108495 research outputs found
Sort by
Probleemsete DNA sekveneerimisel saadud andmete klassifitseerimistäpsuse tõstmine
No full textBakalaureusetöö eesmärk on uurida, miks üks geeniandmetel põhinenud klassifitseerimisotsus osutus valeks, ning töötada välja meetodid, mis aitaksid parandada klassifitseerimistäpsust ja suurendada mudeli usaldusväärsust. Töös analüüsitakse valesti klassifitseeritud isiku juhtumit, et tuvastada, millised geneetilised markerid võisid vale otsuse kujunemisele kaasa aidata, ning tehakse ettepanekuid mudeli täpsuse suurendamiseks. Lisaks töötatakse välja 3 alternatiivset meetodit: suurima tõepära meetod evolutsioonilise dispersioonikomponendi hindamiseks, keskmiste kauguste arvutamine lisadispersiooniga ja geneetiliste markerite eelnev filtreerimine. Samuti viiakse läbi simulatsioonid, et hinnata väljapakutud meetodite klassifitseerimistäpsust kontrollitud keskkonnas. Töö tulemustest selgus, et kõik 3 pakutud meetodit parandasid klassifitseerimistäpsust märgatavalt
Puuetega inimeste positsioon varjumisdiskursusega seonduvas seadusloomes: kriitiline diskursuseanalüüs
No full textÕhutemperatuuri ja haiglates teostatud protseduuride seoste uurimine standardiseeritud terviseandmetel
No full textExtreme temperatures are an increasing health risk, but their specific impact on hospital workloads has not been studied in detail. This bachelor’s thesis analyzes how daily air temperature in Estonia, and its delayed effects up to ten days later, are related to the frequency of medical procedures during 2012–2019. The analysis uses health data standardized to the OMOP CDM format and daily temperature data from nearby weather stations. A Distributed Lag Non-Linear Model (DLNM) was applied to estimate how temperature affects the number of procedures over time. Based on this, an interactive Shiny application was developed. Users can select a hospital and procedure, set lag days, and see how the relative risk changes with temperature. They can also view how a specific temperature affects procedure frequency in the days that follow. The application also includes a heatmap that highlights statistically significant links between temperature and specific hospital–procedure combinations. A demonstration analysis is included to show how the tool works and how it helps identify temperature-related patterns
Käina kihelkonna vallakohtuprotokollid aastatel 1866-1875 talurahvarõivaste allikana
No full textBakalaureusetöö tugineb esmakordselt rahvarõivaste uurimisel 19. sajandi talurahvaelu käsitlevale allikale – kohtuprotokollidele. Kirjutise eesmärgiks on Hiiumaa Käina kihelkonna vallakohtuprotokollidele (aastatel 1866-1875) tuginedes selgitada, kas tegemist on rahvariiete jaoks lisaväärtust andvate materjalidega. Töös kõrvutatakse 800-lt protokollileheküljelt saadud 77-st rõivatemaatilisest kirjest saadud info teemakohase sekundaarkirjanduse, säilinud originaalesemete ning ajastukohase foto- ja pildimaterjaliga. Uurimusest selgub, et protokollid annavad uusi teadmisi kehakatete hulga, materjali, olemuse, funktsiooni (nt kui palgaesemete), hinna, sõnavara jms kohta. Sellest lähtuvalt saab järeldada, et protokollid on sobivad allikad, millele peaksid tulevased uurijad tähelepanu pöörama. Kirjete tuvastamiseks ja parimate uurimistulemuste saavutamiseks on mõttekas kasutada arvutiprogramme
Kasvajaselektiivsete kullerpeptiidide identifitseerimine glioblastoomi loommudelites
No full textMultiformne glioblastoom (GBM) on kõige levinum ja letaalsem primaarne ajukasvaja, mille patsientide elulemus on keskmiselt 15 kuud. Üheks lahendamata probleemiks GBM-i ravis on vere-aju barjäär, mis takistab süsteemsete ravimite jõudmist kasvajasse. Kullerpeptiidid on 3–15 aminohappest koosnevad molekulid, mida kasutatakse ravimite, kontrastainete ja nanoosakeste täppissuunamiseks. Need peptiidid seonduvad selektiivselt veresoonte pinnal asuvate makromolekulidega. Käesolevas bakalaureusetöös kasutati in vivo faagidisplei meetodit uute GBM-i suhtes selektiivsete kullerpeptiidide leidmiseks. Selleks viidi glioblastoomi loommudelites läbi neljatsükliline faagidisplei skriining, millele järgnes järgmise põlvkonna sekveneerimine ja bioinformaatiline andmeanalüüs. Uuringu tulemusena tuvastati mitu kandidaat-kullerpeptiidi, mille GBM-selektiivsuse ja rakendusvõimaluste selgitamiseks on vajalikud täiendavad uuringud
Muukeelsete laste eesti keele õppe toetamine rollimängude kaudu ühe lasteaia näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759873*es
6-7 aastaste laste sotsiaalsete oskuste arengu taseme võrdlus, projektõppe- ja Hea alguse õppemetoodikat rakendavates rühmades
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576657
Juhi juhtimiskäitumine ja kollektiivne eestvedamine: kuidas juhid kujundavad isejuhtimist
No full textDivine words for mortal warmth : community engagement through Taoist Kau Cim divination
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5768903*es
Sisserändega seotud konflikti riski mõõtmine Eesti näitel
No full textDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneViimastel aastatel on Euroopas kasvanud mure sisserände ja sotsiaalsete pingete pärast. Ka Eestis on sisseränne suurenenud, mistõttu tõusetub küsimus: kas ja kus võiksid tekkida pinged kohalike ja sisserändajate vahel? Käesoleva doktoritöö eesmärk ei olnud konflikti ennustada, vaid hinnata ühiskondlikku haavatavust ehk seda, millistes piirkondades võivad sisserändega seotud sotsiaalsed pinged kergemini tekkida ja süveneda.
Uurimistöö raames loodi indeks MICRI (ingl k measure of immigration-related conflict risk) – tööriist, mille abil mõõta sisserändega seotud konflikti riski riiklikul ja kohalikul tasandil. Indeks põhineb 17 teaduslikult valitud näitajal, mis hõlmavad nii objektiivseid tegureid (nt töötus, sisserände määr) kui ka subjektiivseid tegureid (nt tajutud ebaõiglus, usaldamatus institutsioonide vastu, negatiivsed hoiakud immigrantide suhtes). MICRI eripära on selle võime tuvastada piirkondlikke riske, mida paljud rahvusvahelised mõõdikud hinnata ei võimalda.
Tulemused näitavad, et kuigi Eesti üldine sisserändega seotud konflikti risk on väike, pole see ühesugune kogu riigi ulatuses. Kõrgeim on riskitase Kirde-Eestis ning mõnes Põhja- ja Lõuna-Eesti omavalitsusüksuses. Peamised riski suurendavad tegurid on vähene usaldus riiklike institutsioonide vastu, rahulolematus eluga, tajutud ebaõiglus, negatiivsed hoiakud ja stereotüübid immigrantide suhtes ning sisserändega seoses tajutav majanduslik oht. Lisaks toob MICRI esile, et Eestis ei tulene konflikti risk mitte niivõrd otsesest kontaktist sisserändajatega, vaid laiemast sotsiaalsest rahulolematusest. Immigratsioon võib toimida täiendava pinget suurendava tegurina.
MICRI ei ole kristallkuul, vaid varajase hoiatuse süsteem, mis aitab mõista, kas pinnas on piisavalt kuiv, et tiku tõmbamisel mets süttiks. Seega aitab MICRI täita olulise tühimiku ennetuse, mitte tagajärgedega tegelemise tasandil. Kuigi MICRI on töötatud välja Eesti kontekstis, on seesama metoodika kohandatav ka teiste riikide puhul.In recent years, concerns over immigration and social tensions have grown across Europe. Estonia has also experienced an increase in immigration, raising the question: where and under what conditions might tensions emerge between local populations and immigrants? The aim of my doctoral research was not to predict conflict, but to assess societal vulnerability – to identify which regions are more susceptible to immigration-related tensions and why these might escalate.
As part of the study, the MICRI index (Measure of Immigration-Related Conflict Risk) was developed – a tool for measuring immigration-related conflict risk at both national and regional levels. The index is based on 17 theoretically selected indicators that include both objective (e.g. unemployment, immigration rate) and subjective factors (e.g. perceived injustice, distrust in institutions, negative attitudes toward immigrants). MICRI’s strength lies in its ability to detect regional-level risks, which many international indices fail to capture.
The findings show that while Estonia’s overall immigration-related conflict risk is low, it is not evenly distributed. The highest risk is concentrated in northeastern Estonia, as well as in some municipalities in the north and south. The key drivers of elevated risk include low trust in state institutions, dissatisfaction with life, perceived injustice, negative attitudes and stereotypes toward immigrants, and perceived economic threats linked to immigration. Moreover, MICRI reveals that conflict risk in Estonia is driven less by direct contact with immigrants and more by broader social dissatisfaction. Immigration may act as an additional aggravating factor in already vulnerable areas.
MICRI is not a crystal ball but an early warning system – it helps assess whether the ground is so dry that a single spark could ignite the forest. In this way, it fills an important gap by supporting prevention rather than merely responding to consequences. Although developed in the Estonian context, the MICRI methodology is adaptable to other countries as well.https://www.ester.ee/record=b576581