108495 research outputs found
Sort by
Nõuded iseteeninduskioski piletimüügi kasutajaliidesele tulenevalt eraklientide vajadustest Eesti suursaarte sadamate näitel
https://www.ester.ee/record=b576842
Preoperatiivse koduse harjutusprogrammi mõju motoorsele funktsioonile raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naistel, kes on suunatud täielikule endoproteesimisele
Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTerapeutilised harjutused on põlveliigese osteoartroosiga patsientide ravis üks peamisi esmaseid sekkumisviise. Enamik varasemaid uuringuid on keskendunud haiguse varajastele staadiumitele või taastumisele pärast liigesvahetuse operatsiooni, kuid operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi mõju raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga patsientidel on endiselt vähe uuritud.
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada operatsioonieelse koduse harjutusprogrammi mõju liigesvahetuse operatsioonile suunatud raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naistel motoorsele funktsioonile, funktsionaalsele mobiilsusele ja tajutud terviseseisundile. Uuringus osalenud põlveliigese osteoartroosiga naised sooritasid kaheksa nädala vältel igapäevaselt 15 harjutusest koosnevat kodust harjutusprogrammi, mis oli suunatud liigesliikuvuse, tasakaalu, koordinatsiooni ja alajäsemete lihasjõu parandamisele.
Koduse harjutusprogrammi järgselt täheldati naistel paranenud kõnnifunktsiooni, paremat tasakaalu ebastabiilsel pinnal, paranenud reielihaste aktiveerimist ja koordinatsiooni toolilt püsti tõusul ja suurenenud alajäsemete lihasjõudu koos väiksema jäsemetevahelise jõu erinevusega. Samuti paranes põlveliigese liikumisulatust, lühenes funktsionaalsete tegevuste sooritusaeg ja tõusis tajutud terviseseisundi hinnang. Veerand vaatlusalustest otsustas pärast harjutusprogrammi läbimist planeeritud liigesvahetuse operatsiooni edasi lükata. Raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga naiste tasakaalu, kõnnivõime ja tajutud terviseseisundi näitajad olid seotud jala sirutajalihaste jõu, põlvevalu ning liikuvusulatuse näitajatega. Mõned kõnni ning reielihaste aktivatsiooni näitajad ei erinenud pärast harjutusprogrammi ea- ja sookaaslastest. Uuringu tulemused viitavad, et preoperatiivne kodune harjutusprogramm omab positiivset mõju raskekujulise põlveliigese osteoartroosiga patsientidele ning on alternatiiviks kui ambulatoorse füsioteraapia kättesaadavus on piiratud.Therapeutic exercise is a key part of treating knee osteoarthritis. Many studies have focused on people with earlier stages of the disease or on recovery after joint replacement surgery, but there is a lack of information regarding preoperative home exercise programs in severe knee osteoarthritis.
This study aimed to investigate the effect of a preoperative home exercise program on motor function, functional mobility and perceived health status in women with severe knee osteoarthritis scheduled for total knee arthroplasty. Women with knee osteoarthritis performed a preoperative home exercise program daily for 8 weeks. The program included 15 exercises to increase mobility, balance, coordination and lower limb muscle strength.
After the 8-week home exercise program, women demonstrated improved gait function, better balance under unstable conditions, enhanced thigh muscle activation and coordination during standing up from a chair, stronger lower limb muscles with less strength difference between limbs, and increased knee joint range of motion. They also completed functional tasks faster and reported an improvement in their perceived health status. A quarter of the participants postponed their planned knee surgery after completing the program. In women with severe knee osteoarthritis, characteristics of balance, gait, and perceived health status were associated with leg extensor muscle strength, knee pain, and range of motion characteristics. In some gait and muscle activation characteristics, the patients’ data did not differ compared to age- and gender-matched peers after the exercise program. These findings suggest that preoperative home exercise programs benefit individuals with severe knee osteoarthritis and are a valuable alternative when access to outpatient physiotherapy is limited.https://www.ester.ee/record=b576100
Raske sabaga Lambert’i W teisendus ja selle kasutamine kahjujaotuste hindamisel
Antud bakalaureusetöö eesmärk on tutvustada raske sabaga Lambert’i W teisendust ning uurida selle matemaatilist kirjeldust nii üldkujul kui ka juhul, kus algjaotuseks on eksponent- või normaaljaotus. Lisaks vaadatakse juhtu, kus juhuslik suurus Y on määratud eraldi vasaku ja parema saba parameetrite kaudu. Töö praktilises osas rakendatakse raske sabaga Lambert’i W ×Exp(λ) ja kahe erineva raske sabaga Lambert’i W ×N(μX, σX) jaotusi neljale kahjuandmestikule ning uuritakse jaotuste sobivust. Saadud tulemusi võrreldakse artiklis Käärik et al. (2023) saadud Lambert’i W jaotuste ja teiste tuntud 19 kahjujaotusega (Eling, 2012). Töö teoreetilise osa aluseks on võetud Goerg’i artikkel pealkirjaga „The LambertWay to Gaussianize Heavy-Tailed Data with the Inverse of Tukey’s h Transformation as a Special Case“ (Goerg, 2015b)
Kokkulepitud omaduste, otstarbe ja keskmise kvaliteedi omavaheline suhe kinnisasjade müügi korral
https://www.ester.ee/record=b5755599*es
Akadeemiliste soorituste sooline lõhe
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida kas sugu mõjutab ülikoolihindeid STEM- ja mitte-STEM valdkondades. Analüüs põhines ÕIS-i andmetel viie õppeaasta kohta ning keskendus kaalutud keskmiste võrdlusele sugude lõikes. Muuhulgas uuriti ka eksmatrikuleerimist, nominaalajaga lõpetamist, akadeemilise puhkuse võtmist ja riigieksamitulemusi.
Tulemused näitavad, et kuigi naised said üldjoontes meestest paremaid hindeid, esines statistiliselt olulisi erinevusi võrdlemisi harva. Kõiki tudengeid kaasates, olid naiste kumulatiivsed hinded meestest paremad ajaloos ja geograafias. Seevastu matemaatika erialal ületasid meeste kumulatiivsed hinded naiste omi, kuid seda ainult kõigi hinnete lõikes. Eriala lõpetanute seas ilmnes statistiliselt oluline erinevus vaid geograafia erialal, kus naiste positiivsete hinnete kumulatiivne keskmine oli meeste omast kõrgem
Religiooni kajastamine Eesti ajalehtedes: sisuanalüüs tavalisel päeval, 17. septembril aastatel 2013–2015
Magistritöös uuritakse religiooni kajastumist Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval, 17. septembril aastatel 2013, 2014 ja 2015. Analüüs hõlmab kolme paberajalehte: Postimees, Pärnu Postimees ja Tartu Ekspress. Magistritöö eesmärk on uurida, milliseid religioosseid teemasid kajastati Eesti ajalehtedes tavapärasel päeval ning võrrelda religioonikäsitluse erinevusi Soomes läbiviidud uuringuga. Tulemused näitavad, et Eesti ajalehtedes on religioosseid viiteid piisavalt, kuid need esinevad möödaminnes viidetena ja peamiselt kultuurilise ning individuaalse tähendusloomena. Võrreldes Soomega ilmneb Eesti kajastustes suurem sekulariseeritus ja madalam religiooni institutsionaalne osakaal
Õpetajate digipädevuse hetkeseis ja arendusvajadused Valgamaa kooli näitel
This master’s thesis examined teachers’ digital competence in a Valga County school using the European Commission’s DigCompEdu framework, aiming to identify ways for its systematic development. The focus was on self-assessment to raise awareness and guide professional growth. The research addressed competence levels, development options, and digital integration in teachinghttps://www.ester.ee/record=b575264
Navigating opportunities and insecurities in EdTech adoption for employee onboarding: an HR perspective
https://www.ester.ee/record=b5756791*es
Sommermärchen 2024? Fußball-Europameisterschaft 2024 als Erbe der Fußball-Weltmeisterschaft 2006? Zum Einfluss der internationalen Sportgroßveranstaltungen auf den Patriotismus in Deutschland.
In dieser Bachelorarbeit wurde untersucht, wie internationale Fußballveranstaltungen – insbesondere die Fußball-Weltmeisterschaft 2006 und die Fußball-Europameisterschaft 2024 – die Einstellung der Deutschen zum Patriotismus beeinflusst haben. Anhand einer diskursanalytischen Auswertung von journalistischen Texten wurde gezeigt, wie sich die nationale Identität, gesellschaftliche Einstellungen und der Gebrauch von Symbolen im Laufe der Zeit verändert haben. Die Arbeit reflektiert sowohl positive, negative als auch neutrale bzw. skeptische Einstellungen zum Patriotismus und ihre Auswirkungen auf die Gesellschaft. Besonderer Fokus liegt auf dem sogenannten „Sommermärchen“ von 2006, das als Wendepunkt für einen neuen Patriotismus gilt – und auf die Frage, ob 2024 ein ähnliches Gemeinschaftsgefühl entstehen könnte.
Schlüsselwörter: Patriotismus, „Sommermärchen“, Fußball-Weltmeisterschaft 2006, Fußball-Europameisterschaft 2024
Energy Matters: Evaluating JavaScript Asynchronous Patterns for Green Development
IKT-sektori suurenev energiatarbimine koormab keskkonda ja majandust. Veebiarenduses domineeriv JavaScript ei kuulu teiste programmeerimiskeeltega võrreldes kõige energiasäästlikumate hulka. Ehkki tarkvara optimeerimisel pööratakse enamasti tähelepanu
tehnoloogia valikule või algoritmide täiustamisele, on ühe ja sama funktsionaalsuse saavutamiseks kasutatavate programmeerimismustrite energiamõju ühe keele piires seni vähe käsitlust leidnud. Käesolevas lõputöös võrreldakse JavaScripti asünkroonsete mustrite callback, promise ning async/await energiakulu. Uurimus põhineb Node.js käituskeskkonnas ja Perfi mõõtmistööriistaga tehtud katsetel milles jäljendati HTTPpäringuid ja faili kirjutamist. Statistilise andmeanalüüsi käigus leidsime, et fikseeritud viitajaga HTTP-päringute korral tarbis callback muster vähem energiat (ligikaudu 6–7%) kui async/await lahendus. Failidesse kirjutamise puhul aga mustrite vahel märkimisväärset erinevust energiatarbimises ei täheldatud. Need tulemused viitavad sellele, et
callback muster võib teatud olukordades olla energiatõhusam valik. Sellegipoolest tuleb arvestada promise ja async/await mustrite eelistega koodi loetavuses, hooldatavuses ning veakäsitluses. Enamasti kaaluvad need eelised üles väikese energiasäästu, mistõttu on
promise ja async/await mustrid paljudes olukordades tõenäoliselt parem valik. Lõplik otsus sõltub siiski konkreetsest olukorrast ning sobiva tasakaalu leidmisest mõningase energiasäästu ja arendaja töö mugavuse ning tõhususe vahel