108495 research outputs found
Sort by
Liustiku alusvormid Lääne-Eesti rannikumeres ja nende morfomeetria
No full textKäesolev magistritöö uurib Skandinaavia jääkilbi viimase, Hilis-Weichseli, jäätumise ajal kujunenud jääaluste pinnavormide levikut ja morfomeetrilisi tunnuseid Lääne-Eesti rannikumeres. Töö keskendub kolmele uuringualale, kus analüüsitakse liustikutekkeliste radiaalsete pinnavormide, voorte ja peenarvoorte, paiknemist ja morfomeetriat. Töö tugineb lehviksonari reljeefiandmetel, chirp-tüüpi geofüüsikalistel profiilidel ning neist tuletatud kõrgusmudelil. Töö tulemusel selgus, et liustiku alusvormid on oluliselt määral mattunud hilis- ja pärastjääaegsete setete alla. Tegu on voorte ja peenarvoortega, mis peegeldavad Hilis-
Weichseli jää liikumise suunda jäätaande ajal. Pelgalt merepõhja reljeefi andmeid analüüsides võib väiksemate pinnavormide hulka tugevalt alahinnata, suuremate mõõtmed võivad aga olla moonutatud
Ukraina mittepanganduslike finantsasutuste regulatiivne raamistik: võimalused ja takistused
No full textAvarduvad horisondid: DiscoverEU kui võimalus noorte enesearenguks (tegevusuuring)
No full texthttps://www.ester.ee/record=b575207
Supporting the Long-Term Maintenance of Cybersecurity Behaviour in Older Adults in Esrtonia
No full textMagistritöö käsitleb Eesti vanemate täiskasvanute (55-aastane ja vanem inimene) küberturvalist käitumist ja probleemi, et nad ei käitu digikeskkondades alati järjepidevalt turvaliselt. Kuigi küberturvaline käitumine digikeskkondades on pälvinud avalikkuse ja praktikute tähelepanu ning on korraldatud teavituskampaaniaid ja koolitusi, ei ole soovitud käitumismustrid püsinud. Seetõttu keskendub töö küsimusele, miks vanemad täiskasvanud ei käitu püsivalt küberturvaliselt ja kuidas seda saab paremini toetada?
Töö tugineb kombineeritud andmestikule: Statistikaameti 2019–2024 kvantitatiivsed andmed ja valdkonna kaheksa eksperdi kvalitatiivsetele intervjuudele. Kvantitatiivse analüüsi küsimuse „Mida olete internetis või äpis isiklikul eesmärgil teinud turvalisuse või privaatsuse tagamiseks?“ seitsme väite vastuste analüüs näitab, et sihtrühma käitumine on ajas muutuv. Näiteks turvaprogrammide kasutamise osas seitsme ja paroolide tugevdamisel kolme protsendipunkti ulatuses. Intervjuud kinnitavad, et küberturvaline käitumine ei püsi, kui sellel puudub isiklik tähendus ja kontektuaalsus.
Kombineeritud andmestiku analüüs avab vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise probleemi tahke. Uuringu tulemusel järeldati, et kuigi muutust on püütud esile kutsuda, on jäänud püsivus saavutamata. Üks põhjus võib olla see, et sekkumised ei ole keskendunud pikaajalise küberkäitumise püsimise mõjuteguritele. Siinses töös on rakendatud Kwasnicka pikaajalise käitumise muutmise ehk püsivuse mudelit, mille abil selgitatakse välja, mis teemad ja tingimused aitavad küberturvalisel käitumisel kinnistuda ning harjumuseks muutuda.
Töö tulemuste põhjal on pakutud välja sekkumiste soovitused, mis toetavad Eesti vanemate täiskasvanute küberturvalise käitumise püsivust ajas ja eri olukordades, muutes käitumise igapäevases elus järjepidevaks
Tartu Ülikooli Aasia tudengite infokäitumine ja rahulolu ülikooli pakutava informatsiooniga
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli mõista Tartu Ülikoolis õppivate Aasiast pärit tudengite infokäitumist ja hinnanguid ülikooli pakutava info kohta. Keskendusin sellele, kuidas nad otsivad ja kasutavad infot Eestis elamise ning õppimise algfaasis, milliseid kanaleid ja allikaid nad eelistavad ning kuidas nad tajuvad erinevaid takistusi info leidmisel. Lisaks uurisin, kuidas nende infokäitumine muutub ajas ning millised strateegiad kujunevad välja seoses kohanemisprotsessiga.
Teoreetilises osas kasutasin infokäitumise ja infovajaduse mudeleid, eeskätt Wilsoni vajaduspõhist lähenemist ja Batesi berrypicking-mudelit. Need raamistused aitasid mul paremini mõista, kuidas tudengite kultuuriline ja hariduslik taust mõjutab nende informatsioonilisi prioriteete ning kanalite valikut uues elukeskkonnas.
Empiirilises osas viisin läbi 16 poolstruktureeritud intervjuud Aasiast pärit tudengitega, kes õppisid Tartu Ülikoolis bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes. Intervjuud näitasid, et tudengite infovajadused jagunevad ajaliselt kahte faasi: enne Eestisse saabumist keskendusid nad praktilisele infole, nagu elukoht ja viisa, pärast saabumist aga suurenes vajadus igapäevase, sotsiaalse ja akadeemilise info järele. Mitmed tudengid kirjeldasid ka afektiivseid infovajadusi, mis seondusid kuuluvustunde ja emotsionaalse turvatundega.
Tulemuste põhjal lõin neli tüüpilist infokäitumise profiili: ametliku info usaldajad, võrgustikupõhised infootsijad, iseseisvad ilma tugivõrgustikuta otsijad ja mitmekülgsed kohanejad. See tüpoloogia võimaldas mõista, kuidas erineva taustaga tudengid infole lähenevad ning kuidas nende strateegiad muutuvad ajas ja keskkonnaga kohandudes.
Minu töö näitas, et tudengite infokäitumine on mitmetahuline, mõjutatud nii eelnevatest harjumustest kui ka uue keskkonna infostruktuurist. Kuigi paljud pidasid ülikooli ametlikku infot usaldusväärseks, kogesid nad samas vajadust kasutada lisaks mitteametlikke ja kogukonnapõhiseid allikaid, eriti sotsiaalse ja kultuurilise kohanemise kontekstis.
Töö tulemused viitavad sellele, kuidas Aasiast pärit tudengid Eestis oma infootsingut korraldavad ja millised tegurid nende valikuid kujundavad. Uuring aitas välja selgitada, kui oluliseks kujunevad nii formaalsed kui mitteformaalsed infoallikad elukeskkonna vahetuse tingimustes
Lipiididega modifitseeritud peptiidsete nanoosakeste platvorm geenide redigeerimiseks Cas9 abil
No full textThis thesis explores cell penetrating peptides as delivery vehicles for gene therapy. The primary objective of this work is to characterize the impact of PepFect14 saturated fatty acid
modifications on the peptide’s ability to deliver CRISPR/Cas9 ribonucleoprotein into cells and mediate gene editing. Through physicochemical characterization, membrane activity, cell
viability and gene editing efficiency studies this thesis identifies the length of saturated fatty acid modification of PepFect14 as an important parameter in its efficiency to facilitate gene
editing. It was found that longer saturated fatty acid tail is beneficial for stable nanoparticle formation, cargo encapsulation and gene editing efficiency
Ajateenistuse olemasolu seletavad tunnused riikides
No full textBakalaureuse töö eesmärk oli seletada ajateenistuse olemasolu riigis läbi konkreetsete tunnuste. Ajateenistus on olemuslikult isikuvabadusi piirav poliitika, mida riigid kasutavad oma relvajõudude isikukoosseisu tagamiseks. Kuivõrd on täheldatud, et külma sõja lõpp tõi kaasa laialdasema liberaalsete väärtuste, sealhulgas isikuvabaduste kõrgema väärtustamise, on küsitav, miks tänapäeval riigid ajateenistust jätkuvalt kasutavad. Töös uuriti, kuivõrd seletavad riigi julgeolekuolukord, isikuvabaduste väärtustamise tase ning majandusliku heaolu tase ajateenistuse olemasolu riigis. Tunnuste ja ajateenistuse seose uurimiseks võeti andmeid Center for Systemic Peace’i 1946-2018 suurte poliitiliste konfliktide episoodide andmestikust, European Value Survey ja World Value Survey (EVS/WVS) ühisest 2017-2022. aasta küsitlusuuringu andmestikust, Freedom House’i 2018. aasta raportist ning Maailmapanga 2017. aasta andmepangast. Andmeid uuriti logistilise regressioonanalüüsi teel andmeanalüüsiprogrammis R.
Töös selgus, et riigi välisjulgeoleku halvenedes tõuseb ajateenistuse olemasolu tõenäosus riigis juhul, kui riigi üldine heaolu on teatud keskmisel või kõrgemal tasemel. Kuivõrd töös leiti, et isikuvabaduste väärtustamine ja majanduslik heaolu on omavahel tihedalt seotud, ei olnud võimalik eristada, kas üldise heaolu efekti puhul oli mõjuvaks faktoriks just majanduslik heaolu või hoopis isikuvabaduste väärtustamine. Töö tulemustest on võimalik järeldada, et riigi julgeolek ja üldisem heaolu on positiivselt seotud ajateenistuse olemasoluga riigis.https://www.ester.ee/record=b5759339*es
Õpetaja ja lapsevanema suhtlus: eesti keele ja kirjanduse õpetajate kogemused
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753144*es