108495 research outputs found
Sort by
Väärtuspõhise juhtimise ja organisatsioonikultuuri arendamine Circle K Eesti näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5763989*es
Tööalase rehabilitatsiooni meeskondade koostöökogemused ja rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni kasutamise väljakutsed Tallinna ja Harjumaa asutuste näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5762609*es
Use of physiotherapy and occupational therapy services after childhood stroke during 2011–2024 in Estonia
Get PDFEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida lastel füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist ühe aasta jooksul pärast insulti haigestumist Eestis aastatel 2011–2024.
Metoodika: Käesolevas retrospektiivses kohortuuringus kasutati Tervisekassa raviarvete andmebaasi pseudonümiseeritud andmeid. Uuringusse kaasati patsiendid, kellel esines esmakordne insulti haigestumine aastatel 2011–2023 vanuses 29. elupäev kuni 17. eluaasta (k.a).
Tulemused: Uuringusse kaasati 99 last, kellest füsioteraapia teenuseid said 73 last (73,7%) mediaan 10,0 tundi (2,0–35,5) ja tegevusteraapia teenuseid 27 last (27,3%) mediaan 12,0 tundi (4,8–23,8). Füsioterapeutilise alghindamise said esimese 3 päeva jooksul 29 last (29,3%) ja tegevusterapeutilise alghindamise 3 last (3,0%). Aktiivravis füsioteraapia teenuseid saanud lastest 36 (62,1%) ja tegevusteraapia teenuseid saanud lastest 11 (84,6%) said vastavaid teenuseid ka järelravis. Järelravis said füsioteraapia teenuseid 51 last (51,5%) mediaan 15,5 tundi (5,8–46,3) tundi ja tegevusteraapia teenuseid 25 last (25,3%) mediaan 12,0 tundi (4,5–22,5). Teenuste kasutamine uuringuperioodi esimesel ja teisel poolel ei erinenud.
Kokkuvõte: Käesolev töö on esimene uuring, mis käsitleb lapseea insuldi järgset füsioteraapia ja tegevusteraapia teenuste kasutamist Eestis. Lapseeas insulti haigestunud laste füsioteraapia ja tegevusteraapia esmane hindamine enamuse jaoks hilines. Järelravis jäi tõenäoliselt füsioteraapia ja tegevusteraapia teenustest ilma lapsi, kellel oli selleks vajadus
Tehnoloogia roll inglise keele omandamisel koolivälisel ajal: kahe Eesti põhikooli III kooliastme õpilaste näited
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5758719*es
20 Question Game Web Application in Estonian
Get PDFIn this thesis, a web application for the 20 Questions game has been developed. In this game, the player thinks of a word and answers up to 20 yes/no questions posed by the computer. Based on the answers, the algorithm attempts to guess the word. Until now, there has not been an option to play this game online in Estonian. A suitable linguistic dataset was created for the game, consisting of words and questions. This was primarily made using Estonian Wordnet. Natural language processing techniques were applied using the EstNLTK toolkit to generate the questions. Multiple users tested the developed application and algorithm to evaluate its accuracy and user-friendliness. The overall result was positive, though there is still room for improvement.Siinses töös loodud 20 küsimuse veebirakendus on mäng, kus mängija valib meelepärase sõna ning vastab sellest lähtuvalt arvuti poolt esitatud kuni 20-le kas-küsimustele, mille jooksul algoritm proovib sõna õigesti ära arvata, varasemalt on puudunud võimalus seda mängu eesti keeles mängida. Mängu jaoks loodi sobiv keeleandmestik, mis sisaldas sõnu ja küsimusi. Selleks kasutati põhiliselt Eesti Wordnetti. Küsimuste koostamisel loomuliku keele töötlemiseks kasutati EstNLTK teeki. Loodud rakendust ja algoritmi testiti mitme kasutaja poolt, et hinnata mängu täpsust ja kasutusmugavust, mis kokkuvõttes osutus heaks, kuid leidub siiski arenguvõimalusi
Partikli davai varieerumine ja kasutus Eesti noorte tšätivestlustes
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5757487*es
Social representations of the transition to Estonian-medium education
Get PDFEttekandes analüüsiti kolme venekeelse grupi - õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate - arusaamu üleminekust eestikeelsele haridusele sotsiaalsete representatsioonide teooria raamistikus
Interactive virtual assistant for Enhancing User Engagement with Open Government Data Portals
Get PDFAvaandmete portaalide (Open Government Data, OGD) eesmärk on edendada läbipaistvust ja kodanike kaasatust, pakkudes avalikkusele juurdepääsu riiklikele andmekogudele. Praktikas on aga paljudel neist portaalidest madal kasutatavus, tehniline keerukus ning vähene kasutajatuge pakkuv struktuur, mis piirab nende kasutusmugavust ja mõju. Käesolev lõputöö esitleb prototüüpi nimega Oggy – interaktiivset virtuaalset assistenti, mis toetab kasutajaid OGD portaalides loomuliku keele kaudu suhtlemisega. Assistendi arendus põhineb Google Dialogflow CX platvormil ning on integreeritud Euroopa andmeportaali API-ga. Selle kaudu saavad kasutajad otsida, kokku võtta, alla laadida ja visualiseerida avaandmeid. Süsteem kasutab intentsioonide tuvastamiseks ja metaandmete selgitamiseks suuri keelemudeleid (LLM) ning abivahendeid graafikute loomiseks ja andmete asjakohasuse hindamiseks. Prototüübi arendust suunas kasutajaküsitlus (n = 68), mille tulemustest selgusid peamised kitsaskohad ning funktsionaalsete vajaduste prioriteedid. Hindamistulemused näitavad, et kuigi kasutajad hindavad assistendi kasutusliidest intuitiivseks, vajab süsteem täiustamist täpsemate päringute käsitlemisel, vestluskonteksti säilitamisel ja tähenduslike visualiseeringute loomisel. Töö panustab modulaarse ja laiendatava lahenduse väljatöötamisse, mis võimaldab vestlusliidest avaandmete kasutamiseks ning toob esile virtuaalsete assistentide potentsiaali e-valitsemise teenustes
Analyse comparative des réactions post-débat dans la presse lors des élections européennes et des élections législatives de 2024 en France
Get PDFCette thèse est une analyse comparative des réactions de la presse française aux débats télévisés organisés dans le cadre des élections européennes et législatives de 2024. À partir d'un corpus d'articles issus de six journaux français, l'étude se concentre sur les stratégies de cadrage médiatique à travers la thématisation, la désignation et le discours rapporté. En s'appuyant sur l'approche de Wander Emediato (2011), l'analyse révèle une couverture moins neutre et plus politisée des débats législatifs et une moindre couverture des débats européens dans leur ensemble. Ce travail met en évidence le rôle des médias dans la construction de l'image des candidats et dans la formation des perceptions électorales