108495 research outputs found
Sort by
Patendi taotlemise õigus Eestis teadus- ja arendustegevuse käigus loodud leiutiste suhtes
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752037*es
Heterofatalism – vale ravi heteronormatiivsuse vastu
Get PDFSelle lõputöö (“Heterofatalism – vale ravi heteronormatiivsuse vastu”) raames käsitlen heteronormatiivsusest tulenevaid probleeme ning seda, kuidas heterofatalism neid probleeme lahendada püüab. Väidan, et heterofatalism on heteronormatiivsuse tekitatud probleemidele vale lahendus (false cure), peamiselt seetõttu, et heterofatalismi radikaalsem vorm tugevdab esiteks soorolle, mida see peaks püüdma lõhkuda, ja teiseks ei saavuta see tegelikult oma eesmärke, kuna probleemi lahendamise asemel tuimestab see heterofatalisti.This BA thesis explored the problems created by heteronormativism and how heterofatalists could try to solve them, ultimately arguing that heterofatalism does not help to solve these problems.https://ester.ester.ee/record=b575307
Loovprojekti kaaskiri: Eesti veebiajakirjanduse arengulugu tutvustava tugimaterjali koostamine
No full textMagistritöö loovprojektina lõin Eesti veebiajakirjanduse arengulugu tutvustava veebipõhise tugimaterjali. Tugimaterjal pole loodud didaktilise juhendina, vaid abimaterjalina, millele gümnaasiumi eesti keele õpetajad saavad meediapädevuse teemasid õpetades toetuda. Materjal on veebipõhine ning asub aadressil: https://sisu.ut.ee/loodajakirjandusest/.
Materjalile on sisendi andnud intervjuud kuue Eesti professionaalse ajakirjaniku ja meediamaja juhiga, kes on veebiväljaandeid loonud, sisustanud, töös hoidnud ja arendanud. Tugimaterjalis on nende kogemused ja lood on koondatud eri plokkidesse, mis aitavad mõista, kuidas veebilugu sünnib, kuidas toimib meediamajandus ning kuidas ajakirjanikud töötavad. Tekste rikastavad videoklipid intervjuudest ajakirjanikega, mida saab ka eraldiseisvalt tunni rikastamiseks kasutada. Oluline osa tugimaterjalist on Eesti veebiajakirjanduse arenguloo ajajoon, eraldi plokk on pühendatud ka kriitilisematele veebiajakirjandusega seotud küsimustele.
Tugimaterjal on osa projektist „Teadmistega valeinfo vastu“, mis tegeleb meediapädevuse arendamisega. Valminud tugimaterjal ei ole lõplik ning seda on võimalik edaspidi muuta, täiustada ja täiendada.
Mina liitusin tugimaterjali tiimiga oktoobris 2024. Käesolevas kaaskirjas kirjeldasin oma rolli ja ülesandeid tugimaterjali toimetajana ning peegeldasin selle rolli üle. Projekti eeltöö faasis kirjeldasin taustatööd, mida tegin, et end projekti varasemate osade, Eesti veebiajakirjanduse arenguloo ja gümnaasiumi õppekavaga kurssi viia. Kaaskirja järgnevates peatükkides andsin projektist ülevaate faaside kaupa. Iga faasi lõpetasin refleksiooniosaga.
Kaaskiri on mõeldud näidisena, mis võiks aidata tudengit, kes soovib audiovisuaalse materjali loomises toimetajarolli astuda. Seega püüdsin kaaskirja kirjutada nii, et minu protsessist tugimaterjali toimetajana saaks õppida. Andsin kaaskirja kirjutades soovitusi, missuguseid tekste uurida ning vaatasin tagasi ka oma magistriõpingutele, reflekteerides, millistele magistrantuuris läbitud ainetele sain toetuda, millest aga puudust tundsin
Aktiivselt juhitud fondi lisatootluse ennustamine kasutades aktsiaturu efektiivsust
No full textThe decision for an investor between an actively managed and a passive index equity
fund may seem marginal, but it can have a substantial impact on long-term returns. Prior
research has examined whether informational efficiency affects investing and whether active
fund excess return is attributed to fund manager luck or skill. To fill the research gap between
these two avenues of research and provide a tool for an informed decision between funds, this
thesis aims to ascertain whether stock market informational efficiency can be used to predict
active fund alpha. This thesis uses two empirical models, which show that informational
efficiency is a statistically significant predictor of fund returns, and it moderates the
relationship between active fund alpha and the market risk premium. These findings fill the
gap in the literature and provide a framework for investors to make a better-informed
decision between equity funds
Mitteverbaalne kommunikatsioon kui poliitikute tööriist “Esimese stuudio” debattide näitel
No full textAudru ja Paikuse vallavolikogude ootuste realiseerumine Pärnu linnaga ühinemisel
No full textHaldusreform Pärnumaal sai alguse ühinemisläbirääkimistega aastal 2016. 2017. aastal see
realiseerus- Audru ja Paikuse ühinesid osavalla staatuse all Pärnu linnaks. Ühinemisprotsess
lõppes ühinemislepinguga, kuhu liitunud vallad märkisid enda ootused. Käesoleva
bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada Audru ja Paikuse vallavolikogude ühinemise
ootused Pärnu linnaga, ning kuidas need 2025. aastaks realiseerunud on.
Antud uurimistöö eesmärgiks oli uurida Audru ja Paikuse vallavolikogude ootuste
realiseerumist Pärnu linnaga ühinemisel. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks viidi läbi
seitse intervjuud, liitumise juures olevate vallavolikogude liikmete ja valla juhtidega.
Järelduste tegemiseks sünteesiti läbiviidud intervjuud koos ühinemislepingu analüüsiga.
Bakalaureusetöö tulemusena leiti, et Audru ja Paikuse vallavolikogude peamised ootused
ühinemiseks olid: ühistranspordi terviklikkus, investeerimise võimekus, koolivõrgu ja
huvihariduse kättesaadavus, elanikkonna suurenemine, ning ühtsem juhtimisstruktuur.
Volikogude seatud ootused on kõik reaalseks saanud Pärnu linnaga ühinemisel. Kirja pandud
ootustest tuli välja, et ühistransport paranes, laienes teedevõrk, suurenes hariduse
kättesaadavus ja viidi ellu erinevaid investeeringuid (koolimajade remont, huvikeskused,
kergliiklusteed). Lisaks paranes avalike teenuste kvaliteet ja omaalaspetsialistide osakaal.
Autor saab kinnitada, et 2025. aastaks on realiseerunud kõik kirja pandud eesmärgid, kaasa
arvatud väikeste valdade identiteet, kui ka osavallakogude olemus.
Audru ja Paikuse valdade ootuste elluviimine toimus nii nagu osapooled olid kokku leppinud,
ning liitunud vallad nägid Pärnu linnaga ühinemisel positiivset mõju investeeringute kasvule.
Ühinenud valdade koostöö oli sujuv ja otsutusprotsessini jõuti ilma negatiivsete sammudeta.
Vallajuhid ja praegune Pärnu linnapea on maininud, et kuna ühinemise protsess oli edukas, siis
näevad nad tulevikus Pärnu linna laienemist veelgi kaugemale. Piiride laienemisse võiksid
kuuluda ka Sauga, mis hetkel kuulub aga Tori valla koosseisu.https://www.ester.ee/record=b5759040*es
Forecasting loan default rates using macroeconomic variables
No full textThe aim of this thesis is to model and forecast Estonian loan default rates using macroeconomic variables. Debt portfolio analysis and forecasting are important parts of credit risk management and are used in capital planning, risk assessment and scenario analysis. The selection of the final model and its suitability with the financial supervisors are discussed, highlighting the pros and cons of machine learning and simpler statistical models. The thesis also highlights the real-life value of default rate forecasting and describes its usage from the perspective of an Estonian bank - Coop Pank
Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel
No full textMagistritöö „Religiooni roll sõltuvusravis Lootuse Küla näitel” eesmärk on analüüsida, milline roll on religioossetel – antud kontekstis kristlikel – tõekspidamistel ja neile tuginevatel praktikatel Lootuse Külas pakutavas sõltuvusravis, et paremini mõista, kuidas religioon kujundab inimese mõtlemist ja käitumist eluraskustega toimetulekul. Tegemist on antropoloogilise-etnoloogilise uurimusega, mis toetub Lootuse Küla töötajate ja programmis edasijõudnutega tehtud etnograafiliste intervjuude ning veebisisu temaatilise analüüsi tulemustele. Võttes arvesse Lootuse Küla veebiplatvormidel tehtud postitusi ning intervjueeritud töötajate ja programmis viibijate tausta ja öeldut, väidan, et kristlikel tõekspidamistel on Lootuse Küla sõltuvusravis keskne roll. Programmis osalejad püüavad kristlikele – nelipühilusega seotud – tõekspidamistele ja praktikatele tuginedes vabaneda sõltuvusharjumustest iseendaga tegelemise ning ümbritsevate inimeste ja Jumalaga suhte loomise ja arendamise kaudu. Analüüsi käigus jõudsin järeldusele, et religioonil ja selle praktiseerimisel on neli peamist rolli sõltuvusravis: religioon (1) pakub eneseanalüüsi ja -arengut soosivat õpetus- ja distsipliinisüsteemi, (2) suunab vaate minevikust olevikku ja tulevikku, (3) juurutab uued arusaamad ja harjumused ning (4) tagab sotsiaalse tugistruktuuri ja selle kaudu kuuluvustunde.https://www.ester.ee/record=b5752985*es