108495 research outputs found
Sort by
Single shot polarization resolved coded aperture imaging
No full textCoded aperture imaging (CAI) is a well-established indirect imaging technique consisting of two steps, namely optical recording and computational reconstruction. In the recent years, CAI technique has been extended to image along 3D space and also the spectrum with a single camera shot. In this study, we developed CAI for 3D imaging along 2D space and polarization using dual orthogonal polarization phase-modulation (DOPP) technique. DOPP-CAI has been demonstrated for 3D imaging with only one birefringent optical modulator and without any polarization sensitive image sensors. The theory, simulation and proof-of-concept experimental results are presented. The results demonstrate a one-to-one unique intensity-polarization mapping owing to a significant polarization discriminated blur in CAI. We believe that the developed DOPP-CAI can benefit multimodal imaging, birefringent imaging, holography and microscopy
Vägivallatu suhtlemise meetod kui võimalus vaimse tervise tugevdamiseks ja koolivägivalla vähendamiseks Pärnumaa gümnaasiumite näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5762583*es
Selektiivsete isokinoliinil põhinevate inhibiitorite arendamine proteiinkinaasi PKN3 jaoks
No full textSünteesiti kuus ARC-tüüpi inhibiitorit (ARC-2600 kuni ARC-2605), mille
isokinoliinsulfoonamiidil põhineva skeleti C8-positsioonis paiknesid erinevad asendusrühmad.
Nende seondumist proteiinkinaaside PKN3 ja PKAcα-ga hinnati fluorestsentsanisotroopial
põhinevate katsete abil. Peptiidiga konjugeerimine suurendas inhibiitorite afiinsust ning C8-
asendaja varieerimine võimaldas selektiivsuse suunamist. Kõrgeima selektiivsuse saavutas
ARC-2603 (PhNH C8-asendusrühmana), eelistades PKN3 üle kolme suurusjärgu rohkem kui
PKAcα-t. BnNH-asendusrühm (ARC-2604) oli samuti PKN3 suhtes selektiivne, samas kui
ARC-2602 (Ph) ja ARC-2605 (morfoliin) saavutasid selle peamiselt PKAcα afiinsuse
vähenemise kaudu. Cl-asendusrühm (ARC-2601) mõju selektiivsusele ei avaldanud.
Tulemused näitavad, et C8-asendus sobib selektiivsuse häälestamiseks. PKN3
sidumismehhanismide täpsustamiseks on vaja struktuuripõhiseid uuringuid
Arithmetic Asian options pricing using general lattice method
No full textThe aim of this thesis is to study the pricing of path-dependent discrete arithmetic Asian options. In the case of arithmetic Asian options, the option price cannot be found analytically and various numerical methods must be used to find the price.
The theoretical part of this thesis focuses on the general lattice method proposed in 2020 by Gambaro, Kyriakou, and Fusai for pricing European and American style Asian options with fixed and floating strike prices. The novelty of this approach is that by a change of numeraire, lattice becomes one dimensional, while previous lattice methods were two dimensional. In addition, this thesis also examines the pricing of Asian options using Monte Carlo simulations and Hull-White method.
Numerical examples compare the accuracy and computation speed of option prices obtained by general lattice method, the Hull-White method and the Monte Carlo method
Kogukonnajuhi professionaalne identiteet üldhariduskoolis
No full texthttps://www.ester.ee/record=b575209
Opportunities for changing the employer brand image: the case of the Estonian Prison Service
No full textNõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes
No full textMagistritöö „Nõukogudeaegse Haljala kultuurielu kajastamine ajalehtedes“ käsitleb Haljala kultuurielu kajastusi nõukogude perioodi ajalehtedes. Autor periodiseerib ülevaate kohalikest kultuurisündmustest järgmiselt: omariikluse kaotamise aastad 1940–1944; Stalini aeg 1944–1953; sula ja lootuste aeg 1953–1969; stagnatsioon 1969–1987; režiimi lagunemise algus 1987–1989. Uurimuse peamiseks allikaks on vaadeldava perioodi ajaleheartiklid, mille põhjal selgitatakse välja kajastatud sündmused ja kultuurielu võtmeisikud. Uurimusest ilmneb, et Haljala kultuurielu ei määranud mitte ruumid kultuuri viljelemiseks, vaid inimeste pühendumus ja soov kultuuris osaleda. Ka keerulistes tingimustes kandsid kultuurielu edasi tegusad inimesed, kelle algatus ja koostöö andsid sisulise tähenduse kogu kogukonna kultuurilisele elule. Kuigi kultuurielu kajastus järgib ajalehtedes selgelt nõukogulikku ideoloogilist joont ning artiklite sisu ja tonaalsus peegeldavad ajastu eri perioode ja nende poliitilist konteksti, on kõigil vaadeldavatel perioodidel võimalik leida ideoloogiliste sõnumite vahelt ka väärtuslikku teavet tegeliku kohaliku kultuurielu kohta.https://www.ester.ee/record=b5754168*es
Eesti riigi siseriiklike võlakirjade müümise poliitiline otsustusprotsess
No full textAntud bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Eesti riigi siseriiklike võlakirjade müümise otsustusprotsessi. Töö uurib, miks ja kuidas jõuti selleni, et riik esmakordselt Eesti kohalikele investoritele võlakirju emiteeris. Keskseks küsimuseks on, millised majanduslikud ja poliitilised tegurid mõjutasid otsust ning seda, kuidas kujunes välja müügistrateegia.
Töö teoreetiliseks raamistikuks kasutati John Kingdoni mitme voo mudelit, mis analüüsib poliitikaprotsessi läbi kolme peamise voo: probleemi, poliitika ja poliitilise voo (ing k problem stream, policies stream and politics streams). Selline lähenemine võimaldab põhjalikult uurida, kuidas poliitilised tingimused, probleemid ning lahendused võimaldasid langetada just sellise otsuse antud ajahetkel.
Empiiriline osa põhineb protsessijälgimise meetodil ning poolstruktureeritud intervjuudel protsessis osalenud võtmeisikutega. Nendeks olid endine Rahandusminister, Riigikassa osakonna juhataja, Swedbanki finantsinstitutsioonide ja kapitaliturgude osakonna juhataja ja LHV panga võlakirjade osakonna juhataja.
Töö tulemustest selgus, et otsuse langetamisele aitasid kaasa mitmed samal ajal aset leidnud asjaolud ning sündmused. Majanduslik olukord, mis soosis ning võimaldas laenamist, poliitiline soov pakkuda kohalikele investoritele uusi investeerimisvõimalusi ning soov elavdada kohalikku kapitaliturgu. Intervjuudest tuli välja ka see, et võlakirjade emissiooni peamiseks eesmärgiks ei olnud pelgalt rahaliste vahendite kaasamine, vaid selle otsusega taheti saata positiivset signaali Eesti avalikkusele ning edendada üldist majanduslikku keskkonda. Emissiooni toimumiseks oli võtmekohal toonane rahandusminister Mart Võrklaev ning turuosaliste ja huvigruppide aastate pikkune soov ja surve. Samuti tuli intervjuudest välja, et kõik protsessis osalejad soovisid ja tunnetasid, et siseriiklike võlakirjade emissioon toimuks ka tulevikus, kuid selleks on vaja jätkuvat poliitilist toetust ning soovi asi reaalsuseks teha. Samuti tuli välja, et idee jätkumise edukus sõltub üldisest finantsteadlikkusest ning sellest, kuidas inimesed võlakirju tajuvad ja, kas nad peavad seda piisavalt atraktiivseks finantsinstrumendiks.https://www.ester.ee/record=b5759060*es
Väärkohtlemise kajastus sotsiaalmeedias noorte kogemuste alusel
No full textBakalaureusetöö eesmärk oli tundma õppida noorte tõlgendusi reaalses elus toimuva väärkohtlemise kajastamisest sotsiaalmeedias.
Kajastus sotsiaalmeedias ei loo väärkohtlemise probleemi nullist, vaid toob esile juba olemasolevad juhtumid ja kitsaskohad. Kajastused jagunevad peamiselt kaheks: isiklikeks kogemuslugudeks ning teadlikult suunatud sotsiaalmeediakampaaniateks, mille eesmärk on levitada teadlikkust ja juhtida ühiskonna tähelepanu väärkohtlemise teema tõsidusele. Osalejad märkisid, et seksuaalse ja vaimse väärkohtlemise kajastus on sotsiaalmeedias nähtavam kui füüsilise väärkohtlemise oma. Väärkohtlemise kajastamisel sotsiaalmeedias esineb soolist kallutatust, peamine fookus on naissoost ohvritel, samal ajal kui meessoost ohvrite ja vähemusgruppide kogemused jäävad sageli varju.
Kajastused jõuavad noorteni peamiselt läbi tuttavate jagatu ning isiklik side sisu jagajaga mõjutab oluliselt info vastuvõttu. Viidati sotsiaalmeedia polariseerivale mõjule ning sellele, et arvamused võivad kujuneda emotsionaalse, mitte faktilise aluse põhjal.. Samuti täheldati, et väärkohtlemise teemad võivad muutuda pealiskaudseks või isegi meelelahutuslikuks sisuks , mis vähendab noorte silmis teema tõsidust.
Noored tajuvad mõjuisikuid eeskujude ja arvamusliidritena, kelle arvamusi kuulatakse. Märgiti, et vahepeal kuulatakse mõjuisikuid rohkemgi kui õpetajaid või vanemaid. Nende suur jälgijaskond annab neile võimaluse jõuda kiiresti suure auditooriumini ja mõjutada avalikku arvamust. Toodi välja, et teiseks oluliseks ja usaldusväärseks mõjugrupiks on noorte endi tuttavad. Nende kogemusi ja arvamusi usaldatakse sageli rohkem, kuna need pärinevad inimestelt, kellega ollakse pidevalt kontaktis ja kellega on tihtipeale loodud juba tugevam usalduslik side.https://www.ester.ee/record=b5759628*es
Õpetaja kui sisulooja sotsiaalmeedias: Instagramis hariduslikku sisu jagavate Eesti klassiõpetajate kogemused
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5751778*es