108495 research outputs found
Sort by
Foreign policy narratives and electoral strategy: a study of party dynamics in the 2024 Georgian parliamentary election
No full textThis thesis examines how political parties in Georgia used foreign policy narratives during the 2024 parliamentary election campaign. The study focuses on how these narratives were framed and what goals they served in a highly polarised political environment. Using a constructivist theoretical approach and framing theory as the main analytical tool, the research analyses how five political parties or coalitions—Georgian Dream, Coalition for Change, Unity – National Movement, Strong Georgia, and For Georgia—constructed and communicated their messages between May and October 2024.
The study is based on qualitative content analysis of party manifestos, public speeches, statements, and interviews, mainly gathered from official websites and Facebook pages. It identifies five main types of frames: diagnostic, prognostic and competency, motivational, delegitimation, and identity frames. The findings show that foreign policy was often linked with domestic issues, especially questions of national identity, political legitimacy, and peace versus conflict. Opposition parties frequently framed Georgian Dream as being aligned with Russia, while the ruling party presented itself as the only force capable of ensuring peace and protecting traditional values. The study offers a detailed picture of how foreign policy was used in public messaging. The research contributes to understanding political competition in small states and shows how external policy can become central to domestic electoral politics.https://www.ester.ee/record=b5755751*es
Naiste esindatus parlamendis: nelja moslemienamusega riigi võrdlev analüüs
No full textKäesolev lõputöö keskendub naiste esindatusele moslemienamusega riikides ja kvoodisüsteemide rakendamisele esindatuse suurendamiseks. Olemasolevate andmete kohaselt moslemienamusega piirkondades naiste esindatus parlamendis on kõige madalam (IPU Parline 2025). Valitud teema toob esile naiste alaesindatuse probleemi parlamendis moslemienamusega riikides. See järeldus põhineb andmetel, et paljud neist riikidest ei ole veel ületanud Pekingi deklaratsioonis seatud kriitilise massi taset 30% (de Silva de Alwis 2024: 64). Uurimuse jaoks valiti neli riiki: Türgi, Pakistan, Usbekistan ja Iraak. Riikide valiku peamine kriteerium on islami rolli olulisus iga riigi seadusandluses. Uurimisküsimus keskendub peamiselt moslemiriikides esinevatele kultuurilistele ja sotsiaalsetele teguritele ning takistustele, millega naised poliitikas võivad kokku puutuda. Käesolevas töös uuritud peamine mehhanism naiste poliitilise esindatuse taseme reguleerimiseks on kvoodid. Võrreldakse kolme tüüpi kvoote ja nende tõhusust naiste kirjeldaval esindatusel. Teoreetilise aluse moodustavad mitmesugused artiklid, mis käsitlevad uuritud riikide kultuurilisi ja sotsiaalseid iseärasusi. Töös kasutatakse ka rahvusvahelisest allikatest pärinevat teavet koos statistikaga esindatuse ja religioossuse taseme kohta, analüüsitakse seadusi ja kvootide kehtestamist, et saada täielik pilt valitud riikide kasutatavatest mehhanismidest. Kasutatud meetod on võrdlev analüüs, mis näitas, et kolmest kvoodiliigist olid kõige tõhusamad seadusandlikul tasandil kehtestatud kvoodid. Analüüs näitas ka, et traditsiooniliste islami väärtuste mõju ja ühiskonna kalduvus patriarhaadi poole võivad tõepoolest mängida rolli naiste esindatuses
Deliktiõiguslik negatoornõue: eeldused ja rakendusala
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752309*es
Transsooliste inimeste kujutamine Eesti peavoolu- ja poliitilise alternatiivmeedia väljaannetes
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5754057*es
Liigkasuvõtmise keeld ja selle kontrollimine sobivusmenetluse käigus
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752047*es
Molekulaarsed meetodid kalade vähitekke tõenäosuse ja vähi esinemissageduse hindamiseks reostunud ja puhtas keskkonnas
No full textHarrastusteaduse kasutusvõimalused vee‐elustiku mitmekesisuse ja vee‐elupaikade seisundi hindamiseks linnakeskkonnas
No full textVenemaa vastaste sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule
No full textBakalaureusetöö analüüsib Euroopa Liidu poolt Venemaale kehtestatud sanktsioonide mõju Balti riikide energiapoliitikale ja energiajulgeolekule aastatel 2014–2024. Uuring keskendub Eestile, Lätile ja Leedule, kes olid pikka aega energeetiliselt tugevalt seotud Venemaaga, kuid on viimase kümnendi jooksul teinud märkimisväärseid samme sõltuvuse vähendamise ning varustuskindluse tugevdamise suunas. Uurimus keskendub sellele, kuidas sanktsioonid ja geopoliitiline surve on kujundanud Balti riikide otsuseid, mille eesmärk on vähendada energiasõltuvust Venemaast, tugevdada varustuskindlust ning laiendada alternatiivsete energiaallikate kasutust. Töö keskne uurimisküsimus on, kuidas sanktsioonid on mõjutanud Balti riikide energiapoliitikat ja milliseid meetmeid on rakendatud energiajulgeoleku tagamiseks.
Teoreetiline raamistik tugineb energiajulgeoleku mitmemõõtmelisele käsitlusele, vastastikuse sõltuvuse teooriale ja julgeolekustamise (securitization) kontseptsioonile. Töö põhineb kvalitatiivsel sisuanalüüsil, hõlmates valitsusdokumente, Euroopa Liidu dokumente, rahvusvahelisi aruandeid ja teaduskirjandust. Võrdleva juhtumianalüüsi abil analüüsitakse kolme Balti riigi poliitikavalikuid, pöörates tähelepanu sarnastele suundumustele ja erisustele.
Töö tulemused näitavad, et sanktsioonid on oluliselt kiirendanud Balti riikide energiapoliitilist pööret. Märgatavalt on vähenenud energiaimport Venemaalt, suurendatud LNG terminalide võimekust, ühendatud elektrivõrgud EL-i süsteemidega ning uuritud uusi alternatiive, sealhulgas tuumaenergiat. Balti riikide kogemus kinnitab, et regionaalsest koostööst on saanud energiajulgeoleku tagamisel üks olulisemaid vahendeid, aidates vähendada sõltuvust ja suurendada varustuskindlust sanktsioonide tingimustes. Töö panustab arutelusse, kuidas väikeriigid saavad geopoliitilistes kriisides kujundada autonoomset energiapoliitikat.
Kuigi töö keskendub peamiselt kvalitatiivsele analüüsile, võiks tulevikus kaasata ka kvantitatiivseid hindamismudeleid, et hinnata poliitikameetmete pikaajalist tõhusust. Töö toob esile ka vajaduse tugevdada regionaalset koostööd ja kriitilise infrastruktuuri kontrolli, et tagada energiasõltumatus ka tulevikus.https://www.ester.ee/record=b5759179*es
Mina ja keskkond valdkonna lõimitud õppetegevused 3-4-aastatele lastele ühe Harjumaa lasteaia õppekava näitel
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5757007*es