108495 research outputs found
Sort by
Akadeemiline pro- ja prekrastineerimine täiskasvanute võõrkeeleõppes ühe õppekava üliõpilaste näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753358*es
Klassiõpetajate hoiakud sooteadliku pedagoogika suhtes ja arvamused selle mõjust õpilastele
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752159*es
Hapruse mõju erakorralise laparotoomia ravitulemustele: prognostiliste mudelite ja otsustusprotsessi täiustamisest
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneAastaks 2050 on arenenud riikides peaaegu iga kolmas inimene üle 65-aastane. Siiski ei määra üksnes vanus inimese tervislikku seisundit. Mõned nooremad inimesed võivad olla kehva tervisega, samas kui osa üle 80-aastaseid on jätkuvalt oma vanuse kohta heas vormis. Siin tuleb mängu hapruse mõiste. Haprus tähendab kehalise vastupanuvõime vähenemist, mis muudab inimese haavatavamaks väliste mõjurite suhtes. Habrastel inimestel võib isegi väike sündmus—näiteks kukkumine või uus ravim—põhjustada tõsiseid tagajärgi, millest taastumine on raskem ja aeganõudvam, kuna kehal ei ole piisavalt reserve tekkinud probleemidega toime tulekuks. Hapruse hindamiseks välja töötatud mitmeid mõõdikuid, näiteks 9-astmeline kliiniline hapruse skaala (Clinical Frailty Scale).
Käesolev uurimustöö käsitles hapruse mõju patsientidele, kes vajasid erakorralist laparotoomiat—eluohtlikes olukordades tehtavat kõrge riskiga kõhuõõne operatsiooni. Operatsioonieelse hapruse taseme hindamiseks kasutati kliinilist hapruse skaalat. Andmeid koguti enam kui 1800 patsiendi kohta Ühendkuningriigis ja Eestis.
Selgus, et haprus on sage—mitte ainult eakate, vaid ka nooremate seas. Koguni 17% alla 50-aastastest patsientidest olid enam või vähem haprad. Kõrgem hapruse tase oli seotud suurema suremusega nii lühemas kui pikemas perspektiivis, pikema haigla- ja taastusravi ajaga ning sagedasema raskete tüsistuste esinemisega. Kuus kuud pärast operatsiooni polnud paljud, eriti üle 80-aastased, taastunud oma operatsioonieelsele iseseisva toimetuleku tasemele. Märkimisväärne oli see, et üle 50-aastaste seas ennustas haprus 180 päeva suremust paremini kui vanus või sugu.
Hapruse seisundi lisamine olemasolevatele riski hindamise mudelitele, nagu NELA ja P-POSSUM, parandas nende täpsust, eriti vanemate patsientide puhul. See aitab kirurgidel, patsientidel ja pereliikmetel teha teadlikumaid ravivalikuid juba ravi algfaasis.
Uurimustöö tulemused toovad välja hapruse hindamise tähtsuse erakorralises kirurgias—see võimaldab paremat riskihindamist, toetab patsientide, arstide ja lähedaste ühiseid otsuseid ning aitab ressursside planeerimisel ja taastusravi korraldamisel.By 2050, nearly one in three individuals in developed countries will be over the age of 65. However, chronological age alone doesn’t determine health. Some younger people can be in poor shape, while some over 80 remain robust. This is where the concept of frailty becomes crucial. Frailty refers to a loss of physiological resilience that makes people more vulnerable to stressors. In frail individuals, even a minor event—like a fall or a new medication—can cause a cascade of complications. It’s not just “being old”; it’s about how much reserve the body has to cope with problems. Fortunately, frailty can be measured using tools like the Clinical Frailty Scale, which rates frailty from 1 (very fit) to 9 (terminally ill).
This research looked at how frailty affects patients undergoing emergency laparotomy—a high-risk abdominal operation often performed in life-threatening situations. Using the Clinical Frailty Scale, patients were scored before surgery. Data were collected from over 1,800 patients in the UK and Estonia across three studies.
We found that frailty is common—not just in the elderly, but also among younger patients. For example, 17% of patients under 50 showed signs of frailty. Higher frailty scores were associated with increased short- and long-term mortality, longer hospital and rehabilitation stays, and a higher incidence of serious postoperative complications. Even six months after surgery, many had not regained their previous level of independence—especially those over 80. Notably, among patients over 50, frailty was a stronger predictor of 180-day mortality than either age or sex.
The study also showed that adding frailty to existing risk prediction tools, like NELA and P-POSSUM, improved their accuracy, especially in older populations. This can help surgeons, patients, and families make more informed treatment decisions during the critical early stages of care.
These results underline the importance of integrating frailty assessment into emergency surgical care. Recognising and quantifying frailty preoperatively can enhance risk stratification, inform shared decision-making, and support better resource allocation and postoperative planning.https://www.ester.ee/record=b575241
"Õppimine on üliõpilase enda asi": õigusteaduse õppejõudude õpetamisviisid ning õpetamise arendamise võimalused
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753480*es
Võitleja ja institutsiooni lähedusraamistik kui tööriist moraalse kahjustuse mõistmiseks sõjas
No full textMoraalne kahjustus lõhub võitleja identiteedi tuuma ja häirib tema võimet luua tähendust. Vägivaldsete ja moraalselt keeruliste sõjasündmuste järel on moraalse kahjustuse all kannatajatel sageli raskusi endaga koos elamisega või nad sooritavad enesetapu. Magistritöö pakub välja võitleja ja institutsiooni lähedusraamistiku (Combatant-Institution Proximitiy Framework) ehk kolmetasandilise mudeli, mis illustreerib distantsi üksikvõitleja ja institutsionaalse ning õigusliku tasandi vahel, mis reguleerib käitumist sõjas. Esimene peatükk määratleb moraalse kahjustuse kui trauma, mis tuleneb moraalinõuete rikkumisest, selle pealtnägemisest, reetmisest, või lahendamatust moraalsest konfliktist. Teine peatükk analüüsib võitleja identiteeti sotsiaalsete, suhetega seotud ja narratiivsete teooriate kaudu, Peatükis näidatakse, kuidas moraalse kahjustuse sümptomid katkestavad seosed tähenduslike identiteetide ja suhetega, ning millisel viisil sotsiaalne ja kultuuriline raamistik ümbritseb võitlejat. Kolmas peatükk uurib institutsionaalseid ja õiguslikke raamistikke, sealhulgas õiglase sõja teooriat ja USA JAG-korpust. Juhtumiuuringud toovad esile liidrite kahetise rolli:
institutsionaalsete moraalinormide jõustamine ja moraalse kliima loomine oma üksuses. Lõppkokkuvõttes väidab väitekiri, et moraalne kahjustus paljastab lõhe isiklike veendumuste ja moraali vahel, mida eetilise sõjapidamise institutsioonid ja seadused üritavad tagada. Magistritöös välja pakutud teoreetiline raamistik aitab seda lõhet mõista.Moral injury fractures the core of a combatant’s identity and disrupts their capacity for meaning-making. In the wake of violent and morally complex events of war, those who suffer from moral injury often have difficulty living with themselves or commit suicide. This thesis develops the Combatant-Institution Proximity Framework, a three-tier model that illustrates the metaphorical distance between the individual combatant and the institutional-legal domain of moral conduct in war. Chapter 1 establishes a moral injury as a form of trauma, arising from events of perpetration, betrayal, witnessing, or irresolvable moral conflict. Chapter 2 analyzes combatant identity through social, relational, and narrative theories, showing how symptoms of moral injury sever ties to meaningful identities and relationships, demonstrating that the sociocultural domain engulfs a combatant. Chapter 3 explores institutional and legal frameworks, including just war theory and the U.S. JAG Corps. Throughout, case studies highlight leadership’s dual roll enforcing institutional moral standards, and cultivating a moral climate withing their unit. Ultimately, this thesis argues that moral injury exposes the gap between their personal beliefs and the morals that the institutions and laws of ethical warfare strive to uphold. The framework developed aids in understanding this gap.https://ester.ester.ee/record=b575313
Täiskasvanud kutseõpilaste õpirändel osalemist toetavad ja takistavad tegurid
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5756855*es
Patsiendi raviootuse ja –kogemuse hindamisvahendid ning tagasisidesüsteemi kirjeldus ja analüüs Eesti suuremates haiglates
No full textMikrovalkude tuvastamine geneetiliste assotsiatsiooniuuringute abil
No full textThe annotation of the human genome is an ongoing process, continually refined as new functional elements are discovered. In recent years, regions previously classified as long
non-coding RNAs have gained attention as many of them contain sequences that are actively translated. In this work, we mapped single-nucleotide variants (SNVs) listed in the GWAS
Catalog to 7,264 previously undescribed open reading frames (ORFs) identified from the human genome. From this analysis, we identified six final microprotein encoding candidates
that are likely to be associated with diseases or traits linked to their corresponding SNVs. These findings will hopefully contribute to the expanding functional annotation of the human
genome and highlight the potential biological relevance of previously overlooked potential new microgenes
Eesti Noorsooteatri repertuaarianalüüs 2019-2023
No full textBakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Eesti Noorsooteatri repertuaari ajavahemikul 2019–2023. Valitud on ajaperiood 2019–2023, kuna see sisaldab nii aega enne kui ka peale koroonapandeemiat, mis annab ka läbilõike, kuidas teater koroonapandeemiast ja sellest tingitud kriisist on taastunud. Töös teostati repertuaariuurimust, mille läbiviimisel toetuti Hans van Maaneni teosele ,,How to study Art Worlds. On the Societal Functioning of Aesthetic Values” (2009). Sellest tulenevalt sai analüüsi jagada loomisega, vahendamise ja ekspluateerimisega ning publikuga seotud aspektideks. Töö käigus sai ülevaate milline on Eesti Noorsooteatri teatristatistika lavastuste, etenduste ja külastatavuste võrdluses ja millised teatritüübid, -žanrid ja autorid domineerivad Eesti Noorsooteatri repertuaaris.https://www.ester.ee/record=b5754543*es