108495 research outputs found
Sort by
Välis-Eesti spordiklubid Rootsis 1945–1960
No full textUurimus käsitleb rahvuslike spordiklubide rolli Eesti sõjapõgenike kogukondades Rootsis aastatel 1945–1960. Analüüs toetub John W. Berry akulutratsiooniteooriale ning uurib, kuidas sporditegevus vahendas nii kultuurilise järjepidevuse säilitamist kui ka lõimumist vastuvõtjariigi ühiskonda. Fookuses on spordiklubide moodustamise viisid, tegevusvormid ning spordiklubide suhestumine asukohamaa spordisüsteemigadc.description.ur
Pärnu väikese ja keskmise suurusega ettevõtete tulemuslikkuse juhtimine koroonapandeemia järgselt
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5761520*es
Talendijuhtimine Eesti küberturbe ettevõtete strateegilisel juhtimisel CYBERTECH Eesti OÜ näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5761540*es
Употребление деепричастий в безличных конструкциях
No full textUurimistöö eesmärk on välja selgitada, miks umbisikulised konstruktsioonid koos gerundiividega, hoolimata grammatikanormidele mittevastavusest, jätkavad kasutust tänapäeva keeles ning millised tegurid toetavad nende püsimist keelepruugis.
Uuringu asjakohasus on seotud gerundiividega umbisiklikuliste konstruktsioonide püsivast esinemisest tänapäeva kõnekeeles, hoolimata nende vastuolust grammatilise normiga.
Käesolevas töös uurime gerundiividega konstruktsioone umbisikulistes lausetes. Nendes lausetes puudub nimisõnaliseks nimetatav subjekt, kuid esineb alaleütlev kääne, mis osutab tegevuse osalisele. Sellistes konstruktsioonides kasutatakse kõige sagedamini isikulist asesõna, näiteks „mulle“
RNA modifikatsiooni ac4C roll inimese epidermaalsete keratinotsüütide rakulises vastuses
No full textRNA reguleerib raku funktsioone ja geneetilise info ülekannet, kusjuures RNA keemilised modifikatsioonid, nagu N4-atsetüültsütidiin (ac4C), mille katalüüsijaks on ensüüm NAT10, mõjutavad oluliselt erinevaid rakulisi protsesse. ac4C on seotud translatsiooni, proliferatsiooni ja põletikuvastase regulatsiooniga. Psoriaas on krooniline põletikuline nahahaigus, mille patogeneesis osalevad aktiivselt epidermaalsed keratinotsüüdid ning põletikulised signaalirajad nagu NF-κB ja JAK-STAT. Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida RNA modifikatsiooni ac4C ja selle ainsa teadaoleva ensüümi NAT10 võimalikku rolli inimese epidermaalsete keratinotsüütide (NHEK) põletikulistes protsessides, keskendudes eelkõige psoriaasi arengule. Magistritöö tulemused näitasid, et psoriaasi korral on NAT10 ekspressioon suurenenud ja selle vaigistamine mõjutab JAK-STAT ja NF-κB signaaliradasid ning vähendab rakkude jagunemise ja keratinotsüütide proliferatsiooniga seotud geenide ekspressiooni
Nõukogde pärandi tõlgendused nostalgia diskursuses: fenomenograafiline uurimus 1990-1999 sündinud Eesti põlvkonnast
No full textVürst Vjatško ja 1224. aasta Tartu lahingu narratiiv kirjanik Enn Kippeli noorsoojutustuses "Meelis" ning selle rakendamine Nõukogude propagandas
Full text linkBakalaureusetöö analüüsib kirjanik Enn Kippeli noorsoojutustust "Meelis" kui nõukogude mõjutustegevuse jaoks loodud lähtepunkti, mille ümber ehitati eesti-vene "ajaloolise sõpruse" müüt. Uurimus näitab, kuidas Kippeli ilukirjanduslik tõlgendus 1224. aasta Tartu lahingust ja selle peategelastest – vene vürst Vjatškost kui ajaloolisest persoonist, ja eestlaste vanemast Meelisest, kui väljamõeldud isikust, oli tegelikult nõukogude propaganda tööriist, mille ümber ehitati orkestreeritud propagandakampaania. Seda arendati ja levitati ligi poole sajandi jooksul läbi kunsti, õppekavade, ajalooõpikute ja ajakirjanduse. Autor nimetab Vjatško ja Meelise lugu nõukogude propaganda edulooks, mille strateegilisi eesmärke ei ole Eesti ühiskond osanud lahti mõtestada isegi nüüd, mil okupatsioonist on möödas 34 aastat. Propagandateos “Meelis” kuulub endiselt Eesti laste soovitusliku ja kohustusliku kirjanduse nimekirja, kuid näiteid mõjutustegevuse efektiivsusest leiab veel teisigi. Töö toob esile, et selline naiivne pimedus on üllatav olukorras, kus Venemaal kasutatakse vürts Vjatško „kangelaslugu“ tänapäevalgi riiklikul tasemel rahvusliku identiteedi võimendamiseks, aga ka otseste valede abil eestlaste vastu vaenu õhutamiseks. Arvestades Venemaa riikliku infosõja mastaapsust ja eesmärke, soovitab töö autor eemaldada Kippeli „Meelise“ üldhariduskooli kirjandustunni programmist ja muuta see näitlikuks õppematerjaliks gümnaasiumi astme ajalootundides, et noored õpiksid orienteeruma infosõja miiniväljal
Automatic Speech Synthesis Quality Assessment for Finno-Ugric Languages
Full text linkAutomatic evaluation of synthesised speech quality accelerates the development of text-to-speech models by replacing costly human listening tests based on mean opinion score. This capability is particularly valuable for low-resource languages, where only limited speech and text corpora are available and finding an adequate group of human evaluators is particularly challenging. The aim of this thesis is to train a model that evaluates the naturalness of Estonian synthetic speech and generalises to other Finno-Ugric languages. A wav2vec 2.0 was trained to predict mean opinion scores on Estonian text-to-speech models outputs. Separately, a wav2vec 2.0 model pre-trained using the SCOREQ loss function was fine-tuned, and the UTMOSv2 model was also adapted through fine-tuning. Training drew on three distinct datasets, while evaluation of cross-lingual generalisability was conducted on a single Võro-language test set. The experimental findings indicated that UTMOSv2 achieved the highest Pearson and Spearman correlations with human judgments and demonstrated superior generalisation to previously unseen Finno-Ugric languages.Sünteeskõne kvaliteedi automaatne hindamine kiirendab kõne sünteesivate mudelite arendust ja testimist, asendades standardse inimeste hinnangul põhineva keskmise arvamuse skoori leidmise. Antud tehnoloogia väljatöötamine on eriti oluline väiksema kõnelejaskonnaga keelte jaoks, mille puhul puuduvad ulatuslikud kõne- ja tekstiandmekogud ning piisava hulga hindajate kaasamine on keerulisem. Käesoleva töö eesmärk on treenida mudel, mis hindab eestikeelse sünteeskõne naturaalsust ja üldistub ka erinevatele soome-ugri keeltele. Treening- ja testandmeteks võeti nelja erineva aasta hindamiste tulemused. Mudelite üldistatavust hinnati võru keele põhjal. Esmalt treeniti wav2vec 2.0 mudel, seejärel peenhäälestati samal arhitektuuril põhinev mudel, mis oli eeltreenitud kasutades SCOREQ kaofunktsiooni. Viimaks peenhäälestati mudel UTMOSv2. Eksperimentide tulemused näitasid, et parima korrelatsiooni inimese poolt antud hinnangutega ja suurima üldistatavuse võru keelele saavutas UTMOSv2
Viljandimaa asustusnimede tähendusväli ning ruumiline ja vanuseline muster
Full text linkKohanimed peegeldavad asustuse ajaloolist arengut ning aitavad inimestel liigendada maastiku. Uurimistöö keskendub Viljandi maakonna küla- ja talunimede semantilisele ja vanuselisele struktuurile ning ühtlasi ka nende ruumilisele mustrile. Töö eesmärk on näidata, millised on kohanimede tähendused ning kuidas need seostuvad maastiku ja asustuse kujunemisega. Antud töös uuritakse Viljandi maakonna 268 asula-ning 4260 talunime. Külanimede juures uuritakse rohkem nimede etümologiseeritud tähendusi ja külade vanust. Talunimedel vaadatakse ka nimedes leiduvaid sõnatüvesid ning üritatakse leida nimede seoseid ka erinevate loodus- ja maastikuelementidega. Lisaks leitakse ruumilise analüüsi abil talude erinevat paiknemist näitavad parameetrid. Uurimistöö tulemustes näidatakse asustusüksuste nimede semantilisi tähendusi ning nende ruumilist paiknemist
Uute biopõhiste polümeeride ning madala süsinikuheitega tehnoloogiates kasutatavate kemikaalide ohutuse hindamine
Full text linkVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneFossiilsel toormel baseeruvate materjalide ja kemikaalide kasutuse kiire kasv maailmas on tõstatanud tõsiseid muresid nende pikaajalise mõju osas keskkonnale ja inimeste tervisele. Seetõttu on kasvanud nõudlus jätkusuutlikumate lahenduste järele. Näiteks plastide vallas keskendutakse taastuvast biotoormest monomeeride ja polümeeride väljatöötamisele. Kuigi need alternatiivid on loodud fossiilsetest plastidest sõltuvuse vähendamiseks, ei saa nende ohutust ilma uurimata garanteerida, kuna ka biopõhised monomeerid, polümeerid või nende laguproduktid võivad olla toksilised.
Käesolevas töös uuritakse uute biopõhiste materjalide mõju erinevatele organismidele. Konkreetselt hinnatakse isosorbiidil põhinevaid akrülaate ja metakrülaate, PLA-l põhinevaid akrülaate, ligniinipõhiseid metakrülaate ning CO₂ sidumisel ja “vahetatava vee” lahustisüsteemides kasutatavaid amiine. Veekeskkonna ökotoksikoloogilised testid bakteritega (Alivibrio fischeri, Escherichia coli), soontaimedega (Spirodela polyrhiza) ja selgrootutega (Thamnocephalus platyurus, Daphnia magna) näitasid, et mõned monomeerid, eriti akrülaadid, põhjustavad mõõdukat kuni tugevat toksilisust, samas kui nende vastavad polümeerid osutusid enamasti mittetoksilisteks. Tsütotoksilisuse testid inimese HeLa rakkudel näitasid samuti, et polümeeerid on oluliselt ohutumad kui vastavad monomeerid. CO₂ sidumiseks kasutatavate amiinide ökotoksikoloogiline hindamine näitas, et antud ühendid on üldiselt vesikekkonnale suhteliselt ohutud, aga ettevaatlik tuleks olla hüdrofoobsete omadustega diamiinidega. Lisaks näitas biofilmi analüüs erinevatel materjalidel, et bakterite koloniseerumine sõltub materjali tüübist: tavalised plastid ja kaetud paberid toetasid erinevaid mikroobikooslusi. Need biofilmid sisaldasid ka lagundamisvõimelisi mikroobe, mis rõhutab nende ökoloogilist tähtsust.
Töö tulemused rõhutavad vajadust enne uute biopõhiste kemikaalide ja materjalide laiemat kasutuselevõttu hinnata nii nende võimaliku toksilisust kui ka mikroobide koostoimeid, et lisaks väiksemale süsiniku jalajäljele tagada ka ohutus keskkonnale ja inimesele.The worldwide rise in material and chemical usage, especially plastics, has raised significant concern over their long-term effects on the environment and human health. As a result, there is a growing interest in sustainable alternatives, leading to the development of innovative bio-based monomers and polymers from renewable resources. Although these options are intended to reduce reliance on fossil-derived plastics, their safety is not assured; some bio-based monomers, polymers, or their degradation products may still be toxic. This underscores the need for a thorough environmental evaluation of such alternatives.
This thesis investigates the environmental risks associated with bio-based materials, including isosorbide-based acrylates and methacrylates, PLA-derived acrylates, lignin-based methacrylates, and amines used in CO₂ capture and “switchable water” solvent systems. A series of aquatic ecotoxicological assays using bacteria (Alivibrio fischeri, Escherichia coli), vascular plants (Spirodela polyrhiza), and invertebrates (Thamnocephalus platyurus, Daphnia magna) revealed that some monomers, especially acrylates, exhibited moderate to high toxicity, while their corresponding polymers were mainly non-toxic. Cytotoxicity testing on human HeLa cells further indicated a significant reduction in toxicity upon polymerization. Ecotoxicological evaluation of amines used in CO₂ capturing technologies revealed that these compounds are relatively safe towards aqueous life, except for the more hydrophobic diamines, which should be carefully considered. Furthermore, biofilm analysis on various materials showed that bacterial colonization patterns depend on the type of material, with conventional plastics and coated paperboard supporting distinct microbial communities. These biofilms include taxa with known biodegradability, highlighting their ecological significance.
Overall, these findings emphasize that the chemical toxicity and microbial interactions of new bio-based materials need to be carefully assessed prior to their wider use. This comprehensive evaluation is essential to ensure that such materials not only lower carbon emissions but also safeguard environmental and human health.https://www.ester.ee/record=b575901