108495 research outputs found
Sort by
Physical fitness among middle school children and its comparison with FitBack health zones
No full textEesmärk: Töö eesmärgiks oli selgitada põhikooli igast kooliastmest ühe õpilaste vanuserühma
kehalised võimed ja võrrelda FitBacki tervisetsoonidega ning leida seosed põhikooli iga kooliastme
ühe õpilaste vanuserühma tervisetsoonide vahel.
Metoodika: Töö oli osa projektist “Kooliõpilaste kehaliste võimete mõõtmissüsteemi
väljaarendamine liikumisõpetuses - õpetaja vaade - pilootuuring”. Uurimistöö aluseks oli uuringus
osalenud õpetajatelt kogutud andmed õpilaste kehalistest võimetest, mida analüüsiti tuginedes
FitBacki tervisetsoonidele. Need on soo- ja vanusepõhised ning esitatud valmis vormingus, et
huvitatuil oleks neid edaspidi mugav kasutada. Roheline tsoon näitab, et õpilase andmed on
tervislikus vahemikus, kollane tsoon aga tähendab, et veel on parandamisruumi; punane tsoon
tähendab, et optimaalse tervise ja heaolu tagamiseks on vaja teha olulisi parandusi. Valimiks võeti
10-, 12- ja 15-aastaste õpilaste andmed. Uuringus osales kokku 312 põhikooliõpilast kümnest
erinevast koolist üle Eesti. Tervisega seotud võimetest hinnati südame-veresoonkonna ja
hingamiselundkonna vastupidavust 20-m süstikjooksuga ja ülakehajõudu käe pigistusjõu abil.
Oskustega seotud võimetest hinnati jalgade plahvatuslikku jõudu paigalt kaugushüppega.
Tulemused: 10-aastaste põhikooliõpilaste kehaliste võimete tase oli madal – aeroobne vastupidavus
oli rohelises tsoonis vaid 22% tüdrukutest ja 14% poistest. 12-aastaste õpilaste jalgade plahvatuslik
jõud ja käe pigistusjõud oli rohkem kui 50%-l rohelises tsoonis. 15-aastaste õpilaste seas oli tüdrukute
ülakehajõu tulemus rohelises tsoonis 61%, kuid poistel oli 58% punases tsoonis. Kõikides
kooliastmetes leiti positiivne seos aeroobse vastupidavuse ja jalgade plahvatusliku jõu vahel. 10- ja
15-aastaste seas oli seos ka aeroobse vastupidavuse ja ülakehajõu vahel. Ainult 15-aastaste õpilaste
seas leiti seos ülakehajõu ja jalgade plahvatusliku jõu vahel.
Kokkuvõte: Uuringu tulemused andsid vajalikku tagasisidet põhikooliõpilaste kehalistest võimetest
võrreldes Fitbacki tervisetsoonidega. Oluline on jätkata õpilaste regulaarset kehaliste võimete
mõõtmist ja jälgimist, et toetada nende kehaliste võimete arengut
Hematoentsefaalbarjääri penetreerivate peptiidide avastamine ja iseloomustamine
No full textVere-aju barjäär (HEB) kaitseb kesknärvisüsteemi erinevate kahjulike ühendite ja patogeenide eest ning on oluline aju homöostaasi säilitamiseks. HEB tõttu on blokeeritud paljude ravimite transport kesknärvisüsteemi. Üheks võimaluseks HEB ületamiseks ja selleks, et parandada ravimite transporti ajju ja seeläbi ka nende efektiivsust, on kasutada HEB-läbivaid kullerpeptiide. Ravimisuunajatena on kullerpeptiidide eelisteks kõrge bioohutus, sünteesimise lihtsus ja siirdemeditsiiniline asjakohasus. Kasutades faagidisplei tehnoloogiaid, avastati
Teesalu laboris hiljuti uudne HEB-i penetreeriv kullerpeptiid, mille ajuakumulatsiooniks on eeltingimuseks kompleksi moodustamine plasma adaptervalguga. Käesolevas bakalaureusetöös viidi läbi rakuvaba faagidisplei skriinid, et leida adaptervalguga seonduvaid uusi peptiide ning viidi läbi nende esmased validatsioonikatsed
Autpesula väikeettevõtte töölauarakenduse arendamine koos kassa- ja juhtimiskonsooliga
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576557
Keskkonnateadlike ostuharjumuste kujundamine ja jätkusuutliku ärimudeli välja selgitamine Eesti Loodusmuuseumi rajatava Teadlike Valikute poe näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5761546*es
Development of the text archivers using linguistic features of the language
No full textSee lõputöö keskendub tekstiarhiveerija arendamise protsessile, mis kasutab keele keelelisi iseärasusi, nagu sõnalõpud, digraafid, eessõnad jne. Põhiidee on arendada arhiveerijat eelnevalt valmistatud sõnastiku abil, mis sisaldab antud keelest kõige sagedamini kasutatavaid sõnu või sõnaosi. Lõputöö koosneb neljast osast. Esimene osa tutvustab lugejale põhiideed. Teine osa annab teavet erinevate tihendusalgoritmide ja vajalike ettevalmistavate teadmiste kohta. Kolmas osa käsitleb väljatöötatud arhiveerijat ennast ja testimistulemusi, kus eelnevalt valmistatud sõnastiku idee osutus tõhusaks. Neljas osa võtab lõputöö üldiselt kokku ja kirjeldab arhiveerija arendamise ja täiustamise tulevikuplaane
Working memory performance in a 2-back task depending on the phonological and visual similarity of letters
No full textKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja uurida, kas töömälusooritus erineb 2-tagasi ülesandes sõltuvalt tähtede omadustest ja järjekorrast. Valimi moodustas 114 isikut, keskmise vanusega 27,33 aastat. 2-tagasi ülesande sooritust analüüsiti hii-ruut testidega. Selgus, et sooritus erineb sõltuvalt stiimulite järjekorrast. Tabamuse esinemise tõenäosus oli kõrgem stiimulkolmikus, mis koosnes kolmest identsest stiimulist ning valehäire esinemise tõenäosus oli kõrgem stiimulkolmikus, kus paiknesid järjest erinev ning seejärel kaks identset stiimulit. Sarnasuse efektide uurimiseks viidi läbi küsitlus, mille põhjal kategoriseeriti n-tagasi ülesande stiimulid fonoloogiliselt, visuaalselt, samal ajal nii fonoloogiliselt kui ka visuaalselt sarnasteks ja muudeks tähtedeks. Selgus, et sooritus 2-tagasi ülesandes ei erine sõltuvalt stiimulite järjekorrast, kui stiimulkolmikud olid moodustatud sarnastest ja nendega mittesarnastest stiimulitest. Tulemustest võib järeldada, et eesti keelt kõnelevate inimeste sooritust mõjutab tähtede järjekord n-tagasi ülesandes, kuid sarnasuse efekte tuleb tulevikus täpsemalt uurida
Perceptions and interpretattions of sarcastic and ironic utterances in the "Gossip girl" series by English as a foreign language (EFL) learners
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576341
Eesti ettevõtete positsioneerimine Power BI ja masinõppega
No full textThe fundamental objective of benchmarking is the constant pursuit of excellence. In order to accomplish continuous improvement, internal operations and functions are evaluated externally, and then benchmarked. The purpose of this thesis is to compare Estonian companies to one another through financial ratios. To benchmark firms against peers by industry and revenue, a Power BI dashboard was developed. Then, clustering and classification techniques were applied in Python to examine whether company groupings that are based on financials can be learned. KMeans and hierarchical clustering revealed clusters of economic significance, whereas DBSCAN did not. However, classification models could not generalize the clustering structure, and frequently overfitted the majority clusters. The results indicate that although traditional financial ratios can confirm a company’s intuitive market position, machine learning models are incapable of handling imbalanced and noisy data. The work offers a scalable framework for analysts, investors, and policymakers to explore financial competitiveness among Estonian firms. Future research should focus on refining a balanced data set, external validation of the clusters, and exploration of new algorithms or robust scaling methods.Ettevõtteid positsioneeritakse selleks, et võrrelda end parematega ja püüelda kõrgema tulemuslikkuse, efektiivsuse ja likviidsuse poole. Selleks, et hinnata ettevõtete sisemisi protsesse ja funktsioone, tehakse finantsnäitajate ja suhtarvude võrdlusanalüüs. Selle lõputöö eesmärk on võrrelda Eesti ettevõtteid üksteisega finantssuhtarvude kaudu. Ettevõtete võrdlemiseks konkurentidega valdkonna ja tulude järgi töötatakse välja Power BI töölaud. Seejärel rakendatakse Pythonis klastrite moodustamise ja klassifitseerimise tehnikaid, et uurida, kas finantsnäitajatel põhinevat ettevõtete rühmitamist on võimalik masinõppida. KMeans ja hierarhiline klastrite moodustamine näitasid majanduslikult olulisi klastreid, DBSCAN mitte. Klassifikatsioonimudelid ei suutnud aga klastrite struktuuri üldistada ja sobitusid liiga täpselt olemasolevate klastritega, õppides pigem selgeks andmete juhuslikud eripärad, mitte üldised mustrid. Tulemused näitavad, et kuigi traditsioonilised finantssuhtarvud suudavad kinnitada ettevõtte intuitiivset positsiooni, ei ole masinõppe mudelid võimelised käsitlema tasakaalustamata ja müraseid andmeid. Töö pakub analüütikutele, investoritele ja poliitikakujundajatele skaleeritavat raamistikku Eesti ettevõtete finantskonkurentsivõime uurimiseks. Tulevikus tuleks keskenduda tasakaalustatud andmestiku täiustamisele, klastritevälisele valideerimisele ning uute algoritmide või robustsete skaleerimismeetodite uurimisele
Autonoomse ROS2 võimekusega inventuuri roboti välja töötamine Tartu Ülikooli raamatukogule
No full textInventory management is crucial for the successful functioning of a venue. Manual inventory management and asset tracking can be time-consuming, dull, and inefficient. In particular, in
large-scale libraries, it can take personnel months to perform a single inventory round of all the books. Nowadays, using advanced robotics solutions, it is possible to automate the
process and provide more accurate information on the availability and location of the desired book. This results in higher satisfaction for librarians and visitors, as they can successfully
find the books of interest. This thesis aims to create an open-source solution that contains a radio frequency identification system for the University of Tartu library. The result is intended to use the Robotont project as a base platform. It should be able to autonomously navigate through library halls while scanning the bookshelves and adjusting the antenna height for it to be at
the same level as the books. Simultaneously, it should document the book IDs and their location to produce a heat map containing the most probable location for each book
