108495 research outputs found
Sort by
Causes of export decline in foreign markets: the case of three Estonian industrial companies
No full textAndmekvaliteedi hindamise protsessi automatiseerimine ja selle olulisus organisatsioonile
No full textTervishoiuteenuse osutaja hoolsuskohustuse sisustamine tehisintellektisüsteemide olemasolu tingimustes: röntgenülesvõtetelt luumurdude tuvastamise näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5754377*es
Sotsiaalmeedia turundus ärituristile Radisson Collection Hotel, Tallinn näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765444*es
Taastamise tarkus: juhis kinnisvaramaakleritele vana talu kultuurilise väärtuse tõstmiseks
No full texthttps://www.ester.ee/record=b575277
Post-identification person description as a predictor of identification accuracy
No full textÄratundmisotsusele järgnevat isikukirjeldust on politseipraktikas kasutatud äratundmisotsuse usaldusväärsuse hindamisvahendina, kuid selle seoseid äratundmistäpsusega on vähe uuritud. Käesolevas töös uuriti äratundmistäpsuse seoseid otsusele järgneva kirjelduse pikkuse, nimetatud tunnuste hulga ja kongruentsusega. Lisaks võrreldi viimaseid kindlushinnangu küsimisega. Valimiks oli 276 katseisikut, kes vaatasid lavastatud videot vargusest ja proovisid järgnevast äratundmisreast tuvastada isikut, kes võis, aga ei pruukinud seal olla. Seejärel põhjendasid katseisikud, mille alusel nad otsuse tegid ja andsid kindlushinnangu. Viimased kaks olid sõltuvalt katsetingimusest erinevas järjekorras. Leiti, et isikukirjelduse ja äratundmistäpsuse seose suund võis sõltuda sellest, kas videos nähtud isik oli reas. Üldisemates gruppides, sh üldvalimis, polnud isikukirjeldus üldjuhul äratundmistäpsusega seotud. Samas ennustas kindlushinnang äratundmistäpsust ainult üldvalimis. Järelikult võib kindlushinnangu küsimine olla politseipraktikas kasulikum, kui otsusele järgnev isikukirjeldus väärib enamat uurimist
Lasteaiaõpetajate teadlikkus muuseumi haridusprogrammide kasutamise võimalikkusest varajases keelekümbluses
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576630
Helviksammalde liigirikkust mõjutavad tegurid erinevalt majandatud Eesti salumetsades
No full textSelles töös võrreldakse helviksammalde ja helviksammaldest vääriselupaikade tunnusliikide liigirikkust Mandri-Eesti salumetsades 24 2 ha-suurust proovialal sõltuvalt nende majandamisviist: üle 90 aasta vanad loodusmetsad, 30-70 aastased kuusekultuurid ja loodusliku uuenemisega metsad ning raiesmikud. Kokku leiti 36 helviksamblaliiki, neist kümme looduskaitselisehuviga liigid. Helviksammalde üldine liigirikkus sõltus eelkõige majandamisviisist ja oli kuusekultuurides madalaim. Kuusekultuuri mõju helviksammalde liigirikkusele ei olnud varem Eestis uuritud. VEP tunnusliikide arv sõltus lisaks ka puistu vanusest, puistu puuliigilisest mitmekesisusest, laialehiliste eluspuude tagavarast ja jämedamõõtmelise lamapuidu tagavarast. Kännukatik (Nowellia curvifolia) oli vanade metsade indikaatorliik. Helviksammalde liigirikkuse säilitamiseks soovitatakse metsa majandamisel jätta jämedamõõtmelist lamapuitu ja vanad laialehilised puud.
This work compares the species richness of liverworts and liverwort woodland key habitat indicator species in 24 2 ha plots in the boreo-nemoral forests of mainland Estonia, depending on their management method: natural forests over 90 years old, 30-70 year old spruce plantations and forests with natural regeneration, and clear-cuts. A total of 36 liverwort species were found, ten of which are WKH indicator species or species of conservation concern. The overall species richness of liverworts depended primarily on the management method and was lowest in spruce plantations. The effect of spruce plantations on the species richness of liverworts had not been studied previously in Estonia. The number of WKH indicator species also depended on the age of the stand, the tree species diversity of the stand, the stock of living broadleaf trees, and the availability of coarse woody debris. Nowellia curvifolia was an indicator species of old forests. To preserve the species diversity of liverworts, it was recommended to leave the coarse woody debris and retain broadleaf trees in managed forests
Praktilisele õppele toetuv veebikeskkonna õppematerjal õpetajatele käsitlemaks teemat “pilvede teke” 6-7-aastaste lastega
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759970*es