108495 research outputs found
Sort by
ProConnectX: A Web Application for Freelance Marketplace
No full textThis thesis presents the design and development of ProConnectX, a secure Minimum Viable Product freelance marketplace aimed at empowering freelancers and small businesses in Estonia. The platform addresses three core issues identified in the local market: fragmented service offerings, lack of trust between clients and freelancers, and limited scalability for self employed professionals and small businesses. The main goal of the thesis was to create a functional prototype that enables secure, transparent, and scalable interactions between users in a multi-role environment. The system was implemented using a modern full-stack technology stack, including Spring Boot for the backend, React with Redux Toolkit for the frontend, and PostgreSQL as the database. Role-based access control and REST APIs were used to support dynamic user workflows, including escrow-secured order management, dispute handling, and in-session role switching. The backend was enhanced with Aspect-Oriented Programming, Criteria API for complex queries, and secure architectural patterns to ensure data integrity and modular design.Käesolev bakalaureusetöö keskendub turvalise vabakutseliste turundusplatvormi ProConnectX loomisele. Tegemist on minimaalsetöötava tootega, mis on mõeldud toetada Eesti vabakutselisi ja väikeettevõtteid klientide hankimisel ning suurendada klientide usaldust läbi tagatiste ja arvustussüsteemi. Töö keskendub kolmele peamise probleemi lahendamisele: teenuste killustatus erinevates keskkondades, usalduse puudus tööandjate ja vabakutseliste vahel ning piiratud võimalused väiksemate teenusepakkujate kasvuks. Platvormi loodi kasutades kaasaegset täislahendustehnoloogiat: Spring Boot tagasüsteemina, React koos Redux Toolkitiga kasutajaliideses ning PostgreSQL andmebaasina. Rakenduses on toetatud rollipõhine ligipääs ja REST API teenused. Rakenduses on realiseeritud kasutajate vahelised töövood, nagu tellimuste haldamine tagatisega, vaidluste lahendamine ning rollide vahetamine ühe seansi jooksul. Arhitektuuris kasutati ka aspektprogrammeerimist, Criteria API-põhiseid päringud ning turvalised mustrid andmete tervikluse tagamiseks
Rahatarkuse matkaringi teadmiste avardumine 6-7 aastastel lastel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5760093*es
Ärimudeli innovatsioon ja selle välised juurdejõud Põhja-Euroopa kaasaegse kunsti institutsioonide kontekstis
No full textMuhu meeste silmkoelised kampsunid (vatid) 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul, nende ajastutruud valmistamise tehnoloogiad
No full texthttps://www.ester.ee/record=b575238
A comparison of reconstrual and repurposing as reappraisal strategies
No full textÜks tõhusamaid viise emotsioonide reguleerimiseks on tõlgenduse muutmine ehk ümbertõlgendamine (ingl reappraisal). Lähtudes reAppraisal raamistikust saab ümbertõlgendamist käsitleda kahe peamise protsessina: olukorra tajumise muutus ehk tajumuutus (ingl reconstrual) ja eesmärkide ümberhindamine ehk tahtemuutus (ingl repurposing) (Uusberg et al., 2023). Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida tajumuutuse ja tahtemuutuse kasutust ning nende seost emotsiooniregulatsiooniga.
Käesolevas töös kasutatud andmestik pärineb uuringust, mida on osaliselt analüüsitud Anastassia Heinvere magistritöös (2022). Uuringus paluti osalejatel luua negatiivseid emotsioone leevendavaid alternatiivseid tõlgendusi etteantud vinjettidele. Selleks, et paremini mõista, milliseid ümbertõlgendamise mehhanisme osalejad kasutasid, lisasin andmestikule kvalitatiivsed annoteeringud, hinnates iga vastuse puhul, kas see sisaldas tajumuutust ja/või tahtemuutust. Magistritöös uurisin taju- ja tahtemuutuse kodeerimise võimalikkust, annoteeringute ning katseisikute eneseraportite kooskõla, taju- ja tahtemuutuse kasutamist vinjettide lõikes ning tajuja tahtemuutuse seoseid ümbertõlgenduste usutavuse ja valentsiga ning muutustega afektis.
Leidsin, et taju- ja tahtemuutuse kasutamist on võimalik tekstidest teatud määral tuvastada. Samas selgus ka, et puudub kooskõla annoteeringute ja eneseraporteeringute vahel. Seejuures seostusid eneseraporteeritud taju- ja tahtemuutuse määr madalama ümbertõlgenduse usutavuse ja negatiivsema valentsiga. Annoteeritud taju- ja tahtemuutuse kasutus seostus aga positiivsema valentsiga. Kahest ümberhindamise strateegiast osutus kasulikumaks tahtemuutus, mis oli seotud ümbertõlgendamise järgse soovitud muutusega afektis
Dünaamiline haavatavus COVID-19 pandeemia ajal: sotsiaalselt tõrjutute kogemused Euroopas
No full textDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneÜhiskondlikult tõrjutud inimesed on vastuvõtlikumad hädaolukordade negatiivsetele mõjudele. Samal ajal hädaolukorrad omakorda süvendavad vaesust ja ebavõrdsust. COVID-19 pandeemia ajal olid vähemkindlustatud rühmade seas keskmisest kõrgemad nii nakatumis- kui suremusnäitajad. Nende toimetulekut erinevates hädaolukordades ei ole seni aga sotsioloogiliselt piisavalt uuritud. Doktoritöö selgitab supiköökide, päevakeskuste ja varjupaikade ning nende klientide pandeemiakogemusi kaheteistkümne Euroopa riigi näitel. Töö analüüsib haavatavuse kujunemist tõrjutute seas rõhutades, et see ei ole vaid teatud rühmadele iseloomulik omadus. Haavatavus kujuneb dünaamiliselt isiklike võimete ja ressursside, kogukondlike ja ametlike tugivõrgustike ning hädaolukorra eripärast tulenevate mõjurite koostoimel.
Doktoritöö tulemused osundavad, et puudused avalike tugistruktuuride ning kommunikatsiooni toimimises ja kättesaadavuses pandeemia ajal halvendasid tõrjutud rühmade olukorda. Neile ei olnud alati tagatud võrdne ligipääs riiklikele teenustele, supiköögid ja päevakeskused suleti, tänaval viibimine keelustati ning osa sotsiaaltööst peatus, toimis vaid telefoni teel või sulgus digiluku taha. Laialdane väärinfo levik haavatavates kogukondades näitas, et nendeni ei jõudnud avalikkusele suunatud COVID-19 teave, mis oli sageli ainult ametlikus keeles, mida ei usaldatud või ei mõistetud. Väärarusaamad pärssisid käitumisjuhiste järgimist ja pisendasid pandeemiaga seotud riske.
Sotsiaalabiasutuste roll hädaolukordades vajab suuremat tähelepanu. Enamasti on sotsiaaltöötajatel lisaks teadmistele ja kogemustele kriisijuhiste edastamiseks vajalik usaldusväärsus, mis võimaldab tõrjututeni jõuda ning julgustada käitumismuutusi. Hädaolukordade laiaulatuslik ühiskondlik mõju teeb vajalikuks kaasata sotsiaalhoolekande esindajad partnerina hädaolukordadeks valmistumisel, neile reageerimisel ja nende mõjudest taastumisel. Individuaalsete haavatavuse allikate kõrval ametiasutuste ja sotsiaalsete tugivõrgustike toimimisest ning olukorrast tingitud haavatavustegurite süstemaatiline väljaselgitamine on aluseks tõhusamate ja sotsiaalselt õiglasemate kriisimeetmete kujundamisele.Marginalised groups face disproportionately severe consequences in disasters, while disaster impacts further entrench poverty and deepen social inequalities. During the COVID-19 pandemic, infection and mortality rates were higher among migrants and people with lower socioeconomic status. Yet the experiences of the most vulnerable populations in disasters have so far remained largely unexplored from a sociological perspective. This doctoral thesis examined how clients of soup kitchens, day centres and shelters coped with this long-term crisis, and the challenges it posed for the institutions supporting them. To understand how the vulnerability of marginalised groups was shaped, data was collected from twelve European countries.
The findings reveal that shortcomings in the functioning and accessibility of public support structures and crisis communication during the pandemic worsened the situation of people already in precarious circumstances. Day centres and soup kitchens were closed, staying on the streets was prohibited, access to health care and social services was not always equal, and much of the usual social work was suspended, shifted to phone-based support, or pushed behind digital barriers. Widespread misinformation within marginalised communities exposed the failures of crisis communication to reach them – information from the authorities was often available only in the official language, not understood or not trusted. Misconceptions hampered compliance with behavioural guidelines and fuelled the underestimation of pandemic risks.
Given the broad societal impacts of disasters, it is essential to involve social care organisations, representatives of individuals in vulnerable situation, and social workers at all stages and levels of disaster risk reduction. In addition to their knowledge and experience, they often hold the trust required to engage with marginalised groups. Designing effective and more socially just disaster response requires looking beyond vulnerability factors related to individuals’ capacities and resources, and systematically analysing both the accessibility and functionality of institutional support as well as personal or community networks.https://www.ester.ee/record=b576902
Iteratiivselt dekodeeritavate koodide analüüs ja optimeerimine
No full textTagamaks vigadeta kommunikatsiooni seadmete vahel on tarvis usaldusväärnet digitaalset andmesidet.
Praktiliste sidesüsteemide disainimine nõuab tipptasemel veaparanduskoodide ja füüsiliste andmesignaalide edastamise meetodite kombineerimist ja ühist optimeerimist. Oluline väljakutse selliste süsteemide väljatöötamisel on kasutatavate meetodite piiratud arvutuslik keerukus, eriti mobiilseadmete puhul, mille puhul lisanduv keerukus tõlgendub otse suuremasse aku kasutusse.
See piirang muutub kaasaegse infotehnoloogia arenedes järjest raskemaks. Kuigi kodeerimisteooria ja digitaalses kommunikatsioonis kasutatavad koodid on juba pikalt väljakujunenud uurimisvaldkonnad, on digitaalsete sidesüsteemide areng olnud viimaste aastate jooksul siiski kiire, näiteks 5G telekommunikatsioonivõrkude laialdasem kasutuselevõtt eelmise aastakümne lõpul. Veel üsna hiljuti oleksid sellised teenused, nagu kõrgekvaliteedilise video voogedastus mobiilseadmetes piiratud andmeedastuskiiruse tõttu mõeldamatud.
Käesoleva doktoritöö peamiseks sihiks on nende tehnoloogiate uurimine ja arendamine tulevaste sidestandardite tarbeks. Suures pildis on käesolev töö jaotatud kaheks: koodid ja modulatsioon. Esiteks, madala arvutusliku keerukuse, kuid samas kõrge jõudlusega, veaparanduskoodide konstrueerimise meetodite projekteerimine. Teiseks, disainitud koodide integreerimine praktilistesse telekommunikatsioonisüsteemidesse, optimeerides nende sobitamist füüsiliste signaalidega, mis on vajalikud digitaalseks andmevahetuseks praktilises maailmas.Reliable digital communication is fundamental for ensuring an error-free exchange of information between devices. The design of practical communication systems requires optimization of state-of-the-art error-correcting code constructions and methods of physical transmission of data signals. A significant challenge in designing such systems is a restriction on computational complexity for the methods used, especially on mobile devices, for which added complexity directly translates to increased drain on battery life.
This restriction becomes progressively more challenging as the modern information age keeps advancing. While coding theory, and codes for communication, are well-established fields of research, the area of digital communications has seen rapid developments in recent history, such as the introduction and widespread adaption of 5G networks. It was not long ago that services, such as on-demand streaming of high-quality video to wireless devices would have been unthinkable due to technological restrictions on data transfer rates (i.e. network speed).
The focus of this dissertation is to study and develop parts of these technologies for potential future - beyond 5G - communications standards. The work covered can be divided in two, firstly, designing methods of constructing low-complexity, high-performance error-correcting codes and secondly, integrating them into practical telecommunications systems by optimizing their matching with physical signals required to transmit and receive digital information in the real world.https://www.ester.ee/record=b576823
Mitte-eesti kodukeelega laste koolivalmiduse hindamine lasteaia- ja kooliõpetajate arusaamade põhjal Ida-Virumaa haridusasutuste näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576832
Töötajate psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatuse mõõtmine ja võimalused selle tõstmiseks Inbank AS näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576825
Balti riikide välispoliitika ja julgeolekuotsingud Itaalia-Etioopia sõja ning kollektiivse julgeolekusüsteemi kriisi valguses, 1935-1936
No full textBakalaureusetöö uurib Itaalia-Etioopia sõja mõju Balti riikide ehk Eesti, Läti ja Leedu välispoliitikale vahemikus 1935–1936. Etioopias 1935. aastal alanud konflikt ei jäänud ainult lokaalseks sõjaks Aafrikas, vaid kujunes rahvusvahelise olulisusega sündmuseks, näidates Rahvasteliidu kollektiivse julgeoleku süsteemi nõrkust. Kasutades võrdlevat analüüsi ning arhiivimaterjali Eestist, Lätist ja Leedust, väidab töö, et sõda mõjutas kolme Balti riigi välispoliitikat riikide tegevuse kaudu Rahvasteliidus ja teisalt suurendas kolmes riigis usaldamatust Rahvasteliidu kollektiivsesse julgeolekusse. Ometi jäid kolm riiki Rahvasteliitu toetama, kuna paremaid võimalusi, sealhulgas omavahel koostöö suurendamist, julgeoleku tagamiseks vastusena kollektiivset julgeolekut tabanud kriisile leida ei suudetud