108495 research outputs found
Sort by
Kuriteo alaealisena toime pannud süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Eestis: õiguslikud alused ja kohtupraktika
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755614*es
Lõpmatu sõda: Vladimir Putini võidupüha kõnede retoorika
Get PDFKäesoleva töö eesmärk on mõista, kuidas Vladimir Putin kasutab Venemaa kõige populaarsemat püha, milleks on võidupüha, poliitilise agenda edendamiseks teatud retoorika abil. Kuna riigipea kõne on traditsiooniline osa võidupüha tähistamise paraadide kavast, on need muutunud propaganda vahendiks. Meie uurime seda, mida ja kuidas seal täpselt räägitakse.
Tutvustame varasemaid uuringuid Vladimir Putini retoorika kohta. Anname põhjaliku teoreetilise ja empiirilise ülevaate võidupüha ajaloost ja poliitilisest kasutusest ning olulistest poliitilistest teemadest ja mõistetest, mis hõlbustavad edasise analüüsi mõistmise ning annavad vajalikku konteksti.
Kasutades kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit, analüüsime kõnet neljal tasandil: meta-, makro-, mese- ja mikrotasandil. Paigutades kõned nende ajaloolisse, poliitilisesse ja filosoofilisse konteksti, uurime, milliseid sõnumeid kõnedega edastatakse, kuidas kõned peegeldavad Venemaa ajalugu ja tänaseid väljakutseid.
Olles analüüsinud iga Vladimir Putini kõne võidupüha paraadidel, pakume ülevaade leidudest ja tulemustest kasutades nelja tasandit ametiaegade lõikes.
Leiame, et Vladimir Putin on kasutanud võidupüha kõnesid poliitilistel eesmärkidel alates oma esimese ametiaja esimesest kõnest. Järeldame, et võidupühal on tänapäeva Venemaa identiteedis oluline roll. Sellel pühal on otsene osa Vene imperialismi õigustamisel üldiselt ning Ukraina sõda õigustamisel eriti. Analüüsides kõnede arengut kahekümne aasta jooksul järeldame, et need on oma olemuselt elastne, s.t seda kasutatakse mitmesuguste poliitiliste sõnumite edastamiseks
The role of adaptive assistive learning tools in supporting students with sensory impairments
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755946*es
Mida sa teed, kui sa kriitiliselt loed? – Kriitilise lugemise mikrofenomenoloogiline uuring
No full textTöö eesmärgiks on panna uuringus osalejad põhjalikult ja nüansirikkalt oma kriitilise lugemise kogemust kirjeldama eesmärgiga paremini mõista, mida inimesed kriitilise lugemise käigus kogevad ja milliseid mõtlemisoperatsioone läbi viivad. Eesmärgi aitas saavutada mikrofenomenoloogia meetod, millest lähtuvalt uurisin kriitilise lugemise kogemusi neljas kategoorias: tähelepanu jaotumine, sisekõne olemus, peas tekkivate kujutluspiltide/visuaalide olemus, hinnangu kujunemine. Kriitilist lugemist uurides on mikrofenomenoloogia meetodina väärtuslik, sest see aitas mõista mitte ainult seda, milliseid normatiivseid tegevusi uuringus osalejad kriitiliselt lugedes täitsid, vaid ka seda, mis neid tegevusi põhjustas ja mis olid nende tegevuste mõjud.
Teoorias selgitasin nii kriitilise lugemise kui ka kriitilise mõtlemise olemusi ning kriitilise mõtlemise ja kriitilise lugemise omavahelisi seoseid. Lisaks tutvustasin, kuidas lähenetakse kriitilisele lugemisele pedagoogilisest vaatenurgast, sest mu valim koosnes tudengitest, kellele on kriitilise lugemise tööriistu tutvustatud loengutes.
Teooria alusel koostasin intervjuukava ning harjutusülesande, mis aitas intervjueeritavatel meetodisse sisse elada. Andmekogumismeetodiks oli mikrofenomenoloogia. Analüüsimeetodiks oli kvalitatiivne sisuanalüüs, andmeid kodeerisin nii induktiivselt kui ka deduktiivselt, et võimalikult põhjalikult vastata mõlemale uurimisküsimusele.
Tulemustest selgus, et uuringus osalejate mõttetegevused olid kriitilise lugemise ajal väga mitmekülgsed. Selgus, et sisekõne vorm ja funktsioonid erinevad vastavalt uuritava harjumustele, eelnevatele kogemustele ning tunnetatud vajadustele. Visuaalidel oli oodatust suurem roll, need olid peamiselt toetavas rollis, kuid teenisid ka intervjueeritavate isiklikke kriitilise lugemise eesmärke.
Uuringu tulemused kinnitasid, et mitmekülgsed lugemistehnikad toetasid kriitilist lugemist ning seejuures on olulisel kohal ka kriitilise lugemise ajal tekkivate emotsioonide reguleerimine. Lisaks kinnitasid uurimistulemused, et normatiivsetele kriitilise lugemise definitsioonide kõrval on olulised mitmed muud tegevused, mis aitasid uuringus osalejate peas luua kriitilist lugemist soosivat konteksti
The relationship between parental role models and beliefs with children's experiential attitudes towards physical activities
No full textLapsevanema hoiakud, uskumused ja valikud mõjutavad igapäevaselt temaga koos elavat last. Antud töö otsib seoseid vanemate ja laste kehalise aktiivsuse hoiakute vahel. Töös on kasutatud eelkooliealiste laste (N=165) ja nende vanemate (N=165) andmeid. Lapsed läbisid 11 erinevat ülesannet, mille käigus koguti andmeid nende hoiakute, eelistuste, oskuste ja füüsilise arengu kohta. Selles töös on kasutatud ühest arvuti ülesandest kogutud laste andmeid ja lapsevanematele esitatud küsimustiku andmeid. Uurimistöö tulemusena selgus, et lapsevanemate hoiakud ja laste suhtumine kehalistesse tegevustesse on seotud (r=0.39, p<0.001). Samuti esineb nõrk seos lapse kehaliste tegevuste eelistamisel vanema tajutud takistustega (r=0.401, p<0.001). Regressioonanalüüs kinnitas seoste puudumist. Aktiivsete ja mitteaktiivsete tegevuste eelistamise ja lapsevanema käitumuslike uskumuste vahel seost ei ilmnenud (r=0.1, p=0.201). Korrelatsioonanalüüsis leitud seosed on nõrgad ning regressioon seda seost ei kinnita. Seetõttu võib oletada, et töös käsitletud muutujatest ei piisa konstrukti seletamiseks
Suhtlusdistants õpetaja ja õpilase vahel eesti ja vene kultuuris Eesti koolide näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576820
"Speaking in English for students in the pre-school teacher curriculum" - creating an English-speaking course for university students in the pre-school teacher curriculum
No full textThe current thesis aims at compiling an optional English-speaking course for university students who are studying to become kindergarten teachers. The created course focuses on developing the learners´ speaking skills in a way that the learners’ self-efficacy and language strategies use both in class and independently outside classroom would increase. The course consists of 3 ECTS for which eight in-person lessons and eight optional Zoom lessons were planned.
The course is piloted on a group of pre-service kindergarten teacher students. Qualitative methods were applied to assess the effectiveness of the created course. The course is carried out with eleven kindergarten teacher university students from February 2025 to June 2025 in Narva College of the University of Tartu. A questionnaire of two parts is administered to the students at the beginning, middle and end of the course. Based on the results of the questionnaire initial spikes in regard to willingness to communicate, self-efficacy, learner autonomy, and language learning strategy use could be seen; a viewpoint which is also indicated in the form of classroom observations by the teacher.
The thesis consists of two parts. The first part focuses on Learner Autonomy, Self-Efficacy, Language Learning Strategies, Willingness to Communicate, and Course Design, while the second part focuses on the creation and implementation of the course.
Keywords: Learner Autonomy (LA), Self-Efficacy (SE), Willingness to Communicate (WTC), Language Learning Strategies (LLS), and Course Design (CD
ZnO mikro- ja nanomaterjalidel põhinevate antimikroobsete pindade tsütotoksilisuse testimine inimese keratinotsüütidega
No full textZnO on materjal, millel on laialdased kasutusvõimalused, mh antimikroobsetes rakendustes. Kasutus nt antimikroobsetes puutepindades tingib aga selle ilmse kokkupuute ka inimnahaga ning seetõttu on oluline tagada selliste pindade ohutu kasutamine. Üheks võimaluseks hinnata materjalide ohutust on toksikoloogilised testid inimese rakkudega in vitro. Käesolevas töös kasutati inimese keratinotsüüte hindamaks ZnO nano- ja mikromaterjalidel põhinevate antimikroobsete pindade tsütotoksilisust nende pindade imiteeritud kasutuse tingimustes 9 nädala jooksul. Selgus, et ühetunnise kokkupuute järel pinnad keratinotsüütidele toksilised ei olnud, kuid peale 24-tunnilist kokkupuudet ilmnes tsütotoksilisus. Samuti suurenes pindade tsütotoksilisus juba peale nende imiteeritud 6-nädalast kasutust. Seega on ZnO pindade kasutamisel kindlasti ohutu ühetunnine kokkupuude naharakkudega
Noorte liikumisharjumuste edendamine välitingimustes Kohila valla näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5764062*es
Children’s Motivation to Engage in Extracurricular Activities in the Context of Digital Device Usage and Parental Involvement
No full textUurimistöö eesmärk oli uurida lapse huvitegevusega tegelemise motivatsiooni seost kahe näitajaga, milleks olid lapsevanema poolne huvi lapse huvitegevuse suhtes ja lapse nutiseadme kasutamise määr. Veebiuuringu raames koguti vastavaks eesmärgiks koostatud küsimustike abil andmeid huvitegevusega tegelevalt õpilaselt, huvitegevuse juhendajalt ja huvitegevusega tegeleva õpilase lapsevanemalt. Uuringu käigus viidi kvalitatiivsete andmete kogumiseks läbi kirjalikud intervjuud lapsevanematega. Andmeanalüüsi kaasatud kolmekümne viie vastusekomplekti põhjal ei leitud õpilase motivatsioonil olevat statistiliselt olulist seost nutiseadme kasutamise ega lapsevanema huviga. Nutiseadme vahetu kasutamise osas statistilist olulist gruppidevahelist erinevust andmeanalüüsi tulemused ei kinnitanud. Tulemused viitavad uurimisteema edasise käsitlemise olulisusele ja täpsemaid üldistatavaid järeldusi võimaldavate mõõtevahendite loomise vajalikkusele