108495 research outputs found
Sort by
Applications of Semigroup Actions to the Cryptanalysis of Diffie-Hellman-like Schemes
No full textIn this master’s thesis we examine semigroup actions and how they can be applied in the cryptanalysis of different cryptographic schemes by generalizing the schemes and viewing the underlying computational problems as problems regarding semigroup actions. We present an attack scenario against a generalized Diffie-Hellman protocol, which can be used if the underlying semigroup is close to a matrix algebra. We show how to use the approach to break one scheme proposed by the author and also a special case of an ElGamal-like scheme, which is based on Chebyshev polynomials.Selles magistritöös vaatleme poolrühma toimeid ning nende kasutusvõimalusi erinevate krüptosüsteemide ründamiseks. Selleks peame olemasolevaid skeeme üldistama ning vaatlema arvutuslikke ülesandeid, millel nad põhinevad, poolrühma toimete vaatepunktist. Me esitame rünnakustrateegia, mille abil saab murda Diffie-Hellmani võtmevahetusprotokolli üldistatud versiooni juhul, kui poolrühm, millel protokolli allolev toime põhineb, on struktuurilt sarnane maatriksalgebraga. Me näitame, kuidas seda rünnakut kasutades saab murda ühe autori väljapakutud skeemi ning teatud eeldustel ühe ElGamali-laadse
skeemi, mis põhineb Tšebõsevi polünoomide
The Co-occurrence of Narcissism and Anxiety: A Gender Comparison Based on Empirical Data
No full textKäesoleva uurimistöö eesmärgiks on uurida seoseid nartsissismi ja ärevuse vahel ning analüüsida nende näitajate erinevusi meeste ja naiste vahel. Uuringus kasutati CHRONOS andmestikku, mis koosnes 854 osalejast (583 meest ja 271 naist), kellel mõõdeti mitmeid vaimse tervise ja isikuomadustega seotud näitajaid, sealhulgas ärevust (Anx), vaimse tervise kaebuste summaskoori (EEK_SUM), tuumikhinnanguid (CoreS) ning nartsissismi alaskaalasid (NA_1-NA_4).
Tulemused näitasid, et naistel oli statistiliselt oluliselt kõrgem ärevustase võrreldes meestega. Nartsissismi üldskoori puhul soolisi erinevusi ei ilmnenud. Pearsoni korrelatsioonianalüüs näitas mõõdukat positiivset seost nartsissismi ja ärevuse vahel (r = .51, p < .001), mis viitab sellele, et kõrgemad nartsissismi näitajad on seotud suurema ärevusega. Samuti ilmnes tugev negatiivne seos tuumikhinnangute ja ärevuse vahel, viidates, et madalam sisemine enesehinnang on seotud kõrgema ärevustasemega.
Uuringu tulemused kinnitavad varasemate uuringute järeldusi, mille kohaselt võivad nartsissismi teatud alavormid, eriti haavatav nartsissism, olla seotud suurenenud ärevustundega. Need leiud rõhutavad vajadust vaadelda nartsissismi kui mitmetasandilist konstruktsiooni ning pöörata tähelepanu isiksuseomaduste ja emostionaalsete raskuste koosmõjule. Praktilise rakendusena võivad tulemused toetada vaimse tervise sekkumiste kujundamist, mis keskenduvad nii ärevuse kui ka nartsissistlike suundumuste mõistmisele ja vähendamisele
Weak Dependencies for Side-Effecting Constraint Systems
Full text linkThe bachelor’s thesis examines the static analysis method abstract interpretation, specifically side-effecting constraint systems. Constraint systems can be used to describe programs in an abstract manner and, by solving them with top-down solvers, such as TD side , several properties, like occuring errors, can be described. The thesis provides a theoretical background on constraint systems and the top-down solver TD side, and describes the inefficiency in TD side , where the program point that creates a thread depends on the thread being created, causing unnecessary recalculations. To solve the inefficiency, so-called “weak dependencies” are described. The right-hand side of the constraint system is supplemented by adding a new function demand and the necessary additions to TD side to solve these new constraint systems are described. In the thesis TD weak was created based on TD side in two variations: eager and lazy. Weak dependencies, when implemented in Goblint, reduced the number of right-hand side evaluations of constraint system by an average of 28.87% for the lazy variation and 13.70% for the eager variation.Bakalaureusetöös vaadeldakse staatilise analüüsi metoodikat abstraktset interpretatsiooni, täpsemalt kõrvalmõjudega kitsendussüsteeme. Kitsendussüsteemidega saab abstraktselt kirjeldada programme ning neid lahendades laskuvate lahendajatega, näiteks TD side -iga, kirjeldada mitmeid omadusi, näiteks esinevaid vigu. Töös antakse teoreetiline taust kitsendussüsteemide ja laskuva lahendaja TD side kohta, ning käsitletakse ebatõhusust TD side -is, kus lõime loov programmipunkt sõltub loodavast lõimest, tingides ebavajalikke taasarvutusi. Ebatõhususe lahendamiseks kirjeldatakse nn “nõrgad sõltuvused”. Täiendatakse kitsendussüsteemi paremat poolt, lisades uue funktsiooni demand ning kirjeldatakse vajalikud täiendused TD side -is uute kitsendussüsteemide lahendamiseks. Töös loodi TD side põhjal TD weak kahes variatsioonis: ahne ja laisk. Nõrgad sõltuvused Goblintis implementeerituna vähendasid kitsendussüsteemide paremate poolte väärtustamise arvu keskmiselt 28.87% laisa variatsiooni korral ja 13.70% ahne korral
Põhjavee kaitstuse hindamine kvaternaarisetetega kaetud põhjaveekihtides kasutades kohandatud DRASTIC meetodit
Full text linkDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioonePõhjavesi on oluline maapõueressurss, mis toetab ökosüsteeme ja põllumajandust ning on peamiseks joogiveeallikaks ligi poolele maailma elanikkonnast. Samas on põhjaveekihid tundlikud reostusele, mis võib sinna jõuda intensiivsest põllumajandusest, linnastumisest ja tööstusaladest. Põhjavee kaitstust on eriti keeruline hinnata piirkondades, kus põhjaveekiht on surveline ning kaetud mitmekesiste kvaternaarisetetega.
Doktoritöö kohandab rahvusvaheliselt tuntud DRASTIC-metoodikat, et see sobiks paremini kasutamiseks Eesti ja teiste endiste jäätumisalade hüdrogeoloogilistes oludes. Kolme peamise parameetri (vee sügavus, pinnakatte tüüp ja paksus) muutmise kaudu töötati välja uus metoodika, mis arvestab põhjavee kaitstuse hindamisel kvaternaarisetete kaitsvat rolli ning põhjavee survetaseme mõju.
Uut metoodikat testiti kolmel uurimisalal Eestis ning ka Eesti-Läti piiriülesel alal. Selgus, et just kvaternaarisetete tüüp ja settekihi paksus on põhjavee kaitstuse kujunemisel määrava tähtsusega. Uus lähenemine on täpsem kui Eestis seni kasutusel olnud käsitsi koostatud põhjavee kaitstuse kaardid ning sobib ka piiriüleseks koostööks. Lisaks lisati põhjavee kaitstuse mõju hindamisse ka maakasutuse mõju ning leiti seeläbi alad, kus madal loodusliku kaitstuse ja intensiivse inimmõju kooslus suurendavad reostumise riski.
Doktoritöö tulemused näitavad, et uus metoodika sobib hästi hindama kaheosalisi süsteeme, kus peamine põhjaveekiht paikneb mitmekesiste kvaternaarisetete all. Uurimus pakub praktilist, teaduspõhist ja ajakohast lahendust, millega saab asendada Eestis seni kasutusel olnud manuaalse kaitstuse hindamise metoodika. Uus lähenemine võimaldab põhjavee kaitstust hinnata tõhusamalt ja objektiivsemalt, aidates seeläbi paremini tagada puhta joogivee säilimist ja jätkusuutlikku veemajanduse planeerimist.Groundwater is a vital natural resource that supports ecosystems and agriculture and serves as the primary source of drinking water for nearly half of the world’s human population. However, it is vulnerable to contamination from intensive agriculture, urbanisation, and industrial areas. Assessing groundwater protection is particularly challenging in settings where aquifers are confined and overlain by a complex layer of Quaternary sediments.
The aim of this doctoral thesis is to adapt the internationally recognised DRASTIC method to better suit the hydrogeological conditions of Estonia and other formerly glaciated regions. By modifying three key parameters (depth to water, Quaternary sediment type and thickness), a new method was developed that accounts for the protective role of the Quaternary deposits and the effect of hydraulic pressure in confined aquifers.
The method was tested in three case study areas in Estonia and in a transboundary region between Estonia and Latvia. The results showed that the type and thickness of the sediment cover are critical in determining groundwater protection. The new approach produced more reliable results than the manually compiled vulnerability maps previously used in Estonia and proved suitable for cross-border applications. Land use was also included in the assessment, helping to identify areas where low natural protection combined with intensive human activity leads to elevated pollution risk.
The findings demonstrate that the new method is particularly effective for assessing the vulnerability of two-layer systems, where the main aquifer is covered by a variable Quaternary cover. This dissertation provides a practical, science-based, and up-to-date solution that can replace Estonia’s current manual vulnerability mapping approach. The new method enables faster and more objective assessments and supports the protection of clean drinking water and the sustainable management of groundwater resources.https://www.ester.ee/record=b576865
Eesti õhuväe lennukipargi uuendamine aastatel 1920-1940
Full text linkTöös on uuritud Eesti õhuväe lennupargi uuendamist ajavahemikus 1920–1940. Uurimuse esimeses osas on tutvustatud sõjalennunduse arenguloo põhijooni Teise maailmasõjani. . Töö teises pooles on kirjeldatud iseseisva Eesti õhuväe lennupargi komplekteerimise põhimõtteid. Seejuures on nimetatud lennuväes kasutatud lennukid ja nende tehnilisi näitajad ning selgitatud konkreetsete ostude tagamaid. Allikatena on kasutatud Rahvusarhiivi ERA.498 ERA.526 fondide materjale. Töö tulemused näitavad, et lennuväe komplekteerimise juures oli kogu käsitletud perioodi jooksul keeruline saavutada kompromissi sõjaväe vajaduste ja riigi majanduslike võimaluste vahel
Examining the mechanisms of perceptual interpretation by priming of the characteristic features of an ambiguous face-like image
Full text linkKäesoleva töö eesmärk oli uurida ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendust pärast eelnevat praimimist. Uurimise teostamiseks loodi kuus katset, mis jaotati erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt praimimise meetodist, katseülesande ehitusest ja katses praimitud emotsioonist. Uuringus osales 96 katseisikut, kellest 48 olid mehed ja 48 naised. Igas katses oli sama arv mehi ja naisi. Katsed loodi PsychoPy (Peirce jt. 2019) programmiga eelnevatest pilootkatsetest lähtudes. Esimeses kahes katses, mis olid sama ülesandega osales kummaski 20 osalejat, kellest 10 olid mehed ja 10 naised. Ülejäänud katsed olid osalejate leidmise raskuste tõttu 14 osalejaga, kellest 7 olid mehed ja 7 naised.
Katsete tulemusena leiti, et ambivalentse emotsionaalse ilmega näokujutise emotsiooni tõlgendus ei olnud statistiliselt oluliselt seotud eelnevalt läbitehtud praimimisega (Fisheri täpsed testid näitasid p > 0.05). Ühtlasi leiti, et hüpoteetiline paraimimisefekt ei leidnud kinnitust ei elemendi/detaili ega konfiguratsiooni praimimisel. Käesoleva töö tulemused on senini autori teada esimesed, mis on uurinud emotsiooni taju hinnanguid peale praimimist ambivalentse näokujutise läbi
Tööstressi põhjused ja leevendamise võimalused erivajadustega lastega töötavate õpetajate hinnangul
Full text linkhttps://www.ester.ee/record=b576820
The subjective cost of cognitive flexibility and its association with mental health symptoms
Full text linkKognitiivne paindlikkus on psüühika omadus kohandada käitumist muutuvates keskkonnatingimustes eesmärgipäraselt. Ühe psüühikahäirete transdiagnostilise tegurina on kirjeldatud raskuseid kognitiivses paindlikkuses (Grant & Chamberlain, 2023). Tõhusaks paindlikkuseks on vaja rakendada kognitiivset kontrolli, mis motivatsiooniliste käsitluste kohaselt sõltub kontrolli oodatava tulu ja kulu suhtest. Magistritöö eesmärk oli uurida kognitiivse paindlikkuse subjektiivset kulukust ja selle seost vaimse tervise ja transdiagnostiliste sümptomitega. Veebipõhises sõltuvate gruppidega katses paluti katseisikutel (n = 195) teha kognitiivset kontrolli nõudvat numbrite kategoriseerimise ülesannet, milles manipuleeriti ülesande vahetuse sagedust lihtsamal (15% vahetusi) ja raskemal (85% vahetusi) tasemel. Seejärel kasutati kognitiivse pingutuse allahindluse paradigmat, et tuvastada kognitiivse paindlikkuse subjektiivne kulu. Tulemused näitasid, et sagedamini vahelduvat katseplokki hinnati keskmiselt pingutavamaks ja selle kordamise eest küsiti 16.8% suuremat rahalist tasu kui harvemini vahelduva ploki eest. Paindlikkuse subjektiivne kulu ei seostunud vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega (rumineerimine ja perfektsionism), peale eksternaliseeriva. Seevastu subjektiivselt raporteeritud pingutavuse tunne sagedamini vahetuvas plokis seostus mõõdukalt kuni tugevalt enamike vaimse tervise sümptomite ja transdiagnostiliste teguritega. Tulemused viitavad sellele, et vaimse tervise riskid seostuvad kognitiivse paindlikkuse rakendamisel pingutavama tundega. Uuringu üheks piiranguks oli kasutatud subjektiivse kulu tuvastamise ülesande vähene tundlikkus, mistõttu ei võimalda see teha kindlaid järeldusi paindlikkuse subjektiivse väärtuse kohta
Eremiitpõrnika (Osmoderma barnabita) bioloogia, uurimismeetodid, kaitse ja levik Eestis
Full text linkKäesolev bakalaureusetöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Töö teoreetilise osa eesmärk on anda ülevaade eremiitpõrnika (Osmoderma barnabita) bioloogiast, ökoloogiast, uurimismeetoditest, kaitsest ja levikust. Töö praktilise osa eesmärk on läbi viia eremiitpõrnika uuring, kasutades feromoonpüüniseid, sealhulgas katsetada esmakordselt Eestis feromoonpüüniste meetodit ja täpsustada eremiitpõrnika levikut Eestis.
Perekonna Osmoderma liikide süstematiseerimine on olnud keeruline ja segadust tekitav. Hetkel on eristatud holarktilises riikkonnas vähemalt 12 liiki. Eremiitpõrnika kui eraldiseisva liigi olemasolu kinnitati geneetiliste uuringute toel alles selle sajandi alguses. Eestis elav liik on O. barnabita, mitte O. eremita. Euroopas esineb kokku viis liiki, kuid nad on nii morfoloogiliselt kui geneetiliselt väga sarnased. Samuti on geneetilised uuringud näidanud populatsioonides kõrget sugulusristumist ehk pidevalt toimub lähedalt suguluses olevate isendite ristumine populatsioonis ning madalat geneetilist erinevust. Eremiitpõrnikas on üks Euroopa ja Eesti suuremaid mardikalisi, kes toitub kõdupuust ja puude õõnsustes leiduvast detriidist. Eremiitpõrnikas on levinud peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ning Edela-Venemaal. Kuni 2022. aastani pärinesid eremiitpõrnika teadaolevad kaasaegsed leiud üksnes Koiva-Mustjõe maastikukaitsealalt. 2023. aastal registreeriti liigi esmakordne leid Abruka saarel.
Eremiitpõrnika valmikud on värvuselt mustjaspruunid, roheka või läikiva pronksihelgiga, nende kehapikkus küünib 36 millimeetrini. Paaritumine toimub suvekuudel. Isased eremiitpõrnikad eritavad suguferomooni (R)-(+)-gamma-dekalatoon, et meelitada enda juurde emaseid. Paaritumine toimub kõdupuidus, tavaliselt detriidis. Emane isend muneb munad detriidi sisse, misjärel toimub looteline areng 3–4 nädalat. Areng munast valmikuni kestab keskmiselt 3–4 aastat, samas on see aeg varieeruv, olenevalt toidu rohkusest, kvaliteedist, aga ka ilmastikust. Eremiitpõrnikal esineb kolm vastse arenguetappi, mille lõppedes moodustab kookoni, kus toimub metamorfoos nukuks ning hiljem valmikuks.
Eremiitpõrnika tüüpiliseks elupaigaks on valgusrikkad puisniidud, puiskarjamaad, alleed, pargid või lehtmetsades asuvad õõnsad puud, mis pakuvad neile nii haude-, toitumis- kui talvitumispaika. Tavaliselt valib eremiitpõrnikas haudepuuks vana hariliku tamme, harvem hariliku pärna või hariliku vahtra. Haudepuu tähtsaim tunnus on puuõõnsus, selle suurus ja asukoht. Eremiitpõrnikat leiab tihti vanast jämedatüvelisest haigest kuid elusast puust, kuna sellisel leidub sagedamini vajalikke mikroelupaiku – puuõõnsusi, kus esineb rohkelt detriiti, millest toituvad eremiitpõrnika vastsed. Oluline on ka maastiku avatus, eriti haudepuude avatus päikesele, mis võimaldab soojalembesel põrnikal haudepuude tüvedes areneda, vabalt lennata ja levida. Mikroelupaikade rohkus on oluline, pakkudes eremiitpõrnikale sobivaid talvitumis-, haude- ja toitumiskohti, mis on kriitilised liigi ellujäämiseks.
Kaitse korraldamiseks on loodud Keskkonnaameti poolt eremiitpõrnika kaitse tegevuskava. Liigi kaitsmine toimub läbi tema elupaikade kaitse. Kaitse lühiajaliseks eesmärgiks on teadaolevate elupaikade kaitsekorra tagamine, Koiva puisniitudel ja -karjamaadel regulaarse hoolduse läbiviimine ning haudepuude arvu vähenemise vältimine. Pikaajalised kaitse-eesmärgid on suunatud teadaolevate populatsioonide säilitamisele. Kaitse hõlmab elupaikade regulaarset hooldamist (niitmine, karjatamine ja võsa eemaldamine puude tüvede ümbert ehk puude päikesele avamine), potentsiaalsete elupaikade otsimist ning teadlikkuse tõstmist liigi kohta.
Eremiitpõrnika populatsioonide uurimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid: feromoonpüüniseid, nutikaid feromoonpüüniseid, kõdupuu proove, õhuproove, tuvastuskoeri, raadiotelemeetrilisi uuringuid ning püük-taaspüük meetodit.
The present bachelor’s thesis consists of a theoretical and a practical part. The theoretical overview describes the biology, ecology, research methods, conservation, and distribution of the eastern hermit beetle (Osmoderma barnabita) in Estonia. The aim of the practical part is to conduct a study on the eastern hermit beetle using pheromone traps, including testing the pheromone trapping methodology for the first time in the country and refining the knowledge of the species’ distribution in Estonia.
The taxonomy of the Osmoderma genus has long been complex and confusing, with at least 12 species currently recognized in the Holarctic realm. The eastern hermit beetle (Osmoderma barnabita) was confirmed as a distinct species only in the early 21st century through genetic studies. In Estonia, the species present is O. barnabita, not O. eremita. Although five species occur in Europe, they are morphologically and genetically very similar. Genetic research has also revealed high inbreeding levels and low genetic diversity within populations. Osmoderma barnabita is among the largest beetles in both Europe and Estonia, feeding on decaying wood and other organic matter. Its range spans Central and Eastern Europe and southwestern Russia. In Estonia, the species was previously known only from the Koiva-Mustjõgi Landscape Conservation Area, but in 2023, it was also recorded for the first time on the island of Abruka.
Adult eastern hermit beetles are dark brown to black with a greenish or bronze metallic sheen and can grow up to 36 mm long. Mating occurs in summer, when males emit the sex pheromone (R)-(+)-gamma-decalactone to attract females. Females lay eggs in detritus, with embryos developing in 3–4 weeks. The full life cycle from egg to adult takes about 3–4 years, depending on food quality, availability, and weather. Larval development includes three instars before pupation in a cocoon, from which the adult eventually emerges.
The eastern hermit beetle typically inhabits sunlit wooded meadows, pastures, alleys, parks, and deciduous forests with hollow trees that support overwintering, breeding, and feeding. It prefers old trees like common oak, small-leaved lime, and Norway maple, especially those with large, well-placed cavities. These hollows provide the detritus-rich microhabitats essential for larval development. Open landscapes are also important, as they facilitate beetle dispersal. The availability of diverse microhabitats is critical for the Osmoderma barnabita´s survival.
To support conservation, the Environmental Board of Estonia has implemented an action plan focused on habitat protection for the eastern hermit beetle. Short-term goals include the conservation of known habitats, maintaining the Koiva wooded meadows and pastures, and preserving breeding trees. Long-term efforts aim to sustain existing populations. Conservation actions include regular habitat maintenance (mowing, grazing, clearing brushes around trees and exposing trees to sunlight), searching for potential new habitats, and raising awareness about the species.
Eastern hermit beetle populations are studied using various methods, including pheromone and smart traps, decaying wood and air sampling, detection dogs, radio telemetry, and mark-recapture techniques
Personali jõustamise mõju töötajate rahulolule ravispaahotell Tervis näitel
Full text linkhttps://www.ester.ee/record=b5765492*es