University of Tartu

DSpace at Tartu University Library
Not a member yet
    108495 research outputs found

    Kursuse “Andmebaasid” kodutööde lahendamine keelemudelitega võrdluses üliõpilaste tulemustega

    No full text
    In recent years, the use of AI-based language models such as ChatGPT and Microsoft Copilot has become common in education. However, it remains unclear how well these tools can independently solve more complex tasks. The aim of this bachelor’s thesis was to evaluate the ability of these language models to solve homework assignments from the University of Tartu’s “Databases” course and compare the results with those of students from the 2025 spring semester. The assignments were completed using the language models in two ways: first without any prior information about the database structure, and then with the relevant structural information provided. The results were evaluated using automatic grading, and the types and accuracy of errors were analyzed. The models performed better when they had access to the database structure, but overall still fell short of student performance, especially in complex and ambiguous tasks.Viimastel aastatel on tehisintellektil põhinevate keelemudelite, nagu ChatGPT ja Microsoft Copilot, kasutamine hariduses muutunud tavapäraseks. Samas pole selge, kui hästi suudavad need tööriistad keerukamaid ülesandeid iseseisvalt lahendada. Bakalaureusetöö eesmärk oli hinnata keelemudelite võimekust lahendada Tartu Ülikooli kursuse „Andmebaasid“ kodutöid ning võrrelda tulemusi 2025. aasta kevadsemestri üliõpilaste omadega. Kodutööd lahendati keelemudelitega kahel viisil: esmalt andmebaasi struktuuri eelinfota ja seejärel koos vastava teabega. Tulemusi hinnati automaatkontrolliga ning analüüsiti veatüüpe ja täpsust. Mudelid saavutasid paremaid tulemusi, kui neil oli juurdepääs andmebaasi struktuurile, kuid jäid üldiselt üliõpilastele alla, eriti keerukate ja mitmeti mõistetavate ülesannete puhul

    Implementing Temporal Resources

    No full text
    Temporaalsed ressursid – mille kasutamist piirab mitte üksnes kuidas, vaid ka millal neid võib kasutada – on modelleeritavad Fitchi-stiilis modaalsete tüüpide abil. Järgides Ahmani ja Žajdela lähenemist, arendab käesolev töö ajateadliku tüübisüsteemi ja operatsioonisemantikaga -arvutuse. Tuginedes Matija Pretnari loodud puhta MLlaadsele keelele Millet, formaliseeritakse lambda-arvutus Mille[ ] koos korrektsete tüübituletusreeglite ja unifitseerimisalgoritmiga. Lisaks realiseeritakse Milleti laiendusena interpreteeritud prototüüpkeel Temporal Millet. Temporal Millet tagab tüübisüsteemi kaudu temporaalse ohutuse ning võimaldab uurida realistlikke stsenaariume, mis nõuavad ajakriitiliste operatsioonide korrektset järjestamist. Käesolev töö näitab nii temporaalsete arvutuste järgimise formaalset teostatavust kui ka sellega kaasnevaid väljakutseid efektsete keelte kontekstis, tuvastades lahendamata probleeme nagu temporaalne rekursioon ning modaalselt tüübitud väärtuste lahtipakkimine funktsioonides, mis ei teosta temporaalseid arvutusi. Kokkuvõttes loob töö aluse edasiseks uurimistööks kompilaatori suunas, mis säilitab kompileeritud programmides temporaalse ohutuse

    Põskkoopapõletik Tartu Jakobi kalmistu luustikel: keskkonna ja muude võimalike tegurite mõju inimese tervisele

    No full text
    Bakalaureusetöö keskendub kroonilise põskkoopapõletiku esinemisele Tartu Jakobi kalmistule maetud kesk- ja varauusaegsetel luustikel ning selle võimalikele seostele elukeskkonna ja sotsiaalsete teguritega. Uuritud 147 koljuga luustikust esines põskkoopapõletikule iseloomulikke luulisi muutusi 45 juhul (30,6%). Töö tulemused viitavad sellele, et haiguse levikut võisid soodustada halb ventilatsioon, suitsused elamistingimused, tolm, loomadega kokkupuude, tihe asustus ning külm ja niiske kliima. Haigestumises olulist meeste ja naiste vahelist erinevust ei ilmnenud, kuid suurem esinemissagedus oli täheldatav vanemates vanuserühmades.https://www.ester.ee/record=b575149

    Generating high-harmonic array beams

    No full text
    The demand for spatially structured ultrashort beams at shorter wavelengths is high, and their adaptability in potential applications such as imaging, metrology, and attosecond science is undeniable. In this work, we present the generation of high-harmonic array beams. We utilize ultrashort structured array beams in the near-infrared wavelength as the pump source to reliably generate extreme-ultraviolet array beams at the tenth harmonic of the pump wavelength. The pump array beams showed shape-invariant free space propagation and exhibited a self-healing ability against adverse spatial effects introduced by aberrations. Moreover, we found that the spatial profile of these array beams remained unchanged for any polarization state, a unique feature that enhances their versatility. The interaction of shape-invariant array beams with an argon gas jet in a two-color pump configuration generated high harmonics consisting of both weak odd and even orders, a suppression of odd harmonics from the 13th to the 17th order when driven by two-color laser fields, but a strong 10th order harmonic appeared in the extreme-ultraviolet. This 10th harmonic unveiled a spatial distribution, including a unique string structure that is a hallmark of array beams. This extreme nonlinear optical process of structured high-harmonic generation is a significant advancement that offers a new degree of freedom for generating diverse structured harmonics in extreme ultraviolet and soft x-ray regimes

    Õppijate arvamused eesti keele grammatika õppimise kohta Narva Eesti keele maja B1-taseme rühmade näitel

    No full text
    https://www.ester.ee/record=b576642

    Ennetustegevuste tõlgendamine ja rakendamine laste heaolu valdkonnas: Tartumaa spetsialistide kogemused ja hinnangud

    Get PDF
    Siinse bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemusi ja arusaamu ennetustegevustest laste heaolu edendamisel. Lisaks avada, kuidas Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid ennetustööd mõistavad ja rakendavad ning milliseid väljakutseid nad oma töös kogevad. Samuti selgus, milliseid võimalusi nähakse ennetustegevuste tõhustamiseks ning kuidas hinnatakse ennetustegevuste mõju kohaliku omavalitsuse tasandil. Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid mõtestasid ja seostasid ennetustegevusi laste heaolu edendamisel nii varajase märkamise ja sekkumise kui ka toetavate teenuste pakkumise ja vanemlusoskuste arendamisega. Lisaks mõtestati ennetustööd kui sekkumist, mis aitab vältida abivajaduse suurenemist. Kerkis esile ka lapsevanemate toetamise olulisus esmase nõustamise ja jõustamise kaudu. Peamisteks väljakutseteks pidasid Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistid liigset töökoormust ja ressursipuudust, mistõttu jääb ennetustöö sageli tagaplaanile. Fookus on suunatud eelkõige juhtumitööle ehk juba tekkinud probleemide leevendamisele, mitte nende ennetamisele. Ilmnes vajadus parema valdkondadeülese koostöö järele, eriti haridus- ja tervishoiuvaldkonnaga. Probleemina kerkis esile ka ennetustegevuste mõju hindamine, kuna puuduvad selged kokkulepped ja mõõdikud, mille alusel mõju hinnata. Spetsialistide hinnangul on ennetustöö tõhustamiseks vaja vähendada töökoormust või aktiivsete juhtumite arvu töötaja kohta, luua ennetusele keskenduvaid ametikohti ning parandada koostööd haridus- ja tervisevaldkonnaga. Samuti toodi välja vajadus tegeleda ennetustöö nähtavusega laiemas ühiskondlikus kontekstis. Minu uurimus on tõenäoliselt esimene Eestis, mis keskendub Tartumaa sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemustele ja arusaamadele ennetustegevustest laste heaolu edendamisel. Lähtuvalt töö tulemustest pakun välja teemavaldkonnad, mida võiks edasi uurida: 1) ennetustegevuste mõju hindamine ja praktiline rakendamine kohaliku omavalitsuse tasandil, 2) valdkondadeülese koostöö tõhustamise võimalused laste heaolu edendamisel, 3) lastekaitsetöötajate töökoormuse mõju ennetustegevuste elluviimisele ja töö kvaliteedile, 4) ennetustegevuste nähtavus ja arusaadavus poliitikakujundajate ning üldsuse jaoks.https://www.ester.ee/record=b5759730*es

    Traditsioonilised ruudukujulised Haapsalu ja Shetlandi silmkoelised pitsrätid 19.-20. sajandil: kompositsioon ja kasutatud tehnikad. Haapsalu ja Shetlandi rättide kudumine

    Get PDF
    https://www.ester.ee/record=b575310

    Tehnoloogiaõpetuse praktilised ülesanded tütarlastele

    No full text
    This master's thesis explores the suitability of practical assignments in technology education for girls, focusing on promoting gender balance in the field. The aim of the study was to identify which topics and practical tasks are most engaging for girls, assess the applicability of the author's developed learning materials, and analyze expert opinions on their suitability.https://www.ester.ee/record=b575248

    Teadmusjagamine Eesti Lennuakadeemia õppejõudude seas: hoiakud ja praktikad

    Get PDF
    Teadmised kui strateegiline ressurss on kõrgharidusasutustele (Annansingh jt, 2018: 1002) oluline meetod tõsta õppekvaliteeti (Lane jt, 2022: 6–10), arendada õppejõudude professionaalseid teadmisi (Chedid jt, 2022) ning ellu viia strateegilisi eesmärke (Andreeva ja Kianto, 2012: 618-619), toetades seeläbi kõrgkooli jätkusuutlikkust ja konkurentsieelist. Minu lõputöö eesmärk on välja selgitada, kuidas Eesti Lennuakadeemia õppejõud kirjeldavad professionaalsete teadmiste ja kogemuste kollegiaalset jagamist ning millist rolli näevad nad organisatsioonil selles protsessis. Eesmärgi saavutamiseks sõnastasin kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas kirjeldavad õppejõud professionaalse teadmuse kollegiaalse jagamise olemust? 2. Milliseid võimalusi pakub Eesti Lennuakadeemia õppejõudude hinnangul praegu teadmiste jagamise toetamiseks? 3. Milliste täiendavate tegevustega saab Eesti Lennuakadeemia toetada õppejõudude vahelist teadmiste ja kogemuste jagamist? Uurimisküsimustele vastuse saamiseks viisin läbi poolstruktureeritud intervjuud (N=7) ELA õppetööd läbiviivate töötajate seas. Andmeid analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil. Uuringu tulemused näitavad, et õppejõud peavad teadmiste ja kogemuste jagamist oluliseks nii individuaalse arengu kui organisatsiooni jätkusuutlikkuse seisukohalt. Teadmusvahetust nähakse võimalusena rikastada õpetamispraktikaid, säilitada organisatsiooni teadmusvara, edendada interdistsiplinaarset koostööd, õppeainete sidusust ning sisu dubleerimise vähendamist. Samas esineb ka mitmeid väljakutseid. Intervjueeritavad tõid välja ajapuuduse, füüsiline hajutatus erinevate õppehoonete vahel ning individuaalsed tegurid, nagu isiklik ebakindlus ja usaldus. Need tulemused osutavad, et teadmusvahetuse toetamine nõuab strateegilist lähenemist. Vestlustest ilmens, et ELA pakub juba mitmeid toetavaid võimalusi teadmiste jagamiseks, sealhulgas erinevaid formaalseid ja mitteformaalseid tegevusi, toetavat füüsilist keskkonda ning kultuurilist raamistikku. Õppejõud hindavad olemasolevaid võimalusi üldjoontes positiivselt, kuid näevad ka arenguruumi kokkupuutepunktide teadlikumas kujundamises ja kogemuste sügavamal tasemel jagamises. Teadmiste ja kogemuste jagamine ei ole pelgalt individuaalset arengut toetav tegevus, vaid laiemalt organisatsiooni toimimise ja järjepidevuse alustala. Selline sihipärane toetamine aitab kujundada kvaliteetse õppega ja õppijakeskset, koostööd hindavat ning konkurentsivõimelist kõrgharidusasutust

    Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline kohtuotsuste tunnustamine ja sellest keeldumise alused

    No full text
    https://www.ester.ee/record=b5752317*es

    60,617

    full texts

    108,495

    metadata records
    Updated in last 30 days.
    DSpace at Tartu University Library is based in Estonia
    Access Repository Dashboard
    Do you manage Open Research Online? Become a CORE Member to access insider analytics, issue reports and manage access to outputs from your repository in the CORE Repository Dashboard! 👇