108495 research outputs found
Sort by
Creating and implementing collaborative learning activities in English as a foreign language classroom in upper secondary school
No full textThis MA thesis focuses on the implementation of collaborative learning activities in English as a foreign language lesson. The aim of the MA thesis was to create and carry out collaborative learning activities in English lessons, to see how collaborative learning affects students’ engagement, and to find out what the possible challenges that may come up while carrying out the activities are.
The first part of this thesis provides an overview of the elements, the importance, and the possible challenges of collaborative learning. The second part focuses on the implemented collaborative learning activities in which students participated. The activities created for the study accompany two student’s books: the Upstream upper intermediate (B2+) and advanced (C1) language level books. 13 form 11 and 12 form 12 students participated in this study, and the activities were carried out in English lessons over a period of one month. The results of this study show that the students preferred to work with the students they were already more comfortable with. The results also show that the students liked being engaged in meaningful discussions.
Key words: collaborative learning, English as a foreign languag
Inglise keele õpetajate hinnangud B2 keeletaseme õppekomplektidele, rahulolu mõjutavad tegurid ning ettepanekud õppekomplektide parendamiseks
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5758713*es
Veebipõhine koondpaneel Tartu rattaringluse andmete visualiseerimiseks ja analüüsimiseks
No full textTartu bike-sharing has collected a large volume of ride and GPS data over five years but lacking a comprehensive interactive analysis tool. The objective of this thesis was to develop a web-based dashboard for visualizing and analyzing this data. The application was built using Svelte/SvelteKit, MapLibre and DuckDB. The main challenge was visualizing large spatial datasets. This was solved by processing data into vector tiles using PMTiles format. The result is a functional dashboard enabling temporal and spatial analysis of bike-sharing usage, including key metrics, station-based data and map visualizations of routes and heatmaps
Juurte ja hüüfide kasvudünaamika kõdusoometsas
No full textPeenjuured (< 2 mm) ja seenehüüfid on ökosüsteemi maa-aluse aineringete hinnangute ja nendest arusaamise kontekstis võtmetähtsusega. Nii okaspuude kui alustaimestiku peenjuurte kui ka seenehüüfide kasv on sesoonne ning temperatuuritundlik. Ökosüsteemi maa-aluse osa kasvudünaamikat tervikuna on väga vähe uuritud ning ööpäevane kasvudünaamika on teadmata. Käesoleva töö eesmärk oli kaasaegsete meetodite ja suure mõõtmissagedusega hinnata juurte ja seenehüüfide kasvudünaamikat kõdusoometsa mullas. Töö uurimisküsimused ja hüpoteesid olid seotud nii esmakordsete hinnangute ja kirjeldustega kui indikaatortunnuste leidmisega – püstitatud hüpoteesid eeldasid, et kasvujuurte kasvukiirus sõltub juure suurusest ja mullatemperatuurist; puittaimede kasvujuurte ja seenehüüfide kasvul on ööpäevane rütm; mullatemperatuuri langus alla 9°C aeglustab puittaimede ja seenehüüfide kasvu, mis lõpeb mullatemperatuuril 2–5°C; ning et seenehüüfide käive on kõrgem soojemas mullas. Metsamulda maetud skannerite abil hinnati juurte ja seenehüüfide sesoonset ja ööpäevast kasvudünaamikat. Skannerid tegid automaatselt pilte igal täistunnil juuli algusest 2024 kuni märtsi keskpaigani 2025. Kasvudünaamikat analüüsiti ning seostati ennekõike mullatemperatuuriga.
Selgus, et kasvujuurte kasvukiirus sõltub mullatemperatuurist, kuid seost kasvukiiruse ja juure keskmise diameetri ega kogupikkuse vahel ei leitud. Juurte kasvukiirus oli märgatavalt madalam alla 9°C mullatemperatuuril ja kasv lõppes temperatuurivahemikus 4,6–12,6°C, mis olid oodatust kõrgem ja näitab juurte individuaalse kasvudünaamika suurt varieeruvust. Üllatava tulemusena fikseeriti alustaimestiku peenjuurte talvine kasv, mis on vastuolus eeldusega, et juured on talvel enamasti puhkeolekus. Tulemus mõjutab ökosüsteemide süsinikuringe modelleerimist. Seenehüüfide kasvudünaamika, produktsioon, kadu ja käive aeglustusid, kui mullatemperatuur langes alla 9°C, samas kui soojemas mullas oli hüüfide tootlikkus pikkusühiku kohta oluliselt suurem. Nii puittaimede kasvujuurtel kui seenehüüfidel esines ööpäevane kasvudünaamika. Kasvujuured kasvasid kõige aeglasemalt pärastlõunal, seenehüüfid kasvasid seevastu kõige aeglasemalt öösel ja hommikul. Mõlemad seosed joonistusid välja eelkõige üle 9°C mullatemperatuuril.
Käesoleva töö põhijäreldus on, et ökosüsteemide maa-aluse osa dünaamikat tuleb mõõta aastaringselt ja kogu ökosüsteemi tasemel ehk hõlmates nii puude, kui alustaimestiku juuri ning seenehüüfe. Kuna juurte ja hüüfide kasvukiirus ja aeg on väga varieeruv, siis mulla dünaamiliste aineringemudelite täiustamiseks ning ennekõike ökosüsteemide maa-aluse osa talitlemise mõistmiseks on vaja rohkem andmeid. Kaasaegsed masinõppe võimalused loovad mõõtmisteks uue põlvkonna võimalused, ent kindlasti vajavad valideerimist empiiriliste andmetega.
Fine roots (< 2 mm) and fungal hyphae are of key importance in the context of assessing and understanding the underground cycles of the ecosystem. The growth of both conifer and understorey fine roots, as well as fungal hyphae are seasonal and temperature sensitive. The growth dynamics of below-ground ecosystems are poorly understood, while the diurnal growth rhythms have remained a mystery. The aim of this thesis was to assess the growth dynamics of roots and fungal hyphae in a drained peatland forest, using modern technologies with high-frequency measurements. The research questions and hypotheses of the thesis related to describing and estimating the root and hyphal growth and indicators for future carbon cycle models. It was hypothesised that the elongation rate of pioneer roots depends on the size of the root and the current soil temperature; pioneer roots of woody plants and fungal hyphae have a diurnal rhythm; the decrease of soil temperature to below 9°C slows the growth of fungal hyphae and the fine roots of woody plants, which stop elongating in soil temperatures 2 – 5°C; and the turnover rate of fungal hyphae is higher in warmer soils. In this thesis, the seasonal and diurnal growth dynamics of pioneer roots of woody plants and fungal hyphae in drained peatland forest were assessed using flat-bed scanners. The scanners were automated to take images every full hour during the analysis period (July 2024 to March 2025). The relationships between growth dynamics were analysed and mainly related to soil temperature.
The results confirmed a positive relationship between the growth rate of pioneer roots and soil temperature. However, no relationship was found between the elongation rate of pioneer roots and average root diameter, nor total root length. The elongation rate of woody plant roots was significantly slower at soil temperatures below 9°C. Roots stopped elongating at a temperature range of 4,6–12,6°C, which was higher than expected, indicating the individual growth variations in roots. Surprisingly, understorey roots grew throughout the winter, which conflicts with the assumptions that roots are usually dormant during the winter. This result affects the modelling of ecosystem soil carbon cycles. The growth dynamics of fungal hyphae also slowed down at soil temperatures below 9°C. Hyphal production, decomposition and turnover rate slowed down; however, the relative production of hyphae was higher in warmer soils per the same unit of length. Both woody pioneer roots and fungal hyphae had a diurnal growth rhythm. Pioneer roots elong at night and in the morning. Both relationships were particularly evident at soil temperatures above 9°C.
The main conclusion of this thesis is that the dynamics of below-ground ecosystems need to be measured year-round and based on the whole ecosystem, including tree roots, understorey vegetation and fungal hyphae. Since the growth rate of fine roots and hyphae are highly variable, more data is needed for improved dynamic nutrient-cycle models – and, most of all, to understand the functions of below-ground ecosystems. Modern machine learning methodologies create a new generation of measurement capabilities, but they certainly need to be validated with empirical data
Forced migration as a weapon: the evolution of securitization discourse and narratives in the European Union
No full textGiven the prevalence of the use of forced migration as a weapon/tool in the hands of non-democratic states against liberal democracies, and the consequent humanitarian and political implications this phenomenon has. This thesis aims to dissect and critically examine the evolution of threat framing within the European Union (EU), to shed light on how the use of threat frames in political discourse comes in hand with the securitization process, and to highlight the explanations for the divergence of the EU from its role as a democratic normative power and how it responds discursively in the face of such threats.
Through comparative case studies of Poland (2021–2022) and Finland (2022–2024), I analyze how forced migration was framed by Political actors. Using diagnostic, prognostic, and motivational frames, this thesis demonstrates how each state constructed narratives to justify pushbacks at the borders and changes in legislation, even when such actions conflicted with EU and international legal norms.
The findings reveal that securitization and threat framing transformed forced migration from a humanitarian issue into a security imperative. That in turn leads to the mainstreaming of militarized border governance. Moreover, the framing of the threat explains the EU’s divergent response to similar tactics, reflecting differences in threat framing, geopolitical interdependence, and normative flexibility
Meeproovide metagenoomne analüüs mesilasperede RNA-viiruste seireks: uudse meetodi väljatöötamine
No full textMeemesilased (Apis mellifera) on olulised tolmeldajad, kuid nende populatsioonid on üha enam ohustatud patogeenide, nagu Varroa destructor ja Nosema spp., tõttu. Käesolevas uuringus töötati välja RNA-sekveneerimisel põhinevad meetodid mesilaste RNA-viiruste tuvastamiseks otse meest – see on mittesurev alternatiiv traditsioonilistele PCR-põhistele diagnostikameetoditele. Mesi peegeldab mesilaspere ja selle keskkonna geneetilist materjali, võimaldades tuvastada nii teadaolevaid kui ka harvaesinevaid viiruseid.
Uuring viidi läbi EIP-AGRI projekti raames ning tuvastati mitmeid mesilaste viiruseid, sealhulgas Deformed Wing Virus, Chronic Bee Paralysis Virus, Black Queen Cell Virus ja Lake Sinai Virus 2, millest osa jääb tavapärastes testides sageli märkamatuks. Väljatöötatud meetod pakub paljulubavat võimalust laiemaks, varasemaks ja mittesurevaks viirusseireks mesinduses
Taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike uurimismeetodite ülevaade ja võrdlus
No full textTöös käsitletakse taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike (TTV) uurimismeetodeid ning antakse ülevaade nende eelistest ja puudustest. Samuti analüüsitakse meetodi ja keskkonnategurite mõju peamistele võrgustiku kirjeldamiseks kasutatavatele parameetritele (spetsialiseerumine, pesastumine, modulaarsus, ühendatus, haavatavus, motiivid, liigiaste, ühetaolisus ja üldisus), kuna taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike uurimismeetod mõjutab võrgustike tajutud parameetreid ehk meetodid rõhutavad erinevaid võrgustike omadusi. Töös selgitatakse ja eestindatakse levinumaid TTV mõisteid. Taimede ja tolmeldajate vaheliste interaktsioonide võrgustike teemaliste publikatsioonide ülevaade koostati andmebaasis Web of Science, mis näitas, et selleteemalise kirjanduse arv on ajas kasvav, mistõttu vajadus mõista erinevate meetodite eeliseid ja puudusi on suur vältimaks tulemusest saadud väärtõlgendusi.
Taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustikke uuritakse fütotsentriliselt (vaatluspõhised meetodid), zootsentriliselt (transektmeetod, püünispesade meetod, mikroskoopia ja õietolmuveo meetod), fütozootsentriliselt (DNA põhised meetodid, fotomeetod ning külastajatepõhised meetodid) või muude meetoditega (arvutisimulatsioone kasutavad meetodid). Enimkasutatavad meetodid on fütotsentrilised meetodid, täpsemalt vaatlusmeetodid. TTV-dest tõepärase ülevaate andmist lihtsustab meetodite kooskasutus.
Taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike uurimisel on enimkasutatud taimekeskne ehk fütotsentriline lähenemine, mis annab ülevaate taimede interaktsioonidest tolmeldajatega. Aktuaalne ja palju potentsiaali omav TTV uurimismeetod on DNA põhine meetod, mille alla kuuluvad DNA metatriipkoodistamine ja keskkonna DNA meetod.
Fütotsentriliste uurimismeetodite peamised eelised olid uuringute rohkus, kõrge kordumatute vastastikmõjude lahutusvõime, suur haruldaste liikide vaatlustõenäosus ja ülevaate andmine liigilisest koosseisust ning peamisteks puudusteks väike ruumiline ulatus, isendi tasemel uuringud, madal interaktsioonide arv ajaühikus ja putuka kohta ja ressursirohkus. Zootsentriliste meetodite peamised eelised on suur ruumiline ulatus ja kõrge lahutusvõime ajaühiku kohta ning peamised puudused on taksonite määramistõenäosuste ebavõrdsus ning standardiseerimata metoodika. Fütozootsentriliste meetodite peamised eelised on mitteinvasiivsus, sobivus haruldastele liikidele, kõrge taksonoomiline lahutusvõime, suur valim ning tõepärase ülevaate andmine taim-tolmeldaja interaktsioonidest. Meetodite peamised puudused on kallutatus haruldaste liikide suhtes, referentsandmebaaside puudulikkus ning külastajate tolmeldamisefektiivsuse erinevused. Muude meetodite eeliseks on suur valim ning peamisteks puudusteks suur andmemaht, võrdlusandmete puudumine ja näitajate kaalu võrdsustamine.
Võrgustiku koostamiseks valitud meetod mõjutab taim-tolmeldaja interaktsioonivõrgustike ülesehitust ja parameetreid. Kõik töös käsitletud üheksa parameetrit olid mõjutatud meetodist, erinevad meetodid näitasid parameetri väärtust kõrgema või madalamana tegelikust väärtusest või ei mõjutanud näitajat üldse. Meetodid mõjutasid võrgustikke erineva vaatlustiheduse, taksonoomilise lahutusvõime, haruldaste liikide käsitlemise, mittetolmeldavate „petjate“ sisaldamise, tolmeldaja- või taimepõhisuse kaudu.
Meetodite kooskasutus võimaldab kontrollida tulemuste tõepära ja meetodite efektiivsust. Meetodi valimisel tuleb esmalt määratleda uurimisobjekt, vaatlusala ning uuritavad võrgustiku näitajad, vältides nende korral kallutatud meetodeid. Uurimisobjekti alusel valitakse füto-, zoo- ja fütozootsentrilised meetodid või muud meetodid.
The main aim of the bachelor thesis is to give an overview of different research methods of studying plant-pollinator interaction network (PPN) and to present their advantages and disadvantages. In addition, the influence of methods and environmental factors on the main PPN parameters (specialisation, nestedness, modularity, connectance, vulnerability, motifs, species degree, evenness and generality) is explored, because the study method can affect how the parameters are perceived. In particular, different methods can emphasise or decrease the role and parameter values of different network characteristics. Common PPN concepts are translated and explained into Estonian language. The overview of PPN publications was compiled using Web of Science literature database, which showed that the amount of literature on this topic is increasing with time. Thus, there is a need to understand advantages and disadvantages of methods to avoid misinterpretation.
Plant-pollinator interaction networks are being studied using phytocentric (observational methods), zoocentric (transect method, trap nest method, microscopy and pollen transport method), phytozoocentric (DNA based methods, photomethod and visitation methods) or other methods (methods of computer simulations). The most used approaches are phytocentric observational methods. The combined use of methods helps to give a truthful overview of PPNs. Currently popular DNA based approaches for studying plant-pollinator interactions have a lot of potential. These include DNA metabarcoding and environmental DNA methods.
The main advantages of phytocentric methods are the high number of studies, high resolution of unique interactions, increased observation probability of rare species, giving an overview of species composition.The disadvantages of this approach is small spatial scale, focusing on individual plants, low number of interactions per unit of time and per insect, and the high amount of resources needed. The advantages of zoocentric methods are large spatial scale and high resolution per unit of time. The disadvantages of this approach are the taxonomical differences in detection probabilities and unstandardised methods. The advantages of phytozoocentric method are noninvasiveness, overall suitability for rare species, high taxonomical resolution, large sample size and a more truthful overview of PPNs, while the disadvantages are the bias towards rare species, lack of thorough reference databases and the difference of pollination effectivity of insects
Postoperative functional outcomes in patients with anterior shoulder instability following Bankart and Bankart with remplissage procedures
No full textTöö eesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk on võrrelda õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivset funktsionaalset seisundit Bankart ning Bankart ja remplissage tüüpi operatsioonide järgselt.
Metoodika: Uuringus osales pärast välistavate kriteeriumite arvestamist 41 uuritavat, 29 meest ja 12 naist; 19-l oli teostatud Bankart operatsioon ning 22-l Bankart ja remplissage operatsioon. Uuritavatel hinnati opereeritud õlaliigese postoperatiivset funktsionaalset seisundit: hinnati õlaliigeste liigesliikuvust, õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu ning teostati funktsionaalsed testid (Tampa, Rowe, Beighton ja Constant skoorid). Lisaks hinnati mitte-opereeritud õlaliigeste liigesliikuvust ja õlaliigest ümbritsevate lihaste jõudu.
Tulemused: Opereeritud õlaliigeste liikuvus oli statistiliselt oluliselt väiksem (p0,05). Bankart ning Bankart ja remplissage uuritavate võrdluses ei esinenud õlaliigese liikuvuse ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu näitajates statistiliselt olulisi erinevusi (p>0,05). Õlaliigese funktsionaalsete skooride tulemustes esines statistiliselt oluline erinevus (p>0,05) Rowe skooride tulemustes, kus Bankart ja remplissage uuritavatel oli oluliselt kõrgem Rowe skoor. Ülejäänud funktsionaalsete skooride tulemustes gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei esinenud (p>0,05).
Kokkuvõte: Bankart ja remplissage operatsioonide järgselt ei esinenud olulist õlaliigeste liigesliikuvuse piiratust ega õlaliigest ümbritsevate lihaste jõu vähenemist võrdluses Bankart operatsiooniga. Rowe skoor oli statistiliselt oluliselt kõrgem Bankart ja remplissage operatsiooni järgselt
Virtuaalreaalsuse kogemuse Psyrreal täiustamine
No full textThis bachelor’s thesis focuses on enhancing the user interface of the psychedelic virtual reality application Psyrreal to improve its usability in therapeutic contexts. A new intuitive menu system and visual effects were integrated based on feedback from Psyrreal’s beta testing. Customizable scenes, developed using Unreal Engine 5.3.2, support the psychedelic experience. Usability testing confirmed that the improved interface is intuitive for novices and aligns with therapeutic goals.Käesolev bakalaureusetöö keskendub psühhedeelse virtuaalreaalsuse rakenduse Psyrreal kasutajaliidese täiustamisele, et parandada selle kasutatavust teraapilistes kontekstides. Uus intuitiivne menüüsüsteem ja visuaalsed efektid integreeriti, lähtudes Psyrreali beta testimise tagasisidest. Unreal Engine 5.3.2 abil loodi kohandatavad stseenid, mis toetavad psühhedeelset kogemust. Kasutatavustestid kinnitasid, et täiustatud liides on algajatele intuitiivne ja toetab teraapilist eesmärki