108495 research outputs found
Sort by
Õpilaste kaasatus loodusainete tundides põhikoolis lähtuvalt õpilaste ja õpetajate vaatenurgast
No full textCSRD implementation management practices in large companies in Estonia: mere bureaucracy or a business breakthrough?
No full textParental Burnout and Coping With Work in Estonia: Correlational Findings and Intervention Possibilities
No full textVanemlik läbipõlemine on kroonilisest stressist tingitud seisund, mida iseloomustab kurnatus, emotsionaalne distantseerumine lapsest ja vanemlikus rollis rahulolu vähenemine. Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida vanemliku läbipõlemise esinemist ja seda mõjutavaid tegureid töötavate Eesti lapsevanemate seas ja kaardistada sekkumisvõimalusi. Uuring viidi läbi veebiküsitlusena (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), kus osales 488 vastajat. Analüüsi kaasati 341 vastust. Tulemuste põhjal olid 25% osalejatest mõõdukale või raskele vanemlikule läbipõlemisele viitavad skoorid, mis näitab vajadust tõhusamate tugimeetmete järele. Kõrgem vanemlik läbipõlemine oli seotud madalama paarisuhte rahuloluga (Spearmani rho = -0,230, p < 0,001), madalama tööga toimetulekuga (Spearmani rho = –0,482, p < 0,001) ning madalama töörahuloluga (Spearmani rho = -0,229, p < 0,001). Laste vanus oli läbipõlemisega seotud – kõrgemad läbipõlemise skoorid ilmnesid eelkõige nooremate laste vanematel (Spearmani rho = -0,224, p < 0,001). Paindliku töökorralduse mõju osutus mitmetahuliseks: kuigi paindlik tööaeg võib vähendada vanemlikku läbipõlemist, võib selle kombineerimine kaugtööga teatud juhtudel läbipõlemist hoopis suurendada. Kvalitatiivne analüüs toetas kvantitatiivseid leide. Vastajad rõhutasid mõistva ja toetava suhtumise olulisust kolleegide ja juhtide poolt, eriti seoses laste haigestumise ja ootamatute olukordadega. Samuti toodi esile paindlike töötingimuste vajadust ja väärtust. Töövälise toe osas tõsteti esile sotsiaalse toe ja toimiva tugivõrgustiku olulisust, samuti toetava paarisuhte rolli.
Potentsiaalsed sekkumisvõimalused, mis tuginesid kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu tulemustele olid: programm vanemate vaimse tervise toetamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks, paindlik lapsehoiuteenus, vanemapuhkuselt naasmise programm.
Tulemused illustreerivad, et vanemlik läbipõlemine on mitmetahuline nähtus, mis on seotud peresuhete, töötingimuste ja pereelu korraldusega. Kuna valim ei olnud esinduslik, ei saa tulemusi laiendada kogu Eesti lapsevanematele, kuid need pakuvad väärtuslikku ülevaadet võimalikest seotud teguritest. Tulemused osutavad olulistele seostele, mida tasub arvesse võtta lapsevanematele suunatud tugisüsteemide ja peresõbralike töötingimuste kujundamisel
Pragmaatilise ajateenistuse kujunemisest Eesti ajateenijate kogemuste põhjal
Get PDFVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioonePärast Venemaa sissetungi Ukrainasse on Euroopa riikides taas tõstatunud küsimus ajateenistuse vajalikkusest ja selle vormist, kuid küsimuseks on ajateenistuse sobitumine ajas muutunud ühiskondlike väärtustega. Liitumine NATOga tõstatas selle debati ka Eestis, kuid tulenevalt keerulisest geopoliitilisest asukohast ja väiksest rahvaarvust otsustati ajateenistus säilitada. Samas on Eesti ühiskond läbinud iseseisvusperioodil mitmeid suuri muutusi nagu digitaliseerumine, globaliseerumine ja väärtuste nihe, mistõttu pakub Eesti näide hea võimaluse uurida ajateenijate teenistuskogemuse kujunemist. Doktoritöö võtabki fookusesse, kuidas ajateenijad tõlgendavad ja tajuvad oma teenistuskogemust, kuidas kaitsevägi kui organisatsioon seda protsessi kujundab ning kuidas ühiskondlikud muutused mõjutavad ajateenistuse tähendust laiemalt.
Töö toob esile, et traditsiooniliselt ajateenistusega seonduvate motivaatorite kõrval, nagu kohusetunne riigi ees, on üha enam esile kerkimas praktiliste motiivide kogum, mille keskmes on isikliku arengu võimalused ja edasiseks eluks vajalike oskuste saamine. Ajateenistuse käigus omandatud teadmiste ja oskuste ülekantavus tsiviilellu sõltub aga suuresti ajateenijate endi oskusest neid mõtestada. Kõige olulisemaks teguriks ajateenistuse kasulikuna tajumise puhul on pereliikmete ja sõprade toetava suhtumise tajumine. Rolli mängivad ka noore vaimne vastupidavus, motivatsioon ja ettevalmistus ajateenistuseks.
Nähtub, et nii palju, kui seda kaitseväe kui organisatsiooni praktikad ja tegevuseesmärgid võimaldavad, arvestatakse ajateenijate individuaalsete eelistuste ja karjääripüüdlustega. Kuigi ühiskondlike väärtuste ja ootustega kohandumine on kaitseväe jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik, on oht, et teenistuse liialt paindlikuks muutmine vähendab võimalusi enese proovile panekuks ja seeläbi tekitab noortes pettumust ja vähendab motivatsiooni teenistusse panustada. Näiteks toob töö esile, et sagedased võimalused väeosast lahkuda teenivad küll eesmärki tõsta ajateenijate motivatsiooni, kuid paradoksaalsel kombel võib pidev kontakt välismaailmaga süvendada kaaslastest mahajäämuse tunnet ning tuua esile ajateenijate sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse, vähendades nende omavahelist sidusust.After Russia’s invasion of Ukraine, the question of reinstating conscription has resurfaced in European countries. However, in the centre of the debate is how the traditional tool of conscription aligns with changed societal values. NATO accession also sparked discussions on whether Estonia should abolish it, but due to its geopolitical position and small population, the decision was made to retain it. At the same time, Estonian society has undergone significant transformations since regaining its independence, including digitalisation, globalisation, and value shifts. As a result, Estonia provides a valuable case for studying how conscripts experience their service. Therefore, this doctoral dissertation focuses on how conscripts perceive and interpret their service experience, how the military as an organisation shapes this process, and how societal changes affect the broader meaning of conscription.
The thesis highlights that, alongside traditional motivators associated with conscription, such as a sense of duty, a growing set of practical motivations has emerged. These revolve around opportunities for personal development and acquiring skills necessary for future life. However, the convertibility of the competencies acquired during conscript service to civilian life largely depends on the conscripts' own ability to interpret them. The most significant factor in perceiving conscription as beneficial is family members' and friends' perceived supportive attitude. Psychological hardiness, motivation, and preparation for conscript service also play a role.
As much as the military’s organisational practices and operational goals allow, individual preferences and career aspirations of conscripts are taken into account. While responding to societal values and expectations is essential for the continuity of the armed forces, there is a risk that making service highly flexible may reduce opportunities for self-development, potentially leading to disappointment and lower motivation among conscripts. For example, frequent opportunities to leave the military grounds aim to sustain motivation, but paradoxically, constant contact with the outside world may deepen the sense of falling behind peers and highlight the socioeconomic inequality among conscripts, thereby reducing their internal cohesion.https://www.ester.ee/record=b575180
HT1-MPK12 mooduli rolli uurimine sulgrakkude CO2 tajumisel
No full textTo optimise the balance between CO₂ uptake for photosynthesis and loss of water by
transpiration, plant stomatal pores regulate their aperture in response to changes in CO₂
concentration. The HT1–MPK12/4 complexes have been implicated as key CO₂ sensors in
stomatal guard cells, but the molecular basis of MPK12 and MPK4 function in CO₂ signalling,
as well as the exact CO₂-sensing mechanism, remain unclear. MPK12 is specific to the guard
cells, whereas MPK4 plays diverse roles in many cell types. Interestingly, MPK11, as a close
homolog of MPK4 and MPK12, is not involved in stomatal regulation by CO₂. This thesis
aimed to determine which regions of MPK12 are required for its CO₂-specific function and
whether the HT1–MPK12 module can directly sense CO₂ via lysine carbamylation. We
constructed MPK12/MPK11 chimeras and MPK12 truncation mutants and tested their ability
to bind HT1 and restore normal CO₂-induced stomatal responses in plant lines in which native
MPK12 was deleted. We also identified potential CO₂-binding lysines on MPK12 and HT1 and
evaluated their functional importance in planta. Chimeric and truncation analyses revealed key
features of MPK12 domains: the C-terminal lobe is essential for interaction with HT1, while
the N-lobe is required for a wild-type CO₂ response. Several amino acids in the N-lobes of
MPK12 and MPK4 were proposed to contribute to CO₂ signalling and HT1 inhibition,
warranting further investigation. Preventing potential carbamylation on selected lysine residues
in MPK12 and HT1 did not abolish stomatal CO₂ responses. These findings suggest that non covalent HCO₃⁻ binding, rather than lysine carbamylation, serves as the primary CO₂-sensing
mechanism within the HT1–MPK12/4 module
Sooliselt kaasava pedagoogika rakendamisvõimalused eesti rahvatantsu õpetamises
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5750614*es
Eesti rabade arheoloogiline potentsiaal turbakaevandamise vaatepunktist
Get PDFTöö käsitleb Eesti rabade arheoloogilist potentsiaali ja selle ohustatust turbakaevandamise tõttu. Kuna mehaaniline freesturba tootmine on destruktiivne ja vähendanud arheoloogiliste leidude avastamise võimalusi, on vajalik senisest paremini kaardistada ning kaitsta rabades leiduvat kultuuripärandit. Koostasin teadaolevatest rabaleidudest kataloogi ja levikukaardi, tuvastades kokku 128 teadet erinevatest leidudest. Samuti pakub töö lahendusi rabaleidude tuvastamiseks ja turbakaevandajate teadlikkuse tõstmiseks.https://www.ester.ee/record=b575124
Diskursuspartikli (a) okei kasutus Eesti 14–18-aastaste noorte tšätivestlustes
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752339*es