108495 research outputs found
Sort by
Populistlikud võtted Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide konvendikõnedes (2000-2024)
No full textPopulism kui mitmeti mõistetav lähenemisviis on globaalsel tasandil kasvav nähtus. Uurimuses uuriti demokraatiale ohtlikuks titulleeritud lähenemise esinemist demokraatia eestvedajana nähtava riigi, Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide hulgas 21. sajandil. Uuringu tarbeks sai koostatud varasemate teooriate põhjal kodeerimistööriist, mida kohaldati igale kõnele individuaalselt. Kvalitatiivse analüüsi abil leiti igale tunnusele vastavad kõneosad, kvantitatiivse analüüsi abil anti neile arvuline tähendus. Viimasel baseerudes viidi läbi analüüs, mille tulemusel nähtus, et osakaaluna on populism kui tervik 21. sajandi jooksul Ameerika Ühendriikide presidendikandidaatide konvendikõnedes püsinud samal tasemel, kuid populismi sisesed elemendid on muutunud märgatavalt. Viimaste muutused on ajendatud erinevatest mõjuteguritest, mida on ka selgitatud. Leiti strateegiliste lähenemiste mustreid, mis on eelkõige ajendatud kandideerimisaja rollidest.https://www.ester.ee/record=b5759232*es
III kooliastme ja gümnaasiumi loodusainete õpetajate enesetõhusus mängustamise osas ning mängustamise kasutamise sagedus õppetöös Tartu ja Tartumaa koolide näitel
No full textManifesteerimine kui praktika ja selle erinevad tehnikad
No full textTöö eesmärk on uurida ja analüüsida manifesteerimise võtteid ja nende mõju intervjueeritavate (igapäeva)elule. Manifesteerimine on praktiseerijate jaoks tehnika enda elu loomiseks ja paremaks muutmiseks. Selleks kasutatakse oma eesmärgi visualiseerimist, nagu see oleks juba juhtunud – kujutatakse soovitud olukordi vaimusilmas ette. Mõned kasutasid selleks rohkem materiaalseid vahendeid, nt visuaaltahvlite tegemine või soovide üleskirjutamine nende põletamine, et need suurema tõenäosusega täituksid. Individuaalsete tehnikate ühiseks jooneks on see, et soov tuleb kirjutada üles /mõelda sellest oleviku vormis. Enamiku jaoks on see ikkagi vägagi individuaalne ja isiklik praktika, endaga silmitsi seismine parema ,,mina’’ nimel. Manifesteerimine on mõne intervjueeritava jaoks ülioluline osa igapäevaelust ning ta teeb seda näiteks igal hommikul, teise jaoks on see pigem sisetunde põhjal tegutsemine, vastavalt vajadusele. Lisaks on huvitav aspekt see, kuidas intervjueeritavad analüüsisid saatust ja manifesteerimist – kas need on vastandid või mitte? Intervjuude kõrvalt käsitleb töö manifesteerimist nt läbi rahvausundi, mina-vaimsuse ja maagilise mõtlemise kaudu, avardades seeläbi praktika laiaulatuslikku haaret tänapäeval.https://www.ester.ee/record=b5754353*es
Ühiskonna peegeldumine väljaannete Sirp ja Teater. Muusika. Kino 2024. aasta Eesti filmide arvustustes
No full textPerekonna kujutamine lastekirjanduses Leelo Tungla näitel
No full textAntud bakalaureusetöö käsitleb perekonna ja kodu kujutamist lastekirjanduses Leelo Tungla näitel. Analüüsitud on kolme proosateost, milles uuriti kodu, pere ning ema ja isa rolle. Tulemused näitavad, et antud teostes kodud peegeldavad perede suhteid ning tuumpere on kõige levinum perekonnamudel. Tuleb välja, et nii emade kui isade rollid on üpris kinnistunud - emad on tavaliselt hoolitsevad ja ka juhtivad, isad sageli seotud oma tööga ning eemalolevad. Tulevikus võiks uurida laiemalt teiste pereliikmete rolli ja pere dünaamikat lastekirjanduses.https://www.ester.ee/record=b5752093*es
Turvalisem tantsuruum alternatiivsetel elektroonilise muusika tantsupidudel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5751876*es
Tervisekommunikatsioon täiend- ja alternatiivmeditsiini kokkupuutel tavameditsiiniga – suhtluspraktikad ja tervisealase kirjaoskuse kujundamine
No full textVisuaalne kommunikatsioon Eesti kohalike omavalitsuste kodulehtedel
No full textKäesolev bakalaureusetöö uuris visuaalse kommunikatsiooni rolli Eesti kohalike omavalitsuste kodulehtedel, keskendudes avalehtede visuaalsele ülesehitusele ja elementide kasutusele. Töö peamine teaduslik panus seisneb arusaamas, et visuaalne ühtsus, ligipääsetavus ja läbimõeldud disain ei ole pelgalt esteetilised väärtused, vaid mõjutavad ka informatsiooni tarbimise tõhusust ning huvigruppide haaratust.
Töö tulemused näitavad, et enamik omavalitsusi ei kasuta ära kodulehe kahesuunalise kommunikatsioonikanali potentsiaali. Standardiseeritud kontentanalüüsi tulemused võivad aidata nii kohalikel omavalitsustel kui ka portaalidel (nt KOVTP-l) kodulehti teadlikumalt arendada, lähtudes näiteks huvigruppide vajadustest. Suuniste kasutusest saab järeldada, et omavalitsused kasutavad sotsiaalmeediat, kuid selle kommunikatsiooni tõhususe hindamiseks tuleks viia läbi jätkuuring.
Kodulehtedel on mitmeid kitsaskohti, sealhulgas tüpograafilise ja illustratiivse ühtsuse puudumine, mis võib vähendada kodulehtede usaldusväärsust ja loetavust. Samuti halvendab kasutajakogemust kujunduslike ja informatiivsete elementide ebaühtlane või puudulik kasutus. Valgete alade ebaühtlane kasutus, liigne fondikasutus ja personaliseeritud rubriikide üksluisus pärsivad kodulehtede visuaalset terviklikust ja kommunikatsiooni tõhusust.
Kuigi kodulehed on seadusest tulenevalt esmased teavituskanalid, jääb sisuline kaasamine neis sageli minimaalseks. Kodulehtede arendamisel tuleks mõelda ka sellele, kuidas kujunduse abil tugevdada nii kasutajakogemust kui ka kohalikku identiteeti. Hästi kujundatud koduleht ei ole pelgalt teabekandja, vaid peaks toimima ka osalus- ja suhtluskeskkonnana.
Töö eripära seisneb selles, et sarnaseid visuaalse kommunikatsiooni analüüse on Eesti kontekstis tehud vähe ja see loob potentsiaalseid jätku-uuringute võimalusi. Koostatud teoreetilist raamistikku saab rakendada ka rahvusvahelist avaliku sektori kodulehtede analüüsimisel. Töö valiidsust ja praktilist väärtust võiks tulevikus täiendada ka kvalitatiivse lähenemisega, kaasates näiteks IT-spetsialiste. Nende kogemused võivad vastata küsimustele, millele see töö vastata ei suutnud
A new attack on the mysterious inscription of Santa Maria La Nova
No full textExpanding upon the established hypothesis of monoalphabetic substitution with potential transposition and polyalphabetic elements, this analysis of the Santa Maria la Nova epigraph incorporates Ancient Greek, Old Church Slavonic, Old Romanian and Old Albanian, thus exploring the possibility that the cipher’s plaintext derives from historically under-examined languages, particularly those with cultural and historical ties to medieval Naples and its Eastern Mediterranean networks. Special attention is given to aligning the analyzed corpora with the epigraph's actual textual rendering and to the evaluation of multilingualism
Õpetajate kogemused seoses 2024. aasta streigi kommunikatsiooniga
No full textTöö eesmärk on mõista, kuidas kirjeldavad üldhariduskoolide õpetajad 2024. aasta õpetajate streiki ja sellega seotud kommunikatsiooni. Töö algab teoreetilise taustaga, kus andsin ülevaate streikide ajaloost. Streikide olemust seostatakse kollektiivse tegevusega, mille eesmärgiks võib olla saavutada paremaid töötingimusi, kõrgemat palka või hoopis sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi. Töös on esitatud streikide liigid ja nende tingimused. Streigi õnnestumisel on oluline roll ka kommunikatsioonil. Teadlaste ja kommunikatsioonijuhtide sõnul on oluline mõelda läbi ja planeerida kommunikatsiooni, kasutades selleks vastavale auditooriumile parimat kanalit. Samuti ei tasu alahinnata digitaalseid tööriistu, nagu sotsiaalmeedia, et info leviks kiiresti ja korrektselt õigete inimesteni. Teooria peatüki lõpetasin 2024. aasta õpetajate streigi olemuse ja probleemianalüüsiga. Streigi tulemusena suurenes õpetajate miinimumpalk, kuid see jäi ikkagi soovitust väiksemaks ning edaspidi vajab tegelemist ka õpetajate karjäärimudel. Avaliku meedia tähelepanu oli suunatud valdavalt madalale palgale, kuid tegelik mure, nagu liigne töökoormus, jäi varju. Meediast leitud artiklite põhjal lõin streigi kulgemisest ja otsustest aegtelje.
Intervjuudest selgus, et streigi tulemusega õpetajad rahule ei jäänud. Nende hinnangul oleks pidanud see toimuma jõulisemalt ja kestma pikemalt, ka oleks streigis pidanud osalema rohkem õpetajaid. Tulevikus streikimise osas oldi kahtleval seisukohal, sest usk tööseisaku mõjusse on kadunud, ent murekohti streikimiseks nad leidsid. Enim tekitavad neile peavalu puuduv õpetajate järelkasv ning ülekoormus, mis ei ole palgaga vastavuses. Õpetajad olid ühel meelel, et streigil oleks võinud olla konkreetsem sõnum ja kõneisik, kes oleks nende eest seisnud. Infopuuduse üle ei kurdetud ja eriti kiideti koolikommunikatsiooni. Streigi ajal tundsid õpetajad kooli juhtkonna tuge. Hea meel oli õpetajatel ka selle üle, et streik sai niivõrd palju kajastust meedias. Neile oli oluline tähelepanu tõmbamine ja mõtteaine tekitamine nii lapsevanematele, valitsusele kui ka laiemalt ühiskonnale.
Minu bakalaureusetöös tehtud uuring on esimene Eestis, mis keskendub kommunikatsiooni rollile streigis. Uurimusest ei saa teha üleriigilisi järeldusi kitsa valimi tõttu. Siiski sai kinnitust tõsiasi, et Eesti haridusvaldkonnas on lahendada olulisi probleeme. Edaspidi saaks teemat uurida näiteks korralduslikust võtmest ning intervjueerida Eesti Haridustöötajate Liitu ning haridus- ja teadusministeeriumit