108495 research outputs found
Sort by
The impact of packaging color, label, and image on perceived healthiness in the juice category
No full text
Suured puuõõnsused metsade elurikkuse tugielemendina
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioonePuuõõnsused pakuvad metsaökosüsteemides paljudele liikidele mitmekesiseid elupaiku. Vastavalt suurendab puuõõnsuste olemasolu tagav maakasutus elurikkust ja elupaikade mitmekesisust maastikul. Käesolev doktoritöö keskendub suurtele puuõõnsustele, mis on looduslikult suhteliselt haruldased ja seotud suurte puudega ning mille kasutus loomade poolt erineb väikeste puuõõnsuste omast. Väitekiri lähtub senise teaduskirjanduse ülevaatest, keskendudes sellele, kuidas suured puuõõnsused mõjutavad loomakooslusi, missugune on nende levik eri ökosüsteemides ning kuidas suured õõnsused tekivad ja püsivad. Sellele järgneb neli väliuuringut Euroopa parasvöötme metsadest, mis kirjendavad suurte puuõõnsuste esinemissagedust ja dünaamikat ning seda, kuidas eri liiki loomad neid kasutavad. Kuigi suured õõnsused on looduslikult haruldased ja metsade majandamine vähendab nende hulka märgatavalt, leidub maastikel ometi kohti, kuhu nad koonduvad. Samas sobib konkreetsetele liikidele kasutamiseks üksnes osa neist (vähestest) õõnsusest. Suhteliselt vähesed loomaliigid kasutavad suuri õõnsusi sigimispaigana, sest seal on kõrge kisklusrisk, kuid need on sageli just ohustatud ja avalikkusele hästi tuntud liigid. Märksa laiem on suurte õõnsuste kasutamine loomade poolt toidu ja vee hankimise kohtadena ning sotsiaalses käitumises. Üllatuslikult on suurte õõnsuste hävimine metsades ka looduslikult üsna sage, mis tähendab, et neid peab seal ka pidevalt juurde tekkima. Seepärast on suurte õõnsuste püsiva esinemise tagamine keeruline planeerimisülesanne, mis hõlmab pikki ajaperspektiive (aeglaste õõnetekkeprotsesside ja puuliikide mitmekesisuse tagamiseks) ja ruumilist planeerimist, et ühendada vanade õõnsate puude olemasolu tootmismaa tõhusa kasutuse ja inimeste turvalisuse tagamise eesmärkidega.Tree cavities are diverse microhabitats important for biodiversity in wooded ecosystems. Ensuring a supply of tree cavities is also a way to increase habitat complexity and biodiversity in landscape management. This dissertation examines the specific features of large tree cavities, which are relatively scarce, associated with large trees, and have specific patterns of use by fauna. It starts from a literature review that collates the so-far published information, specifically related to functions of large tree cavities for fauna, their distribution patterns and development processes. This is complemented by four case studies that provide field data about large cavity stocks, dynamics, animal use patterns and preferences for cavity characteristics in temperate and hemiboreal European forests. In general, large tree-cavities are naturally rare, become even scarcer in forests managed for wood production, and only a fraction has characteristics suitable for a particular vertebrate species. However, there can be also hotspots of high cavity density in landscapes. Overall, relatively few animal species breed in large cavities due to a high predation risk, but these species are often red-listed and well known the public. In addition, large cavities are important locations of non-breeding use by animals for obtaining food and water, or for social interactions. Natural turnover of large cavities in forests is relatively fast, highlighting the importance of constant recruitment. Management for sustaining large cavity stocks has to take long-term perspectives to allow for slow tree-decay processes and tree-species diversity in stands, and to implement spatial planning to ensure presence of senescent trees along with production and human safety considerations.https://www.ester.ee/record=b574866
Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes
No full textMagistritöö „Kogukonna kaasamine Viljandi valla rahvamajade tegevustes” eesmärk on analüüsida Viljandi valla rahvamajade rolli kohalikus kultuurielus, uurida kogukonnaliikmete osalemise ja mitteosalemise põhjuseid rahvamajade tegevustes ning anda hinnang kultuurikorralduse hetkeolukorrale, selleks et töötada välja praktilised ettepanekud rahvamajade tegevuste ja kultuurikorralduse arendamiseks Viljandi vallas. Uurimus on kvalitatiivne, tuginedes intervjuudele Viljandi valla kultuuriosakonna juhataja ja kultuuritöötajatega ning fookusgrupiintervjuudele kogukonna elanikega.
Tulemused näitavad, et rahvamajadel on kogukondade elus mitmekülgne roll, olles piirkondades olulised kogunemiskohad, traditsioonide kandjad, huvitegevuste pakkujad ning sotsiaalse sidususe ja kogukonnatunde tugevdajad. Samas ilmnes vajadus tegevuste paremaks kohandamiseks kogukonna ootustega, kommunikatsiooni tõhustamiseks ja piirkondlike eripäradega senisest enam arvestamiseks.
Uurimus tõi esile mitmeid osalemist ja mitteosalemist mõjutavaid tegureid ning osutas kultuurivaldkonna senisest suurema strateegilise väärtustamise vajadusele Viljandi vallas. Edasised arendustegevused peaksid tuginema avatud ja pidevale dialoogile kultuuritöötajate, kogukonnaliikmete ja vallajuhtide vahel, et kindlustada rahvamajade jätkusuutlikkus ja nende tegevuse maksimaalne asjakohasus muutuvas ühiskonnas ning konkreetses kohalikas kontekstis.https://www.ester.ee/record=b5753705*es
Personality traits related to reporting adverse drug and vaccine side effects: explorative research based on Big Five personality traits and personality nuances
Get PDFKäesolevas uurimistöös vaadeldi ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimise seost isiksuseomadustega Suure viisiku ja isiksusenüansside tasandil, eesmärgiga leida täpsemaid tulemusi, millised isiksuseomadused ja kuidas kõrvaltoimete raporteerimist ennustavad. Uurimistöös kasutati Eesti geenivaramu andmebaasi (EstBB) ning statistilistesse analüüsidesse kaasati nende osalejate andmed, kes olid täitnud isiksuseküsimustiku (100 isiksuse nüanssi), osalenud ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete uuringus (ADE-Q) ning raporteerinud kõrvaltoimeid või märkinud, et kõrvaltoimeid ei esinenud (N = 34 979). Uurimistöö tulemused näitasid, et kõik Suure viisiku isiksuseomadused olid statistiliselt olulised ennustajad ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete raporteerimisel: mõlemas kategoorias kõrgem neurootilisus, madalam ekstravertsus, suurem avatus kogemusele, madalam sotsiaalsus ja madalam meelekindlus. Kõrvaltoimeid raporteerisid enam naised ja nooremad inimesed. Nüansside tasandil paranes ennustusmudelite seletusvõime ning üksikväited kirjeldasid täpsemalt kõrvaltoimete raporteerimise tausta
Jätkusuutliku majutusteenuse arendamine hotell Karupesa näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765247*es
Advances in polarization imaging: Techniques and instrumentation
No full textPolarization imaging has drawn significant attention from the research fraternity for decades due to its prominent imaging capabilities across multidisciplinary fields. Polarization imaging is based on the study of vectorial properties of light and associated vectorial transformations resulting from light-matter interaction. The range of polarization imaging and its applications is so broad that it is very challenging to accommodate all relevant concepts and applications in a single literature. This review article is an attempt in this direction. This paper presents a concise review of polarization imaging from fundamental to advanced level, covering the essential elements, such as historical development, theoretical concepts, and experimental aspects of polarization imaging, followed by a brief introduction to traditional and modern polarization imaging instruments. This review article aims to provide a reference text for readers from various research backgrounds interested in polarization imaging
Ringist välja mudeli tajutav võrgustikutöö efektiivsus Pärnumaa omavalitsuste lastekaitsetöö spetsialistide vaates
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5763008*es