356 research outputs found
Editorial: Enculturation and development of beginning students
No full text16.12.2015 | Tobias Jenert, Liisa Postareff, Taiga Brahm & Sari Lindblom-Ylänne (St. Gallen, Helsinki
Teaching in Higher Education : From Content-focused to Learning-focused Approaches to Teaching
No full textThe aim of this dissertation was to explore teaching in higher education from the teachers’ perspective. Two of the four studies analysed the effect of pedagogical training on approaches to teaching and on self-efficacy beliefs of teachers on teaching. Of these two studies, Study I analysed the effect of pedagogical training by applying a cross-sectional setting. The results showed that short training made teachers less student-centred and decreased their self-efficacy beliefs, as reported by the teachers themselves. However, more constant training enhanced the adoption of a student-centred approach to teaching and increased the self-efficacy beliefs of teachers as well. The teacher-focused approach to teaching was more resistant to change. Study II, on the other hand, applied a longitudinal setting. The results implied that among teachers who had not acquired more pedagogical training after Study II there were no changes in the student-focused approach scale between the measurements. However, teachers who had participated in further pedagogical training scored significantly higher on the scale measuring the student-focused approach to teaching. There were positive changes in the self-efficacy beliefs of teachers among teachers who had not participated in further training as well as among those who had. However, the analysis revealed that those teachers had the least teaching experience. Again, the teacher-focused approach was more resistant to change.
Study III analysed approaches to teaching qualitatively by using a large and multidisciplinary sample in order to capture the variation in descriptions of teaching. Two broad categories of description were found: the learning-focused and the content-focused approach to teaching. The results implied that the purpose of teaching separates the two categories. In addition, the study aimed to identify different aspects of teaching in the higher-education context. Ten aspects of teaching were identified.
While Study III explored teaching on a general level, Study IV analysed teaching on an individual level. The aim was to explore consonance and dissonance in the kinds of combinations of approaches to teaching university teachers adopt. The results showed that some teachers were clearly and systematically either learning- or content-focused. On the other hand, profiles of some teachers consisted of combinations of learning- and content-focused approaches or conceptions making their profiles dissonant. Three types of dissonance were identified.
The four studies indicated that pedagogical training organised for university teachers is needed in order to enhance the development of their teaching. The results implied that the shift from content-focused or dissonant profiles towards consonant learning-focused profiles is a slow process and that teachers’ conceptions of teaching have to be addressed first in order to promote learning-focused teaching.Tässä väitöskirjassa tutkittiin yliopisto-opettajien opetusta opettajien näkökulmasta. Kaksi neljästä osatutkimuksesta analysoi yliopistopedagogisen koulutuksen vaikutusta opettajien opetuksellisiin lähestymistapoihin ja pystyvyysuskomuksiin. Osatutkimus I analysoi yliopistopedagogisen koulutuksen vaikutusta poikittaistutkimuksena. Tulokset osoittivat, että lyhyt koulutus vähensi opettajien arvioita opiskelijalähtöisyydestään ja heikensi heidän pystyvyysuskomuksiaan. Pitkäaikaisempi koulutus puolestaan lisäsi opettajien arvioita opiskelijalähtöisyydestään ja vahvisti heidän pystyvyysuskomuksiaan. Opettajalähtöisessä opetustavassa ei tapahtunut suuria muutoksia. Osatutkimus II tutki yliopistopedagogisen koulutuksen vaikutusta pitkittäistutkimuksena. Tulokset osoittivat, että opettajilla, jotka eivät olleet osallistuneet yliopistopedagogiseen koulutukseen osatutkimuksen I jälkeen, ei tapahtunut muutoksia opiskelijalähtöisyydessä. Opiskelijalähtöisyys lisääntyi tilastollisesti merkitsevästi niillä opettajilla, jotka olivat osallistuneet pedagogiseen koulutukseen osatutkimuksen I jälkeen. Sillä, oliko opettaja osallistunut koulutukseen osatutkimuksen I jälkeen, ei näyttänyt olevan vaikutusta pystyvyysuskomusten lisääntymiseen. Pystyvyysuskomukset vahvistuivat eniten opettajilla, joilla oli vähiten opetuskokemusta.
Osatutkimus III analysoi opetuksellisia lähestymistapoja hyödyntäen laajaa monitieteistä haastatteluaineistoa. Tavoitteena oli tutkia, miten eri tavoin opettajat kuvaavat opetustaan. Aineistosta nousi kaksi luokkaa: oppimislähtöinen ja sisältölähtöinen lähestymistapa. Tulokset osoittivat, että erottava tekijä luokkien välillä on opettajien opetukselle asettama päämäärä. Tutkimuksen toinen tavoite oli yliopisto-opetukseen liittyvien ulottuvuuksien tunnistaminen. Aineistosta nousi kymmenen ulottuvuutta.
Osatutkimus IV analysoi opetusta yksittäisen opettajan tasolla. Tavoitteena oli tutkia sitä, miten opettajat yhdistelevät opetuksessaan oppimis- ja sisältölähtöisiä lähestymistapoja. Tulokset osoittivat, että jotkut opettajat olivat selkeästi ja systemaattisesti joko oppimis- tai sisältölähtöisiä. Joidenkin opettajien opetuksessa puolestaan yhdistyivät molemmat lähestymistavat.
Neljä osatutkimusta osoittivat, että yliopistopedagogista koulutusta tarvitaan opettajien pedagogisen asiantuntijuuden lisäämiseksi. Tulosten mukaan muutos sisältölähtöisistä tai molempia opetuksellisia lähestymistapoja yhdistelevistä opetustavoista kohti oppimislähtöisyyttä on hidas prosessi.ei saavutettav
Interfacing hospital information system LIISA with the Health Information System
No full textKäesoleva töö eesmärgiks oli kirjeldada tervishoiuasutuse infosüsteemi liidestamist
Tervise infosüsteemiga. Töö aluseks on autori poolt realiseeritud liidestumise lahendus.
Kui enne liidestamist Tervise infosüsteemiga puudus terviklik ülevaade patsiendi
haiguslugudest, siis tänu liidestuse realiseerimisele sai infosüsteemi LIISA kasutavatel
tervishoiuasutustel võimalikuks tutvuda ka teistes tervishoiuasutustes haigusloo raames
koostatud dokumentidega. Samuti sai võimalikuks dokumente ise Tervise infosüsteemi
edastada. Dokumentide edastamine Tervise infosüsteemi parandas aegkriitilise
informatsiooni kättesaadavust. Samuti avanes patsiendil võimalus Patsiendiportaalis enda
kohta kirjutatud ravidokumentidega tutvuda.
Töö tulemuseks on ülevaade infosüsteemi LIISA ja Tervise infosüsteemi liidestamise
teostamisest. Töös toodi välja selle realiseerimiseks kasutatud tehnoloogiad ning
programmeerimisvõtted. Kirjeldati samm-sammult dokumentide edastamise toiminguid,
alustades selle moodustamisest kuni saatmiseni Tervise infosüsteemi. Kuna kõikide
dokumentide edastamise ahel on LIISAs ühelaadne, siis kirjeldati ainult uuringu vastuse
dokumendi edastamist. Samuti kirjeldati saadetud dokumendi pärimist Tervise
infosüsteemist ning selle kasutajale kuvamist.
Liidestamise realiseerimise üheks raskemaks osaks oli selle teostamisest tervikpildi
saamine. Seda raskendas asjaolu, et autor polnud varem kasutanud tehnoloogiaid, mida
kasutatakse andmete edastamiseks üle interneti. Samuti osutus aeganõudvaks HL7
standarditest aru saamine mahuka dokumentatsiooni tõttu.
Tervise infosüsteemi arendamine ei ole lõppenud. Avaldatakse uusi dokumentide
standardeid ning muudetakse olemasolevaid. Samuti arendatakse edasi infosüsteemi
LIISA, realiseerides avaldatud standardite uusi võimalusi.The aim of this bachelor thesis is to give an overview of interfacing hospital information
system with the Health Information System. This work is based on actual implementation
done by the author.
The result of this work is a detailed overview of interfacing the Health Information System
and hospital information system LIISA. It describes how documents are generated and
prepared in LIISA and sent to the Health Information System. It also shows how sent
documents are queried and displayed to users.
First part of this bachelor thesis is purely theoretical and gives small overview of the
Health Information System and information system LIISA. It also provides a brief
introduction to object identificators and HL7 standards, which are used for generating
documents as well as sending and receiving data.
Second part is more practical and includes explicit examples from LIISA. It presents an
overview of how documents are generated and forwarded to the Health Information
System as well as how they are queried and displayed to the user. Documents generation
and forwarding process begins by querying data from database followed by data
transformation. After that it is described how adding a digital signature and sending the
document to the Health Information System works in LIISA. Querying and displaying
documents begins by creating a query to receive a list of sent documents. In the end it is
shown how to query a certain document and display it to the user.
Neither development of the Health Information System nor LIISA is finished. Many new
standards are published and changes made to current ones, which makes implementing
them to LIISA a work in progress
HowUTeach -itsearviointityökalu laadukkaan korkeakouluopettamisen tukena
No full textThis article introduces the development of the self-reflection tool HowUTeach for higher education teachers. HowUTeach is a research-based self-assessment tool created primarily for teachers in both science universities and universities of applied sciences. The purpose of HowUTeach is to increase teachers’ awareness of their teaching and thereby enhance individual self-reflection relating to work and well-being. HowUTeach uses responses to a questionnaire as a base to generate feedback that includes descriptions of different teaching dimensions as well as ideas on how to develop and improve teaching practices. This article defines these dimensions and presents the idea of counter feedback. The results from the pilot tests of HowUTeach were promising, and teachers identified that the instrument advanced their teaching practices. The tool is now being developed further.Artikkeli esittelee korkeakouluopettajien työn tueksi kehitetyn HowUTeach -itsearviointityökalun. HowUTeach on korkeakoulupedagogiseen tutkimukseen perustuva, korkeakouluopettajien itsearviointityökalu, jonka avulla HowUTeach -kyselyyn vastaavalle korkeakouluopettajalle voidaan tuottaa tutkimukseen perustuva vastapalaute oman opetuksen ja pedagogisen asiantuntijuuden kehittämisen tueksi. HowUTeachin käytön ensisijaisena tavoitteena on lisätä korkeakouluopettajien tietoisuutta omasta opetuksesta, ja lisätä näin opettajien kykyä reflektoida ja kehittää omaa opetustaan sekä edistää heidän hyvinvointiaan. HowUTeach on suunniteltu ja kehitetty erityisesti tiede- ja ammattikorkeakouluopettajien työn tueksi. Artikkelissa kuvataan kyselyn eri ulottuvuudet ja vastapalautemekanismi, joka perustuu opettajien kyselyvastauksiin. HowUTeachin alustava käyttö on antanut rohkaisevia tuloksia ja opettajat kokevat, että kyselyn käyttö auttaa heitä kehittämään heidän opetustaan. Kyselyä kehitetään edelleen
Development paths of university teachers during a pedagogical development course
No full textEl presente estudio tiene como objetivo analizar el desarrollo de la experticia pedagógica del profesorado universitario durante un curso de formación pedagógica de diez ECTS de cinco meses de duración. Los datos recogidos consisten en un diario reflexivo de los dieciocho participantes en el curso. El método de análisis de contenido sirvió para identificar las diferentes trayectorias de desarrollo del profesorado desde sus diarios reflexivos. Las trayectorias difieren unas de otras en términos de desarrollo de las prácticas, concepciones docentes e identidad profesional. Los resultados muestran cómo algunos profesores se resisten a cambiar sus concepciones acerca de la enseñanza y el aprendizaje, mientras que otros describen importantes cambios tanto en sus concepciones sobre la enseñanza y el aprendizaje, como en su identidad docente. Estos resultados están en consonancia con la teoría del boundary crossing de Akkerman y Bakker (2011).Aquest estudi té com a objectiu analitzar el desenvolupament de l'expertesa pedagògica del professorat universitari durant un curs de formació pedagògica de deu ECTS de cinc mesos de durada. Les dades recollides consisteixen en un diari reflexiu dels divuit participants en el curs. El mètode d'anàlisi de contingut va servir per identificar les diferents trajectòries de desenvolupament del professorat des dels seus diaris reflexius. Les trajectòries difereixen les unes de les altres en termes de desenvolupament de les pràctiques, concepcions docents i identitat professional. Els resultats mostren com alguns professors es resisteixen a canviar les seves concepcions sobre l'ensenyament i l'aprenentatge, mentre que d'altres descriuen importants canvis tant en les seves concepcions sobre l'ensenyament i l'aprenentatge, com en la seva identitat docent. Aquests resultats estan d'acord amb la teoria del boundary crossing d'Akkerman i Bakker (2011).The aim of the study is to analyse the development of university teachers' pedagogical expertise during a five-month, 10-credit pedagogical development course. The data consists of reflection diaries of 18 participants who participated in the course. The method of content analysis was applied to identify different development paths from the reflection diaries. The paths differ from each other in terms of development in teaching practices, conceptions and teacher identity. The results suggest that some teachers resist changing their understanding about teaching and learning while others describe strong changes both in their conceptions of teaching and learning, as well as in their teacher identity. These results are reflected in light of boundary crossing theory presented by Akkerman and Bakker (2011)
Development paths of university teachers during a pedagogical development course
No full textEl presente estudio tiene como objetivo analizar el desarrollo de la experticia pedagógica del profesorado universitario durante un curso de formación pedagógica de diez ECTS de cinco meses de duración. Los datos recogidos consisten en un diario reflexivo de los dieciocho participantes en el curso. El método de análisis de contenido sirvió para identificar las diferentes trayectorias de desarrollo del profesorado desde sus diarios reflexivos. Las trayectorias difieren unas de otras en términos de desarrollo de las prácticas, concepciones docentes e identidad profesional. Los resultados muestran cómo algunos profesores se resisten a cambiar sus concepciones acerca de la enseñanza y el aprendizaje, mientras que otros describen importantes cambios tanto en sus concepciones sobre la enseñanza y el aprendizaje, como en su identidad docente. Estos resultados están en consonancia con la teoría del boundary crossing de Akkerman y Bakker (2011).Aquest estudi té com a objectiu analitzar el desenvolupament de l'expertesa pedagògica del professorat universitari durant un curs de formació pedagògica de deu ECTS de cinc mesos de durada. Les dades recollides consisteixen en un diari reflexiu dels divuit participants en el curs. El mètode d'anàlisi de contingut va servir per identificar les diferents trajectòries de desenvolupament del professorat des dels seus diaris reflexius. Les trajectòries difereixen les unes de les altres en termes de desenvolupament de les pràctiques, concepcions docents i identitat professional. Els resultats mostren com alguns professors es resisteixen a canviar les seves concepcions sobre l'ensenyament i l'aprenentatge, mentre que d'altres descriuen importants canvis tant en les seves concepcions sobre l'ensenyament i l'aprenentatge, com en la seva identitat docent. Aquests resultats estan d'acord amb la teoria del boundary crossing d'Akkerman i Bakker (2011).The aim of the study is to analyse the development of university teachers' pedagogical expertise during a five-month, 10-credit pedagogical development course. The data consists of reflection diaries of 18 participants who participated in the course. The method of content analysis was applied to identify different development paths from the reflection diaries. The paths differ from each other in terms of development in teaching practices, conceptions and teacher identity. The results suggest that some teachers resist changing their understanding about teaching and learning while others describe strong changes both in their conceptions of teaching and learning, as well as in their teacher identity. These results are reflected in light of boundary crossing theory presented by Akkerman and Bakker (2011)
Õpikeskkonna ja bakalaureuseõppe üliõpilaste õppimise seosed kõrghariduses: kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring
No full textVäitekirja elektroonline versioon ei sisalda publikatsiooneOotused kõrgkooli lõpetanute omandatud õpiväljunditele on viimase kümne aasta jooksul muutunud: oodatakse, et lõpetajad on lisaks teoreetiliste teadmiste omandamisele arendanud ka üldpädevusi. See esitab omakorda väljakutseid kõrgkoolis õpetamisele. Doktoritöö eesmärgiks on selgitada, kuidas on omavahel seotud õppejõudude õpetamisviis, see tähendab nende loodud õppeaine õpikeskkond, üliõpilaste tajutud õpikeskkonna õppimist toetavad ja takistavad elemendid, üliõpilaste õppimise sügavus ja õpiväljundite kvaliteet. Eesmärkide täitmiseks viidi läbi kvalitatiivne mitme-juhtumi uuring, kus juhtumina käsitleti bakalaureuseõppe õppeainet ning õpetamise ja õppimise seoseid uuriti juhtumite lõikes võrdlevalt.
Uurimistöö tulemusena leiti, et mida enam õppejõud kirjeldasid õppimiskeskseid õpetamise elemente, seda enam üliõpilased kirjeldasid sügavat õppimist ja kvaliteetsete õpiväljundite saavutamist. Samuti leiti, et mida enam õppejõu õpetamisviisi kirjeldustes esines sisukesksele õpetamisele omaseid elemente, seda enam kirjeldasid üliõpilased pindmist õppimist ning madala kvaliteediga õpiväljundeid. Õpiväljundite kvaliteeti hinnati kõrgeks, kui teoreetilist teadmist kirjeldati vähemalt mõistmise tasemel ning kirjeldustes esines erinevaid õpiväljundeid. Võrreldes üliõpilaste kirjeldatud õpikeskkonna toetavaid ja takistavaid elemente ning seostades neid õppejõudude kirjeldatud õpetamisviisidega, leiti, et mida enam kirjeldasid õppejõud sisukeskset õpetamist, seda enam kirjeldasid üliõpilased õpikeskkonna elemente kui õppimist takistavad.
Doktoritöö olulise tulemusena võib järeldada, et lisaks õppimiskeskse õpetamisviisi elementidele (näiteks entusiastlik ja huvitav loeng, elulised näited, õppemeetodite variatiivsus, meeldiv atmosfäär, autentsed ja proovile panevad ülesanded) on oluline, et õpetamine sisaldaks elemente, mis struktureerivad, juhendavad ja toetavad üliõpilaste õppimist. Üliõpilaste õppimise sügavuse ja õpiväljundite kvaliteedi parandamiseks ei piisa ainult õppe- või hindamismeetodi muutmisest, vaid oluline on ka sidusus õpetamise elementide vahel, ülesannete juhendid ja interaktsiooni kvaliteet.The last ten years have been challenging for the graduates’ of higher education. In addition to acquiring a deep understanding of disciplinary knowledge, students are also expected to develop generic skills. These expectations challenge university teaching. The aim of this dissertation was to explore the relationship between teaching (i.e. the teaching-learning environment of the courses developed by teachers) and: (i) the students’ perceptions of the elements of the teaching-learning environment that enhance or hinder their learning; (ii) the students’ approaches to learning; (iii) the quality of learning outcomes. To capture the relationship between the teaching of the courses and the students’ learning more deeply, this study used a qualitative comparative multi-case research design.
The results of this study showed that the greater the teachers’ approach to teaching is learning-focused, the more likely are students to adopt deep approaches to learning and gain high-quality learning outcomes. The reverse is also valid. The greater is the teachers’ adoption of content-focused approach to teaching, the more likely are students to adopt the surface-approach to learning and obtain low-quality learning outcomes. The quality of learning outcomes was interpreted as high when the students’ descriptions of theoretical knowledge were at least on the level of understanding and they also described a variety of learning outcomes. In addition, this study found that the greater the teachers’ adoption of the content-focused approach to teaching, the more did students report elements of the teaching-learning environment that hindered their learning.
In general, the results of this study suggest that it is insufficient to adopt elements that are inherent to the learning-focused approaches to teaching (e.g. enthusiastic and interesting lectures, variety in the teaching methods, a pleasant atmosphere, authentic and challenging course tasks) to support students’ learning. Still, the teachers’ guidance, and the teaching structure and support for learning are also crucial. Therefore, it is not enough to just change the method of teaching or assessment to support the adoption of deep approaches to learning or the development of high-quality learning outcomes. It is also important to develop a constructive alignment between the elements of the teaching-learning environment, the formulation of the instructions of the tasks and the quality of interaction.https://www.ester.ee/record=b526643
Opetussuunnitelma osana korkeakouluopettajan työtä
No full textOpetussuunnitelma on merkityksellinen osa korkeakouluyhteisön työtä. Se rakentaa yhteisön pedagogista toimintakulttuuria ja määrittelee opiskelun ja opettajien työn periaatteita. Opetussuunnitelma on osa opetuksen kehittämiseen liittyvien jännitteiden lieventämistä, mutta se voi myös osaltaan kärjistää niitä. Esitämme luvun loppupuolella ehdotuksia, miten merkityksellistä opetussuunnitelman kehittämistä voisi tukea. Taustalla on ajatus, että merkityksellinen työ edistää myös korkeakouluopettajien hyvinvointia.peerReviewe
Digital Garment Creation for Zack Marques OÜ
No full textKäesoleva töö teema seisnes digitaalse rõivatoote loomises. Populaarsust on kogumas erinevad virtuaalkeskkonnad, kust leiab paralleeluniversumeid, mis võimaldavad elada paralleelset elu. Virtuaalkeskkonnad vajavad digitaalseid rõivaid ning tehnoloogia areng on muutmas traditsioonilist moodi. Suurim kasu sellest on moetööstusel, sest moeettevõtted saavad luua innovaatilisi digitaalseid tooteid, olla loominguliselt vabam kui füüsilises maailmas, kiirendada tootmist ja teenida tulu. Lisaks saavad moeettevõtted luua digitaalseid tooteid enne füüsilise toote loomist, et garanteerida selle sobiv välimus ja istuvus. Digitaalne mood omab seega unikaalseid väärtusi traditsioonilise moe ees.
Töö käigus loodi ettevõttele Zack Marques OÜ esimene digitaalne rõivatoode. Ettevõte soovis tutvuda uuenduslike tehnoloogiliste võimalustega eesmärgiga asendada füüsilised rõivanäidised digitaalsetega ning vähendada tootmises loodusressursside kasutamist. Seega seadis töö autor eesmärgiks välja selgitada ettevõttele sobivaim 3D modelleerimise programm neile olulistest kriteeriumitest lähtuvalt ja luua neile digitaalne rõivatoode. Töös toodi välja digitaalsete rõivaste loomiseks kasutatavad 3D modelleerimise programmid, rõiva loomisprotsess ja valminud toote analüüs. Selleks tutvus autor digitaalset moodi ning 3D modelleerimise programme käsitlevate teoreetiliste materjalide ja videopõhiste juhenditega. Lisaks testis autor kolme programmi: CLO 3D Fashion Design Software, Marvelous Designer ja Browzwear 3D Fashion Design Software.
Töö empiirilises osas viidi läbi intervjuu ettevõtte tegevjuhiga. Selle eesmärk oli mõista ettevõtte nägemust digitaalsete rõivaste osas. Intervjuust selgus, et ettevõte näeb digitaalsetes rõivastes võimalust olla moemaailmas aktuaalne, suurendada tuntust ja toetada eksporti. Tegevjuhi sõnul oleks suurimaks töövõiduks füüsiliste näidiste asendamine digitaalsete näidistega, mille läbi oleks võimalik hoida kokku ajalt ja materjalidelt. Ühtlasi võimaldaks see tootevalikut laiendada, sest näidiste õmblemisele kuluva aja asemel saaks valmistada uusi rõivaid. Ettevõttele on oluline ka jätkusuutlik tootmine, mistõttu toodetakse Eestis, eelistatakse tootmises orgaanilisi materjale ning kasutatakse kangaid maksimaalselt (sh jääke). Ettevõttes töödeldakse aina rohkem ümber teise ringi rõivaid, mida kombineeritakse uute kangastega. Luues digitaalseid tootenäidiseid saaks ettevõte toota veelgi keskkonnasõbralikumalt. Digitaalset toodet saab ka sotsiaalmeedias esitleda, et klientide arvamust kuulda võtta, küsides neilt näiteks värvi ja lõike eelistusi. Seeläbi saaks klient tunda end kaasatuna ja tootmine oleks läbipaistvam. Lisaks saab toodet ka e-poes müüa ning kliendid saaksid toodet ette tellida. Tegevjuht naudiks ka digimaailma olematuid piire rõiva disainimisel ning kasutaks võimalust lisatulu teenimiseks.
Intervjuu teiseks eesmärgiks oli välja selgitada ettevõttele olulised kriteeriumid 3D programmi valikul. Nendeks kriteeriumiteks osutusid: lõigete import ja eksport, kasutajasõbralikkus, programmisisene 3D renderdus, hind, tehniline tugi, programmi maht jpt. Töö autor tutvus programmide teoreetiliste kui ka videopõhiste materjalidega, et mõista iga programmi olemust. Nii intervjuu ja testimise kui ka teoreetiliste materjalide põhjal leidis autor, et ettevõttele sobivaim programm on CLO. Intervjuust selgus, et alustuseks sooviks ettevõte füüsilist toodet digitaliseerida, et võrrelda toodete omadusi. Autor analüüsis füüsilist toodet ning võttis selle aluseks digitaalse toote loomisel. Sellest tulenevalt on autori poolt loodud Zack Marquesi esimeseks digitaalseks rõivatooteks pusa Manna, mis loodi 3D programmis CLO.
Töö koostamisel jõudis autor järeldusele, et digitaalsetest rõivastest on moeettevõtetele suur kasu. See ilmneb nii ajalises, rahalises kui ka muude ressursside kokkuhoidmises. Teoreetilises osas on toodud moetööstuse potentsiaalsed tulevikuvaated ning autor usub, et traditsiooniline mood on muutumas. Digitaalsed rõivad on muutunud alles hiljuti aktuaalseks ja loodetavasti toimuvad lähiaastatel muutused, mis toovad ka loodusele rohkem kasu kui kahju. Autor on veendunud, et digitaalne mood on tuleviku moesuund, kuid samas ei ole tänapäeval võimalik elada ilma füüsiliste rõivasteta. See tähendab, et füüsiliste toodete tarbimine peaks vähenema ning sobivates tingimustes võiks eelistada füüsilise rõiva asemel digitaalse rõiva kandmist. Moeettevõtetele tuleb kasuks digitaalsete rõivaste integreerimine tootmisprotsessi, et hoida kokku aega, raha ja füüsilisi ressursse. Moetööstuses on transformeerumas ning tehnoloogia pakub võimalusi jätkusuutlikumaks tegutsemiseks.The aim of the thesis entitled „Digital Garment Creation for Zack Marques OÜ“ was to investigate how digital garments are made by using 3D design software and the benefits of digital garment creation for fashion companies.
Today’s world is going through digital innovation. The development of technology allows innovative solutions for different industries. In the fashion industry digital garments are becoming more relevant. Fashion companies are starting to acknowledge the benefits of digital garments which consist of offering creative freedom in the design process, speeding up production, generating revenue and lowering the need for materials. Also, fashion companies can create digital prototypes before producing a physical product to guarantee its right look and fit. Digital garment production does not produce physical waste and produces fewer emissions than physical garment creation, which means that digital fashion has many environmentally friendly aspects. Digital fashion thus has unique values compared to traditional fashion.
In the empirical part of the work, an interview was conducted with Zack Marques OÜ founder. Zack Marques is an Estonian clothing brand emphasizing comfortable yet attractive designs. All garments are produced in Estonia with mostly organic and recycled materials. The interview’s purpose was to identify the company’s criteria to choose the 3D design software to suit the company’s needs and goals. Also, it aimed to understand the company’s vision for digital apparel. The interview revealed that Zack Marques wanted to explore the technological possibilities of digital fashion with the aim of replacing physical clothing samples with digital samples and reducing the use of resources in production. Therefore, the author of the work set the goal of finding out the most suitable 3D design software for the company. For this purpose three 3D design softwares were tested by the author: CLO 3D Fashion Design Software, Marvelous Designer and Browzwear 3D Fashion Design Software. Also, the author reviewed theoretical materials and video-based guides about digital fashion and 3D design softwares.
Based on the interview and software testing as well as the theoretical materials, the author concluded that CLO is the most suitable software for the company. The author created the first digital garment in CLO for Zack Marques. For that, a physical garment from the company’s product line was used as a basis. The author analyzed digital garment by comparing it with the physical garment, identifying its potential uses and what benefits it provides to the company. In the last chapter of the thesis,
recommendations were given and suggestions were made to the company for future digital garment creations.
The study revealed that digital innovation, specifically digital garments is of great benefit to fashion companies. This is evident both in terms of time, money and resource management. The theoretical part presented potential views for the future of the fashion industry. All things considered, the author is convinced that digital fashion is becoming more relevant. At the same time, it is not possible to have a world without physical clothes. This means that the consumption of physical garments should decrease and in suitable conditions, consumers should prefer to wear digital clothing instead of physical. Fashion companies should integrate digital garments into their production process in order to save time, money and resources. The fashion industry is transforming and technology makes it possible to operate more sustainably
- …
