19 research outputs found
Tekstirobotid ja laiendatud vaim. Kuidas mõista tehisintellekti rolli akadeemilise teksti loomes?
No full textSiinses artiklis arutlen kahe küsimuse üle: kui õppija kasutab akadeemilise teksti kirjutamisel tekstiroboti abi, siis (1) kuidas võiks mõista tekstiroboti rolli selles protsessis ning (2) kui akadeemilise teksti kirjutamist käsitleda laiendatud kognitiivse protsessina, siis kas tekstirobot laiendab inimvaimu? Artiklis tekstiroboti võimalikke rolle kaaludes selgub, et tekstirobotit ei saa paigutada ühtegi kategooriasse, millega oleme akadeemilise kirjutamise kontekstis seni harjunud: see pole allikas, (kaas)autor, vestluspartner ega pelgalt tööriist. Teise küsimuse üle arutledes võtan aluseks laiendatud vaimu (ingl extended mind) lähenemise, mille järgi laienevad inimese vaimsed protsessid mõnikord väljapoole tema aju ja keha, hõlmates väliseid protsesse või vahendeid kognitiivse süsteemi osana. Artiklis selgitan, et sellest, kuivõrd vastab tekstiroboti kasutusviis usaldusväärse sidususe (ingl reliable coupling) kriteeriumidele, sõltub ka tekstiroboti kasutamise mõju inimvaimule. Arutluskäigust ilmneb, et inimvaimu laiendamiseks on määravaim usalduse kriteerium, mis eeldab kasutaja oskust tekstiroboti väljundit kriitiliselt hinnata. Kui kasutaja usaldab tekstirobotit pimesi ja kasutab väljundit seda kriitiliselt hindamata, siis tekstiroboti kasutamine pigem ahendab inimvaimu, pärssides kasutaja kirjutamis- ja mõtlemisoskuse arengut.
Abstract. Vivian Puusepp: Chatbots and the extended mind. How to under stand the role of artificial intelligence in academic writing? In this article, I discuss two issues: when a learner uses the assistance of a chatbot in academic writing, (1) how could the role of the chatbot be understood in this process? and (2) assuming academic writing is considered an extended cognitive process, does the chatbot extend the human mind? Studying the possible roles of the chatbot shows that the latter cannot be placed into any category that we are accustomed to in the context of academic writing: it is neither a source, a (co-)author, a conversation partner, nor a mere tool. Discussing the second question, I draw on the extended mind approach, which holds that human mental processes sometimes extend beyond the brain and body, in corporating external processes or tools as parts of the cognitive system. I argue that the extent to which the use of a chatbot meets the criteria of reliable coupling also determines its impact on the human mind. In the article, I clarify that the most crucial criterion for extending the human mind is the criterion of trust, which presupposes the user’s ability to critically evaluate the chatbot’s output. If the user blindly trusts the chatbot and relies on its output without any critical reflection, then the use of the chatbot may actually narrow the human mind, hindering the development of the user’s writing and thinking skills
Boiler Experiments
No full textKäesoleva töö eesmärk oli luua tehnikainstituudi katlalaborisse üliõpilastele mõeldud
katelde katsetamise laboratoorne töö. Töö esimeses osas selgitas töö autor labori vajadusest
ja tutvustas tehnikainstituudi keldrikorruse katlalaborit, selle küttesüsteemi ja kasutatavaid
seadmeid. Töö teises osas tutvustas autor katlaid, katelde koldeid ja kollete tüüpe. Katel ei
võimalda töö tegemist ilma abiseadmeteta, mis suunavad koldesse kütuse, õhu ning
toitevee ja tagavad põlemisproduktide eemaldamise. Kolmandas osas uuriti katla
soojusvahetussüsteemi. Tutvuti kütuspõlemisel tekkivate eriliiki produktidega, mis
saastavad katla küttepindu ning uuriti kuidas oleks neid võimalik vältida ning uuritu kuidas
on efektiivsem küttepindu puhastada. Neljandas osas uuritierinevaid kütusei, nende
kütteväärtuseid ning nende põlemis metoodikaid. Selgitati kütuse koostise parameetreid ja
erinevate elementide tähtsust kütuses. Viiendas osas töötas autor välja katlalabori katelde
katse, kus on vaja leida soojusvõimsus Q ja kasutegur _. Autor tutvustas laboratoorse töö
lähenduskäiku ja kahe teguri leidmise metoodikaid. Töö kuuendas osas tehti viiendas osas
välja töötatud katla katsetus ja arvutati välja soojusvõimsus ja kasutegur.
Arvutuste käigus saadi järgmised tulemused:
1. Valemi 5.2 järgi on saadud puidu kütteväärtuseks 18686,36 kJ/kg.
2. Valemi 5.2 järgi saadud kütteväärtuse järgi on arvutatud 4,0069 kg puidu
koguse kütteväärtuseks 74874,38 kJ/kg.
3. Ühe kraadi temperatuuri tõusuks vajalik soojuse hulk on 1117,53 kJ/°C.
4. Katla võimsuseks on saadud 40,3 kW.
5. Katla kasuteguriks on saadud 76,68%.
Seitsmendas osas koostas autor katlalabori ohutuseeskirjad, mis peaksid tagama ohutu töö.The aim of the bachelor’s thesis is to make a laboratory trial to experiment boilers in an
Estonian University of Life Sciences’s boilers lab that was opened in 2012. In the first part
there is an overview of the importance of the laboratory and a description of the laboratory,
the heat system and the devices. In the second part of the thesis there is an overview of the
boilers that are in the laboratory. In the third part there is an explanation of the heat exchange
in the boilers. In the fourth part the author gives an overview of the fuels and describes the
burning process. In the fifth part the author works out a laboratory trial and in the sixth part of
the thesis the author tries it. In the final, seventh part the author creates occupational safety to
the laboratory to make sure that working in the laboratory is safe enough
Automated warehouse efficiency analyse based on Production Company X
No full textKäesolev lõputöö kirjeldas uuritava tootmisettevõtte laosüsteemi enne ja pärast AS/RS ULS automaatlao kasutusele võtmist. Tehase üldpind on 25000m2 millest ladu hõlmab 4100m2. Uuritav ettevõte kasutas eelnevalt laomudelit, kus riiulite vahel kasutati Toyota kitsavahetõstukeid. Tõstukite eripäraks oli mobiilne liikumine riiulivahest teise vahesse ning viia tõstukijuht kauba juurde ehk juht tõusis koos kabiiniga üles. Mistõttu tuli riiulite vahel teha üleliigseid manöövreid, et oleks võimalik sõita kauba järele. Tootmise õigeaegseks teenindamiseks, esitas tootmine ligikaudu üks tund enne tellimuse soovitud saabumisaega laole tellimuse, kuna komplekteerimine võttis tänu mehitatud laomudelile tavapäraselt rohkem aega. Lisaks eelneva laosüsteemi ebaefektiivsusele oli automaatlao planeerimise ajendiks 2016 aasta viimases kvartalis lõppev tõstukipargi rendileping ning uued suunad tehase optimeerimises ja automatiseerimises. Uuritava ettevõtte automaatlao planeerimine algas 2015. aasta esimeses kvartalis, kui võeti hinnapakkumised kahelt suuremalt automaatladude pakkujalt. Füüsilise paigalduse protsessiga alustati 2016 aasta esimese kvartali alguses, kui tootmisettevõte alustas oma vana lao üleviimist ajutisse lattu, mis paigaldati lühiajaliseks kasutamiseks automaatlao kõrvale. Ehitusega paralleelselt alustati tarkvara ettevalmistuse ja paigaldusega ning alustati protseduuride ja juhendite esmase koostamisega. Ettevõttesiseste andmete analüüsi käigus kogus autor eelnevad mõõtetulemused mehitatud lao ning kitsavahetõstukitega tehtud töö kohta. Ühikuks on nelja kitsavahetõstuki keskmise kaubaaluse liigutamise tsükli ajad sekundites. Ühe tsükli all peab autor silmas noppe– ja paigutuse aegade keskmist ajalist tulemust. Kogu mõõteperioodi keskmiseks mõõdetud tulemuseks kujunes 133,06 sekundit. AS/RS ULS süsteemi kasutusele võtmise hetkest on ettevõttes mõõdetud automaatlao kraanade liikumise kiirust. Enne süsteemi üleandmist kliendile tegid tarnija ja uuritava ettevõtte poolne esindaja testmõõtmised, mis peaks olema kahe kraana keskmised tsükli ajad. Kraanade keskmiseks mõõdetud tulemuseks oli 40 sekundit. Esimestel kuudel on mõõdetud reaalselt töötava süsteemi noppe– ja paigutuse aegu nädalate keskmise põhjal, mille keskmiseks mõõtetulemuseks oli 69,2 sekundit. Autor hindas enne automaatlao süsteemi planeerimist ja rakendamist kokku tõstukijuhtide palgafondid, tõstukite iga aastased rendikulud, remondikulud ja amortisatsioonikulud ning väärkäsitlemisega seotud kulud ja muud kahjud ning võrdles neid tulemusi automaatlao eeldatava maksumusega. Esialgsete andmete prognooside põhjal hinnati tasuvusperioodi kahe ja poole aasta peale. Kuna automaatlao süsteemi rakendamise käigus tekkinud ootamatud lisakulud ja maja eripärast tingitud aspektid andsid indikatsiooni, et tasuvusaeg võib kujuneda oodatust pikemaks, analüüsis autor peale automaatlao püstitamise protsessi selle lõplikke kulusid. Hilisemate prognooside põhjal on hinnatud tasuvusperioodi kolme ja poole aasta peale. Hinnanguliselt tõusis projekti maksumus 17%. Käesoleva lõputöö põhjal järeldas autor, et uuritava tootmisettevõtte näitel, võttes kasutusele traditsioonilise mehitatud lao asemel kaubaaluste automaatlao, saavutas ettevõte tootluse kasvu mitmes valdkonnas. Peamiselt võideti aluste ringluse ajas laosüsteemis pea kaks korda, kuid lisaks saavutati märgatav alusekohtade lisandumine 169 aluse näol ja võideti juurde 300m2 vaba põrandapinda. Üks suurimaid eeliseid mehitatud lao ees on lisaks veel ohutum töökeskkond, kus likvideeriti üheksa ja pool tonni kaaluvate kitsavahe tõstukite liikumine inimestega samas tsoonis. Võrdlusena erinevate automaatlao süsteemide tasuvusperioodides, kirjeldas autor kolme ettevõtet, kus käidi tutvumas reaalselt töötavate automaatladude laomudelitega. Antud lõputöö raames külastati järgnevaid ettevõtteid: Saku Õlletehase AS, A. Le Coq ja Magnum Logistics OÜ. Eelnimetatud ettevõtete esindajad tutvustasid automatiseeritud ladusid, spetsifikatsioone ja saavutatud tulemusi. Saku Õlletehase AS avas 2017 aastal raadiosüstikutega laosüsteemi. Antud poolautomaatse laosüsteemi ehituse tulemusel kasvatas ettevõte oma laovõimekust kaks korda ning parandas oluliselt tööturvalisuse taset. Antud investeerimisotsus võeti vastu aastal 2014, lähtudes pikaajalistest kodu– ja ekspordisuuna tulevikuplaanidest. Kogu investeering jäi ligi kahe miljoni euro ulatusse ning Carlsberg Baltikumi tarneahela projektijuhi hinnangul jääb kogu projekti tasuvusperiood viie aasta sisse. A. Le Coq ettevõtte avas 2007 aastal tootmisüksuse kõrvale uue logistikakeskuse ning 2012 aastal lisati sinna juurde logistikakeskuse laiendus. Ettevõtte arengus on olnud oluliseks etapiks kogu lao ja jaotusvedude kolimine eraldi kõrgtehnoloogial põhinevasse 15000m2 suurusesse ja 5,12 miljonit eurot maksvasse logistikakeskusesse. Valminud keskus on muutnud ettevõtte logistika varasemast tõhusamaks ja võimaldab tootmismahte veelgi suurendada. Üheks suuremaks automatiseeritud saavutuseks loeb A. Le Coq automatiseeritud transpordi lahendust tootmisüksuse ja logistikakeskuse vahel. Logistikakeskuse investeeringu tasuvusperioodi hindas ettevõtte laojuht kolme aasta peale. Magnum Logistics OÜ 2008 aastal avatud kastide automaatladu loeti selle aja tipptehnoloogiaks nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ka tänapäeval väärib antud laos esiletõstmist kogu laoprotsessi läbimõeldus ja fakt, et kogu süsteem on ehitatud tervikliku lahendusena ühe ettevõtte poolt. Projekti „Valmistoodangu transpordi automatiseerimine“ kogumaksumus oli 2008. aastal 200 miljonit krooni (ehk 12,82 miljonit eurot). Ettevõtte juhatuse liige hindas tasuvusajaks ligikaudu kaheksa aastat. Lõppkokkuvõtteks on autoripoolne hinnang, et automaatlao püstitamine uuritavas ettevõttes tasub ennast ära juba varajases staadiumis ja hinnatud tasuvusperiood on lühem võrreldes teiste ettevõtete automatiseeritud lahendustega. Tasuvusperiood iga ettevõtte puhul on erinev, kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad ja vajadused on erinevad. Lisaks mida rohkem sõltub ettevõte uuest automatiseeritud süsteemist, seda paindlikum ollakse tasuvusperioodi suhtes. Tulenevalt ettevõtete vajadustest ning arvestades kaupade ladustamise kiirust, koguseid ja mahtusid, tuleb ettevõtetel valida just enda tingimustele sobivaim tase automatiseerimiseks.Automaatlao efektiivsuse analüüs tootmisettevõtte X näitel - Automated Warehouse Efficiency Analyse based on Production Company X. Continuing trend in cost savings of logistics sector have led many companies, including manufacturing and warehouse industries, think about the measures, which would save time, labor and money. The ideal warehouse would have an optimized storage space usage, correct inventory and ergonomics. This has led companies to look for different solutions to automate certain processes in inventory management (receiving, unpacking, storing and warehouse management software) to ensure accuracy and speed of inventory handling. A universal solution is not possible to implement as corporate background and needs may vary. Each company should choose best automatic solution and ensure its proper implementation based on their business and logistical needs. In the following thesis author describes Production Company warehouse model before and after implementing AS/RS ULS system. The author is in position that efficiency of automated warehouse has not been fully handled and there is no overview of actual recoupment period of new warehouse model. The aim of current thesis is to compare the efficiency of previous man–to–goods warehouse model to new automated AS/RS ULS system and to carry out actual recoupment period analyses of the system. The author has set following research tasks: • Define the warehouse and introduce a variety of automated warehouses; • Identify the automated warehouse related factors, that contribute to more efficient warehouse processes; • To introduce and analyse the effectiveness of the Production Company’s warehouse; • To present the analysis of the Production Company’s automated warehouse analyses and recommendations for automatic inventory planning. AS for the primary data author has selected Production Company’s head of the Inbound Logistics for an unstructured interview. In addition, the author uses observation of various automated warehouse solutions in Estonia. The aim is to evaluate the efficiency of other companies automated inventory systems. Author has obtained secondary data from automated warehouse management program EasyWMS and compares collected data with the previous systems measured results. In this thesis the author concluded that when changing from traditional warehouse model to automated warehouse, the company achieved increase in several areas. Mainly decreasing the circulation time of goods in the system by two times, but in addition a remarkable increase of pallet space inside the racks and free floor space. One of the biggest advantages was to eliminate large manual forklifts from working with the people in the same zone resulting in safer working environment. Preliminary prognoses estimated that estimated payback period would be two and a half years, but later unforeseen processes indicated that it could be higher. After analysing added costs, author has estimated new payback period to three and a half years. Based on gathered results and authors personal experiences, the author brings out suggestions for companies who are thinking of implementing automated solutions: • While planning automated systems, companies should take in advice that additional costs are unavoidable. This includes not only automated solutions, but also build peculiarities and workers ergonomics. • Automated warehouses work mainly with one or two size pallets. These must match precisely to standards or else there could be stops to the entire system due some broken board. • Around the clock running companies should also be at constant readiness for possible stoppages of warehouse. Therefore, it is the author’s side recommendation for such firms to employ their own mechanics for 24/7 support or to put a clause to supplier contract that regulates the response time of their side support for the system. • Companies must take into account as such intensive projects, as building the entire automated warehouse, can have possible delays caused by different parties. • If the location and size of warehouse is finalized, then company should allow the supplier and builder of fully exempted area of works. • In the software development process, a continuous cooperation between supplier and customer is inevitable. Every detail should be finalized by two parties together. • Instructions to employees should be formulated as simple as possible and in their native language, but as well in internationally spoken language (usually English). Writing of instructions should be started parallel with the building of the automated system. For conclusion, it is the author’s assessment that building an automated warehouse in Production Company, will pay off in a very early stage and recoupment period is shorter compared to another automated solutions. The recoupment period for each corporate is different, as the field of activity and needs are different from each other. Moreover, the more the company depends on the new automated system, there will be more flexibility in the recoupment period from that side. Based on corporate needs and considering the speed of goods storage, quantities and volumes, companies must select the most appropriate level for automation
Students’ cross-domain mindset profiles and academic achievement in Finnish lower-secondary education
No full textIntroductionThis study uses a person-centered approach to explore Finnish lower-secondary school students’ (N = 1106) mindsets across intelligence, giftedness, and creativity. It further investigates the relationship between mindsets profiles, school achievement in various subjects, and gender differences, aiming to address the domain-specificity of the three ability domains.MethodsA self-reported questionnaire was used to measure students’ mindsets, with latent profile analysis (LPA) identifying distinct profiles. School achievement was assessed through academic grades in core and arts subjects, while gender differences in profile membership were examined via logistic regression.ResultsFour mindset profiles emerged: Growth, Fixed, Mixed, and Opposing. Most students exhibited consistent “general” mindsets across domains, except those in the Opposing profile, who combined a growth mindset for intelligence and creativity with a fixed mindset for giftedness. Students in the Opposing profile outperformed others in mathematics and foreign languages, while those in the Growth profile excelled across other subjects. The Fixed profile was linked to the lowest achievement, except in reading, foreign languages, and music, where Mixed and Fixed profiles performed similarly. Girls were more likely to belong to the Growth profile, while boys dominated the Fixed and Opposing profiles.DiscussionThe findings highlight the cross-domain nature of mindsets but reveal unique domain-specific variations, particularly for giftedness. These differences influenced academic outcomes, underscoring the nuanced role of mindsets in student achievement. Gender disparities in mindset profiles align with observed differences in school performance.ConclusionBy identifying distinct mindset profiles, this study emphasizes the complexity of students’ beliefs and possible educational implications. Future research should explore qualitative aspects of mindset formation across ability-related constructs, its broader motivational frameworks, and their relation to students’ academic outcomes
Construction Information Models in Cost Estimating – Practice and Analysis
No full textKäesoleva diplomitöö „Ehitusinfo mudelid ehituse eelarvestamisel – tänane praktika ja tarkvarade analüüs“ eesmärgiks oli anda ülevaade eelarvestuses kasutatavate mudelikäsitlemise tarkvarade võimalustest ning eelistest ja analüüsida, milline informatsioon peab olema mudelis esitatud, et tagada eelarvestamise jaoks piisav sisend. Teema käsitlus sisaldas traditsioonilise eelarvestamise metoodikat ning selle kitsaskohti, andes ülevaate ehituse eelarvestamisest ning sellega seotud kohustustest ja korraldusest. Reflekteeriti eelarvestamise ajalugu ning infotehnoloogia arengu mõju ehituse hinnakujundamisele. Käsitleti 3D mudelite kasutamist ehituse ettevalmistuses, tuues välja võimalikud eelised ja puudused rakendatavast metoodikast ning andes hea ülevaate mudelite kasutamise vajadusest ja sellega seotud võimalustest. Lõputöö raames valmis praktilise uuringu põhjalik võrdlus kolme mudelikäsitlemise tarkvara kohta. Selleks võeti aluseks Haapsalu põhikooli 3D konstruktiivne projekt. Oluline oli valida sobiv mudel, kus on põhjalikult esitatud elemendid ja informatsioon. Võrreldavateks tarkvaradeks valiti Solibri Model Checker, Simplebim ja Bimvision. Hinnati tarkvarade käsitlemist, mahutabeli vormistamist, mahtude arvutamist, informatsiooni usaldusväärsust ning andmete väljundit tarkvarast. Võrreldi projekti tellija poolt esitatud mahtusid tarkvaradest kalkuleeritud tulemustega ning toodi välja programmide eelised ja puudused. Lõpuks esitati praktilise töö tulemused ja järeldused, mis reastati analüüsiks valitud parameetrite alusel. Lõputöö autori poolt viidi läbi intervjuu ehitusettevõtte Nordecon AS, kus uuriti vastutavate eelarvestajate kogemusi ja seisukohti 3D mudelite rakendamisest ehituse hinnakujundamises. Koguti arvamusi ja soovitusi mudelprojektide koostamisele ja mudelite kasutusvõimalustest ehituse ettevalmistusel. Tarkvaradest kõige paremad tulemused analüüsitud parameetrite alusel saavutati Simplebimiga. Solibri Model Checker tagas ligilähedase tulemuse Simplebimiga, mis oli eeldatav, kuna tarkvarad on sarnaselt ülesehitatud. Bimvision tarkvara kasutusala võrreldes Solibri ja Simplebimiga on kehvem, kuna vastavaid mugavusi ja võimalusi programmis ei esine ja infotöötlemine on manuaalne. Bimvisioni kasutamisel tuleb olla tähelepanelik ning info põhjalikult läbi töötada, et tagada usaldusväärne tulemus. Järeldusena esitati, et mudeli käsitlemise tarkvarade tase on väga hea ning võimaldavad teostada vajalikke arvutusi ja mõõdistusi eelarve koostamisel. Süsteemi toimimiseks on oluline ka mudelite hea kvaliteet ning projekteerijapoolne järjepidevus elementide modelleerimisel. Mudelis esitatud informatsioon ei vasta täies ulatuses ehituse ettevalmistuses arvestatavatele tingimustele ja meetoditele, sellest tingitult ei ole võimalik veel täielik mudelprojektipõhine eelarvestamine. Tarkvarade mahutabeli analüüsis esitatud tulemused on heaks näidiseks, andes ülevaate kindlate elementide arvestamisega esinevaid probleeme. Oluline on tekitada ühine arusaam, kuidas elementide mahte arvestatakse ning selle põhjal tekivad ka nõuded informatsiooni esitamisele mudelites. Eestis on ehitusmudelite kasutamine pidevas arengus. Hangetes olevatele projektidele esitatakse üha täpsemaid ja detailsemaid mudeleid. Edasise uuringu võimalustena on lõputöö autori poolne soovitus koostada sarnane praktiline analüüs aastaid hiljem, et näha aja jooksul tekkinud erinevusi. Arvestades kui kiiresti infotehnoloogia areneb võib tulemus olla märkimisväärne. Teiseks uuringu võimaluseks on välja töötada BIM mudelile esitatavad nõuded, mis kajastavad projekt detailset informatsiooni ning elementide mahuarvestuse korrektseid ühikuid. Lõputöö andis autorile kogemust mudeli käsitlemise tarkvarade rakendamisest ja võimalustest. Tagas hea ülevaate mudelis esinevatest ohtudest ning informatsioonist. Samuti andis diplomitöö palju juurde erialasele arengule ehituse eelarvestamises ning praktilise väärtusena andis Nordecon AS-le põhjaliku ülevaate erinevate tarkvarade iseärasustest ning võimalikest kasutusvõimalustest tulevikus.The aim of this graduation thesis Construction Information Models in Cost Estimating – Practice and Analysis is to give an overview of various BIM software opportunities and benefits for model-based quantity takeoff, and analyze the information need in BIM models for successful estimating process. The first chapter introduces and describes the traditional method of cost estimating and its bottlenecks. The chapter provides an overview of budgeting for construction and obligations and arrangements related to it. The history of cost estimating and the impact of information technology on estimating process are reflected. The second chapter gives an overview of Building Information Modeling (BIM) technology and its potential benefits for project cost estimating. The use of 3D models in the tendering phase is discussed, highlighting the advantages and disadvantages of the applied methodology. This segment provides a good overview of the need and opportunities of BIM models in construction tendering. In the third chapter, the results and analysis of the practical study are presented. Comprehensive comparison of three different BIM software was compiled. For the purposes of software evaluation, a structural 3D model of Haapsalu Middle School was chosen. It was important to provide a suitable model with thoroughly presented elements and information. For the comparison three different software were chosen: Solibri Model Checker, SimpleBim, and BimVision. Qualities under comparison were the user interface, functionality for creating the bill of quantities, trustworthiness and quality of the results, output options from the software and time needed to complete the work. The results were compared with the bill of quantities provided by the client and benefits and deficiencies of different programs were analyzed. The third chapter is summarized by the results and conclusion of the practical analysis, providing an order of selected software based on criteria chosen. The fourth chapter discusses the experience and opinions about BIM implementation of lead estimators of Nordecon AS, one of the largest general contractors in Estonia. An interview was conducted by the author of the graduation thesis, examining the opinions and recommendations for modeling projects and the usefulness of BIM in the tendering phase of construction. The main aim of the graduation thesis has been reached. In conclusion, it was suggested that the level of software used to handle the model is very good and enables the necessary quantity takeoff for project cost estimating. The quality of the models and the consistency of the designers in modeling are also important for the system to function. It is important to create a common understanding or a standard for quantity takeoff and requirements for the presentation of information in the 3D models
Rehe põik 3 Organising Of The Apartment Building
No full textLõputöö eesmärgiks oli lahendada Rehe põik 3 korterelamu ehituse organiseerimise projekt. Tegemist on projekteerimis ehitustöövõtuga. Lõputöö käigus kirjeldab autor korterelamu arhitektuurset ja konstruktiivset lahendust. Lahenduste kirjeldamisel on kasutatud OÜ Puusepp ja Mänd arhitektuurset põhiprojekti ning MG Insenerid OÜ konstruktiivset projekti. Lisaks on koostatud ehitatava hoone kohta detailne mahutabel ja eelarve. Hoone kogumaksumuseks kujunes 2,47 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituse organiseerimiskulud moodustavad 10,7 % eelarvest, mis teeb 229 000 eurot. Tööga lahendati Rehe põik 3 ehitusobjekti üldplaan, millelt on leitavad torkraana asukoht ja tõsteraadius, ehitussoojakud ja materjalide laoplatsid, masinate liiklemine objektil ning trasside paiknemine ja liitumispunktid. Lisaks on autor põhjalikumalt selgtanud tõsteseadmete valikut. Objekti tõsteid valiti teenindama tornkraana Liebherr 280-EC. Vastavalt Rehe põik 3 ehitustööde kalendergraafikule on ehitustööde kestvus kokku 408 kalendripäeva, mis teeb 291 tööpäeva. Tööde ajamahukuse määramisel on kasutatud Rehe põik korterelamute püstitamiseks kulunud aegu. Ehitustöid alustatakse 7. juulil 2017. aastal ning ehitustööd lõppevad 13. augustis 2018. aastal. Põhjalikumalt käsitles autor töös 0. korruse monoliitsete betoonitööde tehnoloogiat ning tüüpkorruse seinapaneelide montaaži. Mõlema osa kohta on koostatud seletuskiri ning graafiline tehnoloogiakaart. Lisaks on tehnoloogiakaardis detailsemalt kirjeldatud tööde kalendergraafikuid ning tööjõuvajadust. Täpsemalt kirjeldatud tehnoloogiate puhul on välja toodud ohutusnõuded vastava töö tegemisel. Lisaks on käsitletud objektil kehtivaid tuleohutus- ning keskkonnaalaseid nõudeid.The aim of this thesis was to resolve the project of the organization of Rehe cross street 3 apartment residence construction. This has to do with design and build contracting. In the course of this thesis, the author will describe the architectural and constructive resolution for the apartment residence. The architectural final design of OÜ Puusepp and Mänd and the constructive design of MG Engineers OÜ have been used to describe the solutions. In addition, a detailed table of figures and a budget has been provided for the building which is to be built. The total sum of the building turned out to be 2.47 million euros to which value-added tax was added. The organizational costs form 10.7% of the budget, which makes 229 000 euros. In the course of the work, the key plan of the apartment residence of Rehe cross street 3 was resolved. The tower crane and lifting radius are found in the key plan along with shipping containers for construction workers and storage and stockyards for material; the movement of heavy equipment on construction sites and the location of the utility lines and connection points. Besides that, the author has thoroughly explained the choice of lifting gear in comparison to the mobile cranes. The most rational choice turned out to be the tower crane. Liebherr 280-EC was chosen to do the lifting. According to the work schedule of Rehe cross street 3 construction works, the construction will last for 408 calendar days, which makes 291 business days. Construction started on 7th of July 2017 and will end on 13th of August 2018. The author expanded upon the technology of monolithic concrete works on the ground floor and the installing of wall panels on typical floors. In the explanatory statement of the process chart of typical floor's wall panels, the author describes the sequence of the installment, typical joint solutions and their assembling. In addition, a detailed time schedule has been presented along with the work force, material and the need for heavy equipment. In the final part, the author discusses the tolerant and necessary tools needed for the installing of wall elements. A graphical section supports the explanatory statement which represents the installment of wall elements and the assembling of joints. With the ground floor concrete work process chart, the construction will be resolved with strip foundation, socket-type footing, building of monolithic posts and beams along with assembling. Moreover, a detailed time schedule has been created for carrying out the works. The explanatory statement is supported by diagrams in the graphical section. Safety requirements have been brought out according to working with different technology. Furthermore, fire safety and environmental requirements on the construction site have been discussed
Changes in physiological arousal during an arithmetic task : profiles of elementary school students and their associations with mindset, task performance and math grade
No full textTask-related change in physiological arousal is suggested to reflect active involvement with the task. While studies often examine such task-related changes in arousal as averaged across the entire task, the present study focused on temporal changes in arousal during a task. More specifically, we investigated changes in elementary school students' physiological arousal during an arithmetic task and associations between these changes and students' mindset, performance on the task, and math grades. We used a person-oriented approach to analyze the tonic electrodermal activity of 86 fourth graders, recorded while they were working on an arithmetic task. With model-based clustering of students' on-task electrodermal activity, we identified three groups of students with differing temporal dynamics of physiological arousal during the task: Increasing Arousal, Decreasing Arousal and Decreasing and Increasing Arousal. The Decreasing Arousal profile contained more students classified as holding a Fixed Mindset Tendency than would be expected if physiological profile membership and mindset tendency were independent. The Increasing Arousal profile performed better on the task than the Decreasing Arousal profile. No association was found with math grades. These results provide a new insight into individual differences in temporal patterns of on-task physiological arousal.Peer reviewe
Czaszkogardlak – rzadki łagodny guz nowotworowy - opis przypadku = Craniopharyngioma – rare benign tumor – case report
No full textWoźniak Kamila, Ratuszek-Sadowska Dorota, Śniegocki Maciej. Czaszkogardlak – rzadki łagodny guz nowotworowy - opis przypadku = Craniopharyngioma – rare benign tumor – case report. Journal of Education, Health and Sport. 2016;6(8):581-586. eISSN 2391-8306. DOI http://dx.doi.org/10.5281/zenodo.60998
http://ojs.ukw.edu.pl/index.php/johs/article/view/3785
The journal has had 7 points in Ministry of Science and Higher Education parametric evaluation. Part B item 755 (23.12.2015).
755 Journal of Education, Health and Sport eISSN 2391-8306 7
© The Author (s) 2016;
This article is published with open access at Licensee Open Journal Systems of Kazimierz Wielki University in Bydgoszcz, Poland
Open Access. This article is distributed under the terms of the Creative Commons Attribution Noncommercial License which permits any noncommercial use, distribution, and reproduction in any medium,
provided the original author(s) and source are credited. This is an open access article licensed under the terms of the Creative Commons Attribution Non Commercial License
(http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/) which permits unrestricted, non commercial use, distribution and reproduction in any medium, provided the work is properly cited.
This is an open access article licensed under the terms of the Creative Commons Attribution Non Commercial License (http://creativecommons.org/licenses/by-nc/4.0/) which permits unrestricted, non commercial
use, distribution and reproduction in any medium, provided the work is properly cited.
The authors declare that there is no conflict of interests regarding the publication of this paper.
Received: 01.08.2016. Revised 08.08.2016. Accepted: 26.08.2016.
Czaszkogardlak – rzadki łagodny guz nowotworowy - opis przypadku
Craniopharyngioma – rare benign tumor – case report
Kamila Woźniak1, Dorota Ratuszek-Sadowska2, Maciej Śniegocki1
• 1. Klinika Neurochirurgii, Neurotraumatologii i Neurochirurgii Dziecięcej, Collegium Medicum im. Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy, Uniwersytet Mikołaja Kopernika w Toruniu
• 2. Katedra i Klinika Rehabilitacji, Collegium Medicum im. Ludwika Rydygiera w Bydgoszczy, Uniwersytet Mikołaja Kopernika w Toruniu
Streszczenie
Czaszkogardlak (guz Erdheima, łac. craniopharyngioma) to stosunkowo rzadki, łagodny guz nowotworowy o lokalizacji wewnątrzczaszkowej, wywodzący się z pozostałości kieszonki Rathkego. Nazwę craniopharyngioma wprowadził Harvey Cushing w 1932. Jedne z pierwszych prób operacyjnego leczenia guza podjął Ludvig Puusepp w 1923 roku. Objawy kliniczne zależą od lokalizacji guza. Są to przede wszystkim objawy wynikające z ucisku masy guza na sąsiadujące struktury anatomiczne. Autorzy przedstawiają opis przypadku klinicznego, leczonego operacyjnie w Klinice Neurochirurgii, Neurotraumatologii i Neurochirurgii Dziecięcej Szpitala Uniwersyteckiego nr 1 im. dr A. Jurasza w Bydgoszczy z rozpoznanym w badaniu histopatologicznym craniopharyngioma.
Słowa kluczowe: czaszkogardlak, craniopharyngioma, guz Erdheima, nowotwór łagodny.
Abstract
Craniopharyngioma (Erdheima tumor) is a relatively rare benign tumor of intracranial location, derived from the remnants of Rathke's pouch. The name craniopharyngioma introduced Harvey Cushing in 1932. One of the first attempts at surgical treatment of the tumor took Ludvig Puusepp in 1923. Clinical symptoms depend on the site of a tumor. These are primarily the symptoms resulting from the comppression of the tumor mass on adjacent anatomical structures. The authors present a clinical case operating treated in the Department of Neurosurgery, Neurotraumatology and Pediatric Neurosurgery, Dr Antoni Jurasz University Hospital No.1 in Bydgoszcz histopathological diagnosed with craniopharyngoma.
Key words: craniopharyngioma, Erdheima tumor, benign tumor
Event-related potential correlates of learning to produce novel foreign phonemes
No full textLearning to pronounce a foreign phoneme requires an individual to acquire a motor program that enables the reproduction of the new acoustic target sound. This process is largely based on the use of auditory feedback to detect pronunciation errors to adjust vocalization. While early auditory evoked neural activity underlies automatic detection and adaptation to vocalization errors, little is known about the neural correlates of acquiring novel speech targets. To investigate the neural processes that mediate the learning of foreign phoneme pronunciation, we recorded event-related potentials (ERP) when participants (N=19) pronounced native or foreign phonemes. Behavioral results indicated that the participants’ pronunciation of the foreign phoneme improved during the experiment. Early auditory responses (N1 and P2 waves, approx. 85–290 ms after the sound onset) revealed no differences between foreign and native phonemes. In contrast, the amplitude of the frontocentrally distributed late slow wave (LSW, 320–440 ms) was modulated by the pronunciation of the foreign phonemes, and the effect changed during the experiment, paralleling the improvement in pronunciation. These results suggest that the LSW may reflect higher-order monitoring processes that signal successful pronunciation and help learn novel phonemes. CC BY 4.0September 21 2022Corresponding author Henry Railo ,Assistentinkatu 7, Department of Psychology and Speech-Language Pathology, Faculty of Social Sciences, University of Turku, Finland e-mail: henry.railo(at)utu.fiWe thank Ita Puusepp for help with the ratings. M.L. was partly supported by the Research Council of Norway through its Centers of Excellence funding scheme (project number 223265). P.S. was supported by a research grant from the Alfred Kordelin Foundation, and by a research grant from the Emil Aaltonen Foundation. We thank Teemu Laine for help with the experimental set up and equipment.</p
Cohort Profiles: Personality Measurements at the Estonian Biobank of the Estonian Genome Center, University of Tartu
No full textLike all behaviour, personality traits are substantially heritable, but their genetic background is poorly understood. Investigating traits’ genetic background could help explain disparities in health and other life outcomes they contribute to. We describe two cohorts of the Estonian Biobank for whom, besides self- and informant-rated personality traits, detailed data are available on a wide range of measures including health behaviour, biomarkers, anthropometric measurements, and medical diagnoses and treatments. The first cohort (N_self-report = 3,640, N_informant-report = 3,488) filled out the NEO Personality Inventory-3 (NEO-PI-3) between 2008 and 2018. The second cohort (N_self-report = 77,400, N_informant-report = 21,986), collected between 2021 and 2022, responded to a large and diverse item pool called the 100 Nuances of Personality (100NP) covering the Big Five and other traits. Research opportunities include investigation of personality traits’ properties, gene discovery, prediction of health and well-being, and causal modelling. New data are added periodically through additional data collection waves and linkage with various registries and databases
