108495 research outputs found
Sort by
Validating virtual reality placebo condition
No full textSelles uurimistöös uuriti, kuidas erinevad terapeutiline virtuaalreaalsuskogemus ning kaks platseebotingimust muutunud teadvuse seisundi ning usaldusväärsuse mõõdikutes. Katseisikud (N = 35) kogesid 25 minutit VR kogemust, mille järel täitsid nad küsimustiku. Katseisikud jagati kvaasi-randomiseeritult kolme gruppi sekkumisprogrammi alusel: psühhedeelne Psyrreal, platseebo Routine Realms ja kommertsiaalselt kättesaadav meelelahutuskogemus TripToVR. Püstitati hüpoteesid, et TripToVR on sekkumistest kõige nõrgema efektiga ning vähem usaldusväärne, Routine Realms aga efektilt nõrgem kui Psyrreal, ent usaldusväärselt sama tugev. Andmeanalüüsiks kasutati ühesuunalist ANOVAt ning üksikküsimuste analüüsis Kruskal-Wallise testi. Usaldusväärsuses ei leitud kolme grupi vahel olulisi erinevusi, muutunud teadvuse seisundi latentsetes muutujates leiti kahes muutujas, et TripToVR oli nõrgema efektiga. Üksikküsimuste analüüsis oli tugevaimad efektid vastavalt hüpoteesidele. Üldpildis ei saanud olulist kinnitust, et usaldusväärsus ning efektid töös kasutatud kogemuste vahel erineksid
Post-military defeat elections in hybrid regimes: divergent outcomes in Georgia and Armenia
No full textThis dissertation examines the divergent electoral outcomes that followed military defeat in two post-Soviet hybrid regimes: Georgia and Armenia. In Georgia, the incumbent government was defeated after the 2008 war with Russia, a result consistent with existing literature suggesting that hybrid regimes tend to punish leaders after military setbacks. In contrast, the government secured re-election in Armenia after the 2020 war with Azerbaijan, challenging prevailing assumptions about the political consequences of military defeat. The central research question is: to what extent does a military defeat affect electoral dynamics in post-Soviet hybrid regimes?
To address this, the thesis employs a multiphase, mixed-methods approach. First, it traces the evolution of public opinion surveys from before the wars through the subsequent elections, identifying shifts in voters’ main concerns. Second, it analyses media coverage during the electoral campaigns, with a focus on agenda-setting, priming, and framing theories, to assess how issues were prioritised or downplayed in shaping voter perceptions. Finally, it draws on expert interviews from both countries to explore how incumbents and opposition forces responded to these concerns and instrumentalised them in the campaigns.
The findings show that the war's outcome has only a limited impact on electoral dynamics. In both cases, governments attempted to deflect responsibility by redirecting attention to other issues, highlighting achievements, blaming enemies or the opposition, and relying on loyal media outlets and state resources. The effectiveness of these strategies depended less on the defeat itself than on pre-existing factors: governmental wear and tear, support from elites, economic situation, international backing, the stance of civil society, and—above all—the strength and resources of the opposition
Sulghäälikute kirjutamise õigekirja areng 7–9 aastaste laste seas
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5758741*es
Arvraadiust saavutavad operaatorid Banachi ruumides
No full textBakalaureusetöös kirjutatakse üksikasjaliselt lahti järgmise kahe M. D. Acosta ja R. Payá teoreemi [Bull. London Math. Soc., 1993; teoreemid 2.1 ja 4.2] tõestused. Järgnevas on X reaalne või kompleksne Banachi ruum ja L(X) tähistab ruumis X tegutsevate pidevate lineaarsete operaatorite Banachi ruumi. Teoreem 1. Nende operaatorite hulk ruumis L(X), mille kaasoperaator saavutab oma arvraadiuse, on ruumis L(X) kõikjal tihe. Teoreem 2. Kui ruumil X on Radon-Nikodymi omadus, siis iga operaatori T ∈ L(X) ja iga reaalarvu ε > 0 korral leidub ühemõõtmeline operaator S ∈ L(X) nii, et ∥S∥ < ε ja operaator T + S saavutab oma arvraadiuse
Effect of three months of training on the development of jumps in Viljandi figure skaters
No full textEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida kolmekuulise sihipärase
treeninguperioodi mõju noorte iluuisutajate kehalisele võimekusele ning subjektiivsele koormustajule (RPE), keskendudes eeskätt kahekordsete hüpete tehnilise soorituse arengule.
Metoodika: Uuringus osales viis 9–17-aastast Viljandi Uisuklubi edasijõudnud iluuisutajat. Treeningtsükli jooksul viidi läbi laboratoorsed mõõtmised (hüppevõime, tasakaal, lihasjõud), koguti subjektiivseid hinnanguid (treeningpäevikud, tajutud koormuse skaala) ning filmiti tuur hüpete biomehaanilisi sooritusi enne ja pärast treeningperioodi. Andmete analüüsiks kasutati dispersioonanalüüsi, ES ja Pearsoni korrelatsioonanalüüsi.
Tulemused: Treeninguperiood parandas märkimisväärselt sportlaste hüppekõrgust, reie- ja jalalihaste maksimaalset jõudu ning tasakaalu kontrolli. Täheldati positiivseid muutusi hüppetehnikas, eelkõige pöörlemise täpsuses ja ülakeha töö sünkroonsuses.
Korrelatsioonianalüüs näitas tugevat seost ülakeha ja alakeha jõunäitajate ning hüppevõime vahel. Treeningpäeviku analüüs viitas vajadusele struktureerituma ja digitaalsema lähenemise järele.
Kokkuvõte: Tulemused kinnitasid, et kolmekuuline sihipärane treeningprogramm avaldas positiivset mõju iluuisutajate füüsilistele näitajatele ja hüppetehnikale. Selline lähenemine võib toetada sportlikku arengut ning aidata kaasa turvalisemale ja tehniliselt kvaliteetsemale
sooritusele
Rahvatantsuga tegelemise kasulikkus koolieelses eas laste sotsiaalsete oskuste arengule
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759950*es
Validation of Career Competence Questionnaire on an adult sample
No full textKäesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Eestis välja töötatud Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku kriteeriumivaliidsust, uurides kuivõrd ennustab küsimustik objektiivset ja subjektiivset karjäärialast edu, ning konvergentset valiidsust, uurides millised on seosed Karjääri kujundamise pädevuste küsimustiku ning karjäärialases teaduskirjanduses kasutatud karjääripädevuste märksõnade vahel. Lisaks uuritakse karjääri kujundamise pädevusi sõltuvalt soost, kuna tööturul on teravalt esile toodud sooliste erinevuste teema seoses palgalõhega. Uuringus osales 71 katseisikut vanuses 18 - 64 aastat (keskmine vanus 43,4 (SD =10,91). Andmed koguti anonüümselt veebipõhise küsimustiku abil. Tulemused näitavad, et Karjääri kujundamise pädevuste küsimustik on korreleeritud ootuspäraselt suurema osaga teaduskirjanduses leiduvatest karjäärialast pädevust tähistavatest märksõnadest, välja arvatud suhtevõrgustiku loomise alaosa, mis on olulisel kohal enamuses karjääripädevuse raamistikes. Tulemused näitavad osaliselt ka küsimustiku kriteeriumivaliidsust, kuna Karjääri kujundaamise pädevuste küsimustiku koondskoor ja selle alaskaalade skoorid ennustavad positiivselt subjektiivset tööga rahulolu ning koondskoor ennustab palka, aga mitte positsiooni. Soolisi erinevusi karjääri kujundamise pädevustes ei ilmnenud
Revisiting Query Magic
No full textLess research has gone into the practical aspects of Datalog relative to the theoretical ones. In this thesis, top-down evaluation and top-down-mimicking bottom-up evaluation (Magic Sets Transformation) are implemented and compared with regular bottom-up evaluation Datalog, using benchmarks on incrementally updated data. The findings demonstrate the advantage of Magic Sets Transformation in sparse graph structures with performance up to 2000 times faster than regular bottom-up evaluation, and of top-down evaluation in knowledge base reasoning tasks with performance up to 1000 times faster.Datalogi praktilisi aspekte on teoreetilistega võrreldes vähem uuritud. Selles uurimistöös implementeeritakse ülalt-alla hindamine ja ülalt-alla jäljendavat alt-üles hindamine (Magic Sets Transformation) ning võrreldakse neid tavalise alt-üles hindamisega Datalogis inkrementaalselt uuendatavatel andmetel. Tulemused näitavad, et Magic Sets Transformationi kiirus hõredate graafistruktuuride puhul võib olla kuni 2000 korda kiirem kui tavalisel alt-üles hindamisel, ning ülalt-alla hindamisel kuni 1000 korda kiirem teadmusbaasi arutlusülesannetes
L'utilisation du verbe vouloir dans les questions rhétoriques et ses équivalents en estonien
No full textL’objectif de ce travail était d’analyser l’utilisation du verbe vouloir dans les interrogatives, d’identifier dans quels cas il n’apparaît pas comme un verbe exprimant directement la volonté et d’examiner par quels éléments ce verbe est dans ces cas remplacé dans les équivalents estoniens.
Les exemples analysés dans ce travail proviennent du corpus parallèle estonien-français CoPEF.
Il est apparu que le sens de volonté du verbe vouloir est le plus souvent affaibli lorsque le verbe apparaît dans une question rhétorique partielle. Dans ce type de questions, les équivalents estoniens ne contiennent généralement pas de moyen exprimant la volonté
