108495 research outputs found
Sort by
Heledatele puiduliikidele sobilikud mööblilakkide retseptid, tehnoloogiad ning viimistlusmeetodid 19. sajandi kirjalikele allikatele tuginedes
No full textThis research aims to categorize the lacquers used in the 19th century, based oncontemporary literary sources. The objective is to identify alcohol-based lacquers suitable forlight-colored wood species from the most prevalent categories of alcohol-based lacquers.Furthermore, the current study investigates the technological characteristics of applying andprocessing these lacquers. Polishes and furniture finishing waxes are excluded from the scopeof this studyhttps://www.ester.ee/record=b575239
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire seosed vaimse heaolu ja tervisekäitumuslike teguritega Eesti täiskasvanutel
No full text
Vilepuhumise kanalite analüüs Eestis ja Poolas: kultuurilised, organisatsioonilised ja õiguslikud tegurid
No full text
Karistuse mõistmise lähtekoht võrdluses keskmise süüga karistusseadustiku § 184 kohaldamispraktikas
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5751852*es
(Non)combatants and insurgency: a comparative study of military identity in Hezbollah and Hamas
No full textThis thesis investigates the divergent use of military uniforms by two similar non-state actors: Hezbollah and Hamas. While both groups share numerous characteristics, including Islamic ideological foundations, anti-Israeli resistance agendas, Iranian sponsorship, territorial governance, and being non-state actors, they differ significantly in one key behavioral outcome: Hezbollah frequently employs standardized military uniforms, whereas Hamas rarely does. In order to isolate the independent factors causing this behavioral divergence, the study uses Most Similar Systems Design (MSSD), which enables the control of shared variables. This thesis finds that the most compelling explanation lies in the interplay between operational environment, strategic logic, and structural incentives. Hamas’s avoidance of uniforms is a deliberate tactical adaptation to Gaza’s densely populated urban terrain, which favors stealth, civilian camouflage, and asymmetrical warfare. This decision also serves propaganda purposes, potentially inflating civilian casualty figures and enhancing international sympathy. Conversely, Hezbollah’s use of uniforms is facilitated by its more rural and mountainous, less densely populated operational environment and greater access to consistent Iranian support, which all make blending in with the civilian population less advantageous. Even though they are taken into account, theories such as shifting global recognition or resource constraints are ultimately found to be insufficient to explain the pattern that has been observed. Even though there is a resource disparity between these groups, this does not fully account for Hamas's activities, especially given its ability to fund complex infrastructure like Gaza's tunnel system. Instead, the study concludes that uniform use is best understood as a function of operational necessity, strategic objectives, and external constraints rather than material capability alone. This research contributes to the broader literature on armed non-state actors by demonstrating how variations in tactical environments and organizational strategy can lead to divergent military practices, even among otherwise similar groups.https://www.ester.ee/record=b5755877*es
Eesti laste subjektiivne heaolu ja selle allikad
No full textMinu töö eesmärk oli välja selgitada laste hinnangud oma subjektiivsele heaolule õppeaasta alguses ja mõne kuu möödudes ning subjektiivset heaolu kujundavad aspektid nende elus. Eesmärgi täitmiseks kasutasin kombineeritud uurimisviisi. Subjektiivsete heaoluhinnangute võrdlemiseks kasutasin kvantitatiivse analüüsi meetodeid ja lapsi rõõmustavate ja kurvastavate tegurite analüüsimiseks kasutasin kontentanalüüsi. Empiirilise materjalina kasutasin Clanbeati 2022. aasta septembris ja detsembris läbi viidud õpilaste vaimse tervise monitooringu andmeid. Pikilõikeline andmestik sisaldas 691 5.-9. klassi õpilase vastuseid.
Uurimuses selgus, et enam kui kolmandikul õpilastest on madal heaolu, eriti kriitiline on olukord kolmanda kooliastme tüdrukutega, kelle hulgas on madala heaoluga enam kui iga teine õpilane. Erinevused poiste ja tüdrukute heaolus kerkivad esile alates seitsmendast klassist, mil tüdrukute heaolu hakkab langema ja poiste oma püsib stabiilne. Soolised erinevused võivad tuleneda poiste ja tüdrukute erinevast arengutempost või koolistressi erinevast tajumisest.
Vanemate klasside laste seas oli enam neid, kelle heaolu oli detsembris madalam kui septembris. See võib viidata vanema kooliastme suuremale koormusele ja pingele, mis detsembriks nende heaolu langetada võib.
Laste vastustest neid rõõmustanud ja kurvastanud tegureid puudutavatele küsimustele selgus, et lapsi kurvastavad kõige enam kool, suhted lähedastega ja tervis ning kõige enam pakuvad rõõmu suhted, vaba aeg, huvitegevus ja kool. Kooliga seonduv kurvastab eelkõige madala heaoluga lapsi ning rõõmustab pigem kõrge heaoluga lapsi. See võib viidata sellele, et kool võimendab laste olemasolevat heaolutaset. Samuti selgus, et madala heaoluga lapsi rõõmustab pisut enam puhkuse ja vaba ajaga seonduv ning kõrge heaoluga lapsi organiseeritud huvitegevusega seonduv. See võib viidata madala heaoluga laste väsimusele või suuremale igatsusele autonoomia järele.
Leian, et teemat on oluline edasi uurida, keskendudes esile kerkinud kurbust ja rõõmu toonud kategooriates sisalduvatele tähendustele ja detailidele. Oluline oleks ka analüüsida gümnaasiumiõpilaste heaoluhinnanguid ja neid kujundavaid tegureid. Laste heaolu sügavam mõistmine aitab kujundada toetavamat ja arvestavamat keskkonda. Suurem teadlikkus madala heaoluga laste hulgast aitab nii lastel kui nende vanematel mõista, et nad ei ole oma kogemustes üksi, mis võib vähendada hirmu ja ebakindlust oma murede jagamisel. Õpetajate, spetsialistide ja laiema kogukonna teadlikkus laste subjektiivsest heaolust ja seda kujundavatest teguritest aitab paremini ennetada laste heaolu ohustavaid olukordi ning varakult märgata abi vajavaid lapsi.https://www.ester.ee/record=b5759729*es
