108495 research outputs found
Sort by
Sotsiaalse humanoidrobot SemuBoti robotiline nägemus
No full textSocial robots can be used in areas such as healthcare, education, and customer service due to their ability to interact socially. They aim to interact customizably, emotionally,
and intelligently to promote trust, comfort, and induce real engagement. For effective interaction with people, a social robot has to identify and interpret human facial features
such as age, gender, gaze, and emotive expressions. In this thesis, I developed SemuBot’s vision system, a social humanoid robot which
is built to operate in a hospital environment. SemuBot can perform face recognition using OpenCV, gaze engagement estimation using dlib, personal identification by 128-
dimensional facial embeddings through the face_recognition library, and perform emotion analysis with DeepFace. This permits the robot to effectively interact with individuals
looking at the robot and optimize the interaction based on collected demographic and emotional data, thus improving real-time responsiveness.
Using gaze direction detection with NumPy and dlib enables the robot to track only those looking at it, which enhances efficiency further. This helps prevent processing
overload and minimizes lag in crowded settings. Focused interactions, as opposed to wide-area surveillance of all individuals in view, enhance real-time responsiveness and accuracy
Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste keeldumisoskused ühe Tartumaa kooli näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755327*es
Valgevene inimõigusorganisatsioonide ellujäämisstrateegiad poliitiliste võimaluste muutumise kontekstis 2020–2024
No full textBakalaureusetöö uuris, kuidas 2020. aastast demokraatiameelsete oponentide suhtes vaenulikumaks muutunud Valgevene poliitiline keskkond mõjutas üht kodanikuühiskonna olulist toimijat – inimõigusorganisatsioone, kelle tegevus aitab fikseerida valitseva režiimi õigusvastaseid repressioone, pakkuda ohvritele abi ning tõsta rahvusvaheliselt teadlikkust Valgevene olukorrast. Töö käigus leiti, et poliitilise süsteemi muutumine toimus kõige teravamalt 2020. ja 2021. aastal, püsides seejärel võrdlemisi stabiilses madalseisus, mida ikkagi iseloomustasid inimõiguste kaitsjate tagakiusamise jätkumine ja poliitiliste võimaluste järjepidev vähenemine. Intensiivsete repressioonidega õieti kohaneda ei olnud võimalik, mistõttu olid inimõigusorganisatsioonid sunnitud tegevuste jätkumiseks riigist lahkuma. Eksiilist tegutsemise iseeneslike raskuste ja repressioonide piiriülesuse koosmõjul kannatas inimõigusorganisatsioonide tegevus tugevalt: inimressursid nõrgenesid tippjuhtide kinnipidamise tõttu ja tööeesmärkide täitmiseks ülivajalik suhtlus Valgevenesse jäänud inimestega muutus ebaturvaliseks. Keerulises poliitilises keskkonnas ellujäämiseks rakendati mitmekesiseid strateegiaid, millest ehk silmapaistvamad on küber- ja digiturvalisuse hüppeline areng, uute suhtluskanalite otsimine ja ebavajaliku bürokraatia vältimine teatud sisserände legaliseerimise viiside eelistamise, partnerite ja nutikuse abil.https://www.ester.ee/record=b5759053*es
Deliktiõiguslik vastutus isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisel tekitatud mittevaralise kahju eest
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755623*es
Elavate ja surnute interaktsioon kaasaja Jaapanis
No full textUurimistöö kaardistab elavate ja surnute vahelist interaktsiooni Jaapanis, Tokyo piirkonnas. Töö keskendub surnutega rituaalse suhtluse kirjeldamisele, mõtestamisele ja üldisemasse konteksti asetamisele. Jaapani ühiskonna tempoka linnastumise ja moderniseerumisega kaasneb unikaalsete traditsioonide ning rituaalide ümberkorraldamine. Väide tugineb sekulariseerumise teoorial, mille kohaselt on religioossete praktikate ja inimeste vähenemine tingitud ühiskondade linnastumisest ja moderniseerumisest. Osalusvaatluse tulemustest selgus, et tänaseks sisaldavad surnutega suhtlemise rituaalid küll traditsioonilisi elemente, kuid on oluliselt individualiseeritud, jättes suurema vabadusvaliku interaktsiooni otsivale isikule
Hooletu vastamise tuvastamine militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete alusel
No full textKäesoleva magistritöö eesmärk oli välja selgitada, mil määral esineb militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmetes hooletut vastamist ning millised tegurid on hooletu vastamisega seotud. Seni puudus teadmine, kui levinud on riigikaitselise inimvara kompleksuuringus hooletu vastamine ning kuidas erinevad struktureeritud tingimustes koos vastanud rühmad oma vastamiskäitumise poolest. Magistritöös analüüsiti militaarvaldkonnas struktureeritud tingimustes kogutud küsitlusandmete kvaliteeti läbi hooletu vastamise esinemise ajateenijate seas. Uurimistöö teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne analüüs riigikaitselise inimvara kompleksuuringu kolme aasta (2022–2024) andmete põhjal.
Analüüs tugines kahele vastamiskäitumist mõõtvale näitajale – vastamisajale ja järjestikuste samade vastuste jadale ehk joonvastamisele. Nende kahe näitaja põhjal loodi indikaatortunnused, mis olid aluseks kuuekategoriaalse vastajatüpaaži koostamisel. Loodud tüpaaži alusel liigitati ligikaudu 3% riigikaitselise inimvara kompleksuuringu vastajatest hooletuteks vastajateks.
Vaadeldes ajateenijate sotsiaal-demograafilise tausta seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, selgus analüüsist, et hooletud vastajad olid sagedamini vanemad kui 19-aastased, põhiharidusega või kõrgema haridustasemega, vene- või muukeelsed ja põhikutse ajateenijad.
Uurides ajateenijate teenistusse tuleku meelsuse seoseid hooletult antud vastuste osakaaluga küsitluses, tuli esile, et ajateenijad, kes tulid teenistusse vastumeelselt või oleksid võimalusel teenistusest loobunud, olid oma vastuseid andes hoolikamad kui need ajateenijad, kes tulid teenistusse heal meelel või kohusetundest.
Struktureeritud tingimustes koos küsimustikku täitnud rühmade vastamiskäitumised erinesid tulenevalt sellest, millal oma rühmas küsimustikku täitma asuti ning kui suur oli koos küsimustikku täitnud ajateenijate rühm. Selgus, et rühmasiseselt teistest hiljem küsimustiku täitmisega alustanud ajateenijad kaldusid enam kiirustama. Kahe aastakäigu puhul nähtus, et suuremates rühmades (30–59 ja 60+ ajateenijat) kiirustati enam kui väikses rühmas (kuni 29 koos vastavat ajateenijat). Tulemused viitavad, et küsitlustingimuste parendamisega on võimalik vastamiskäitumist toetada.
Lisaks tuvastati selgelt eristuvad rühmad, kus esines enam kas kiirustamist, viivitamist ja/või joonvastamist. Ilmnesid suundumused, mis viitavad, et rühmapõhised erinevused võivad olla seotud pigem individuaalsete taustateguritega kui vastamiskeskkonnaga.
Töö annab olulise esmase ülevaate vastamiskäitumise mustritest militaarvaldkonna struktureeritud kontekstis ning loob aluse edasiseks andmekvaliteedi uurimiseks. Loodud vastajatüüpide klassifikatsioon, mis põhineb mitme indikaatori kombinatsioonil, võimaldab paremini mõista hooletu vastamise ulatust ja iseloomu. Tegemist on esimese tööga, mis keskendub hooletu vastamise tuvastamisele riigikaitselise inimvara kompleksuuringus. Töö tulemused pakuvad väärtuslikku sisendit küsitluse disaini täiustamiseks, edasiste andmekogumiste planeerimiseks ning kasutatud metoodika edasiseks arendamiseks
Sugu soota keeles. Eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumine
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVäitekiri vaatleb eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara ja selle tajumist läbi nelja teadusartikli ning kahe uurimismeetodi. Esimeses kolmes artiklis kasutatakse korpuslingvistilisi meetodeid ehk mahukaid digitaalseid tekstikogusid, fookusega vaadelda sooliselt markeeritud sõnade kasutussagedusi, tähendusrühmi ja kasutust kontekstis. Neljandas artiklis lähenetakse uurimisprobleemile kvaasieksperimentaalse meetodiga ehk Likerti skaalal põhineva küsitlusega, et vaadelda, kuidas keelekasutajad eesti keele ametinimetusi, sealhulgas sooliselt markeeritud ametinimetusi tajuvad. Sooliselt markeeritud sõnavara all analüüsitakse väitekirjas liitsõnu, millel on soolise tähendusega põhiosa ehk lõpp (-mees, -naine, -tüdruk, - poiss, -tädi ja -onu) ning liitsõnu, mille sooline tähendus (nais- ja mees-) paikneb liitsõna täiend- ehk esiosas. Väitekirjal on laiemalt kaks eesmärki: esiteks dokumenteerida olemasolevat sõnavara sugude nimetamiseks ja teiseks analüüsida, mida see sõnavara paljastab sugude ühiskondlike positsioonide kohta, kasutades feministliku lingvistika teoreetilisi lähtekohti. Lisaks püüab väitekiri vaadelda, kuidas ühtivad saadud tulemused feministliku keelearenduse liikumisega, mille eesmärk on keele soolise kallutatuse vähendamine ja võrdõiguslikumaks muutmine. Tulemused näitavad, et eesti keele sooliselt markeeritud sõnavara käsitleb mehi universaalse inimesena ning kirjeldab naisi ja mehi stereotüüpsete omaduste kaudu. Feministliku keelearenduse kohta puuduvad eesti keeles diskussioonid, mistõttu ei ole see sõnavara mõjutanud, küll aga on muutunud mõningate naine-lõpuliste ametinimetuste kasutus. Samuti selgus, et sooliselt markeeritud sõnavara peegeldab ametialast soolist segregatsiooni ning et keel võib äratada soolist kallutatust keelekasutajate mõtlemises. Väitekiri heidab valgust sellele, et grammatilise soota eesti keel ei ole vaatamata üldlevinud arvamusele sooneutraalne.This dissertation examines Estonian gender-marked vocabulary and its perception through four research articles and two distinct research methods. In the first three articles, corpus linguistics methods are employed, by using extensive digital text databases in order to analyze frequencies, semantic categories, and contextual usage of gender-marked vocabulary. The fourth article approaches the research problem using a quasi-experimental method – specifically, a Likert scale survey, to explore how language users perceive Estonian occupational titles, including gender-marked ones. As gender-marked vocabulary, the dissertation more specifically examines compound words with gendered base forms (e.g., mees ‘man,’ naine ‘woman,’ tüdruk ‘girl,’ poiss ‘boy,’ tädi ‘aunt,’ and onu ‘uncle’) as well as compound words with gendered initial forms (e.g., nais ‘female,’ mees ‘male’). The dissertation has two broader aims: first, to document the existing vocabulary used to refer to men and women, and second, to analyze what this vocabulary reveals about the societal positions of these genders, based on a theoretical framework from feminist linguistics. Additionally, the dissertation seeks to examine how the findings align with the feminist language reform movement, which aims to reduce gender bias and promote equality in language. The results show that Estonian gender-marked vocabulary portrays men as universal human beings and describes women and men through stereotypical traits. The discussions about feminist language planning are lacking in Estonian, and thus, it has not had an influence on the vocabulary; however, the use of some occupational titles ending with naine has changed. The findings also reveal that gender-marked vocabulary reflects occupational gender segregation and that language can evoke gender bias in users’ thinking. The dissertation highlights that, contrary to the widespread belief, the grammatically genderless Estonian language is not gender-neutral.https://www.ester.ee/record=b574946
Mõõdikute Brief Resilience Scale (BRS) ja Positive Appraisal Style (PAS) Scale adapteerimine eesti ja vene keelde ning valideerimine Eesti rahvastiku esinduslikul valimil
No full textPsychological resilience refers to the capacity to recover from stress. One proposed core mechanism enabling resilience is positive appraisal style – the tendency to view challenges constructively. Validated resilience measures for the Estonian population are currently lacking. This thesis reports the adaptation and validation of two instruments in Estonian and Russian: the 6-item Brief Resilience Scale (BRS) and the 8-item Positive Appraisal Style questionnaire (PAS8).
A rigorous translation and cultural adaptation process was conducted using the back-translation method. The instruments were tested on a nationally representative sample (n = 1256) as part of the first wave of the Estonian National Mental Health Survey in 2023. Exploratory factor analysis (n = 663) was used to develop PAS8’s structure, identifying four theoretically grounded dimensions: optimism, coping efficacy, no-worries thinking, and silver-lining thinking.
Both the BRS and the PAS8 demonstrated good internal consistency (Cronbach’s α > 0.8) and strong model fit in confirmatory factor analysis. While measurement invariance testing supported structural equivalence across versions, comparability of mean scores (scalar invariance) was primarily achieved for the Estonian versions. Validity was supported by expected correlations (r = 0.4 - 0.5) with mental health indicators, stress-buffering effects, and unique variance beyond demographics.
In conclusion, both scales are psychometrically adequate and suitable for resilience monitoring in Estonia. Future work should assess test–retest reliability and review item wording effects of the Russian BRS