108495 research outputs found
Sort by
Võru keele olukord nõukogude aja koolides ja ühiskonnas
Get PDFEesti keelt ja eriti ühtset kirjakeelt on peetud läbi aegade eestlaste identiteedi ja rahvuse aluseks, mida on kaitstud küll võõra mõju kui sisemise lagunemise eest. 20. sajandi jooksul hääbus nii tugeva ühiskeele kaitsmise nimel kui ka üldiste ühiskondlike muudatuste mõjul senine murdekeelte kasutamine, sealhulgas kahanes võru keele kasutamine Lõuna-Eestis. Töö vaatleb täpsemalt, millist rolli mängis keelevahetuse toimumisel võru keele maine, millised olid selle osas avaldatud arvamused ajalehtedes ja muud kasutusvaldkonnad. Tööst selgub, et enim avaldasid murdekeelte kõnelemise vastu arvamusi õpetajad, kelle tööd tegi keeleerinevus keerulisemaks. Selle vastu innustati lapsevanemaid kodudes kirjakeelt rääkima, kasutati silte ja keelati lastel kodust murdekeelt vahetunnis rääkida. Keelamise mõjul tekkis aga võrukeelsetel inimestel teatav trots nii nõukogude võimu kui kirjekeele kõnelejate vastu, inimeste arvamusi ja käitumist mõjutasid ka poliitilised vaated ja isiklik kogemus. Selgub üldine ajajoon võru keele suhtes arvamuste muutumisel nõukogude perioodil nii Eestis kui eestlastest pagulaste seas
Data-Driven Management Pilot Project at the Enterprise Estonia
No full textThe objective of this Master's thesis was to analyze and implement a pilot project for data-driven management in the Innovation and Startup Department of the Enterprise Estonia (EIS). The thesis primarily focused on how to integrate data management into the organization’s business processes, improve data quality, and establish clear responsibilities for managing and analyzing data. The framework of the thesis was based on both qualitative and quantitative methods, utilizing the DAMA-DMBOK and CRISP-DM methodologies, as well as the RIHAKE data management software. The research involved expert interviews and a data audit, which identified existing shortcomings, such as unstructured data management, insufficient data architecture, data duplication, and limited analytical capability. As a result of the pilot project, data management roles - including the data owner and data steward - were defined, data flows were documented based on a selected EIS service and business process, and the implementation of standardized metadata using RIHAKE was initiated. It became evident that structured data management helps improve internal collaboration within the organization and thereby enhances data quality. The key conclusions emphasize the need for confirming the strategic importance of data management at the leadership level, the importance of comprehensive mapping of data flows as a basis for automation, and the establishment of quality impact assessment systems. The experiences gained can also be applied in other public sector organizations where data management requires a more systematic approach and clearer areas of responsibility.Käesoleva magistritöö eesmärk oli analüüsida ja rakendada andmepõhise juhtimise pilootprojekt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) Innovatsiooniteenuste ja iduettevõtluse osakonnas. Magistritöö keskendus peamiselt sellele, kuidas andmehaldust integreerida organisatsiooni äriprotsessidesse, parandada andmekvaliteeti ning luua selged vastutusvaldkonnad andmete haldamiseks ja analüüsimiseks. Töö raamistik tugines kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele meetoditele, kasutades DAMA-DMBOK, CRISP-DM metoodikaid ja RIHAKE andmehaldustarkvara. Uurimuses viidi läbi ekspertintervjuud ja andmete audit, mis võimaldasid tuvastada olemasolevaid kitsaskohti, sealhulgas struktureerimata andmehaldust, puudulikku andmearhitektuuri, dubleeritud andmeid ning piiratud analüüsivõimekust. Pilootprojekti tulemusel määratleti andmehalduse rollid, sealhulgas andmeomanik ja andmehaldur, dokumenteeriti valitud EIS’i teenuse alusel äriprotsessi andmevood ning alustati RIHAKE standardiseeritud metaandmete rakendamist. Selgus, et struktureeritud andmehaldus aitab parandada organisatsiooni sisest koostööd ja tõsta seeläbi andmete kvaliteeti. Peamised järeldused rõhutavad andmehalduse strateegilise tähtsuse kinnitamist organisatsiooni juhtkonna tasandil, tervikliku andmevoogude kaardistamise olulisust automatiseerimise alusena ning kvaliteetsete mõju hindamise süsteemide loomist. Saadud kogemusi on võimalik rakendada ka teistes avaliku sektori organisatsioonides, kus andmehaldus vajab süsteemsemat lähenemist ja selgemaid vastutusalasid
Creativity in service design projects: a literature and practice review
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5764092*es
Collecting and processing unstructured text data on endangered bird species in Estonia
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576858
Eesti keelest erineva kodukeelega laste toetamine eestikeelse sisendi mõistmisel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576842
Psoriaatilise artriidi ülegenoomne assotsiatsiooniuuring
No full textPsoriaatiline artriit (PsA) on krooniline põletikuline liigesehaigus. Siinse magistritöö eesmärk oli tuvastada PsA geneetilisi riskitegureid ning uurida haigusega seotud bioloogilisi mehhanisme suuremahulise ülegenoomse assotsiooniuuringu (GWAS) metaanalüüsi kaudu. Analüüs viidi läbi kolmes Põhja-Euroopa kohordis: Eesti geenivaramu,Soome FinnGen ja UK Biopanga andmete põhjal, hõlmates kokku ligikaudu 900 000 osalejat. GWAS-i metaanalüüsi tulemused annoteeriti FUMA platvormi abil, kandidaatgeenide prioritiseerimine tehti Open Targets Genetics (OTG) platvormil ning seda toetati täiendavalt FUMA ja Mouse Genome Informatics (MGI) andmebaasi funktsionaalsete annotatsioonidega. Leitud geneetilised signaalid annavad uusi vihjeid PsA molekulaarsete mehhanismide kohta
Figurative framing in representation of the British royal family in British and Australian online media: the coronation of the king and the queen
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576366
Kolme rekonstrueerimismeetodi võrdlus (sirgjoon, lähima lähenemise punkt (POCA), maksimaalse tõenäosuse ootuse maksimeerimine (MLEM))
No full textMuon tomography offers an effective opportunity to image the inner parts of big and heavy objects by using cosmic ray muons. This is a comparative study that presents the
performance of the three reconstruction instruments: Point of Closest Approach (POCA), Straight Line, and Maximum Likelihood Expectation-Maximization (MLEM) in muon
tomography. The efficacy and accuracy of these instruments are assessed by simulating data that is the resulting effect of the GEANT4 toolkit. The setup of the simulation is
close to the real experimental conditions: six virtual sensors are set above and beneath the object to pick the trajectory of the muons. The POCA technique gives the assignment
of the scattering centers by computing the points of closest approach for the incoming and outgoing muons. The Straight Line technique assumes that the muon paths are
2 linear. It selects the point in the middle of the last incoming and the first outgoing points. The MLEM technique is iterative and refines an image iteratively by maximizing the
likelihood of the observed data. While the POCA method and the Straight Line are methods for efficient computation, the MLEM is more accurate than they are, in particular
when regarding the application in media that are this heterogeneous. It will display the pros and cons of each method and help in identifying the ideal muon tomography
processes, which will cover archaeological investigations, nuclear security, and industrial inspection
Age differences in personality structure based on self and informant reports
No full textIsiksuse mõõdikud hindavad isiksust valdavalt enesekohaste raportite alusel ja igas vanuses ühtemoodi. Isiksuse hindamisel ainult enesekohaste hinnangutega võib kaasneda hindajast tingitud süstemaatilisi mõõtmisvigu. Ühest hindajast tingitud mõõtmise samaväärsuse probleem on relevantne vanuseliste erinevuste uurimisel: eri vanuses inimeste isiksuse struktuur võib erineda, kuid ainult enesekohaste raportitega hinnates ei pruugi teada, kas muutus isiksuse tegelik struktuur või on erinevus tingitud mõõtmisveast.
Uurimuse eesmärk on leida, kuidas erineb isiksuse struktuur vanuseliselt, mõõdetuna domeenide ja nüansside tasandil. Samuti, kas struktuuri muutused erinevad enesekohaste ja informantide hinnangute vahel.
Uurimuse valim koosneb Eesti Geenivaramu PS21 isiksuseuuringus osalenutest, n = 21 915 doonori ja informandi paari vanuses 18-89. Isiksuse struktuuri nüansse uurisin mõõdikuga 100NP ja domeene selle põhjal loodud Suure Viisiku mudeliga. Nüansside struktuuri võrdlemisel kasutasin korrelatsioonanalüüsi ja Suure Viisiku domeenide võrdlemisel faktoranalüüse (uuriv, kinnitav, mitme rühmaga kinnitav).
Nüanssidepõhise mudeli struktuur erineb vanuse lõikes veidi: struktuuri sarnasus vanusegruppide vahe suurenedes vähenes, r = -0.5 (enesekohased) ja r = -0.46 (informandid). Samuti muutus enesekohaste ja informantide hinnangute sarnasus, r = -0.43. Suure Viisiku domeenid polnud samuti vanuste ja hindajate lõikes samaväärsed, kuid tuvastatud muutused olid väikesed.
Uuringust järeldub, et vanuserühmade isiksuse võrdlemisel tasuks kasutada nüansse, informantide hinnangud täiendavad rohkem nüansipõhist kui domeenide hindamist ja Suure Viisiku domeenid ei pruugi olla vanuseti samatähenduslikud, kuid nihked on väikesed