108495 research outputs found
Sort by
Rootsi Demokraatide roll Rootsi immigratsioonipoliitika kujundamisel aastatel 2010–2022
No full textKäesoleva bakalaureusetöö fookuses on Rootsi Demokraatide mõju Rootsi immigratsioonipoliitika kujundamisel aastatel 2010-2022. Töö keskne küsimus on, kas ja mil määral on Rootsi Demokraadid suutnud teiste Rootsi parlamendierakondade immigratsioonialast retoorikat mõjutada. Bakalaureusetöö teoreetiliseks aluseks on nakkusteooria, mille abil kirjeldatakse immigratsioonialaste ideede levikut Rootsi parlamendierakondade vahel ning sanitaarkordoni kontseptsioon, millest lähtudes selgitatakse kui suures ulatuses teised Rootsi parlamendierakonnad parempopulistlike Rootsi Demokraatide poliitiliste ideede levikut takistada on üritanud. Töö käigus läbiviidud analüüsi aluseks olid kaheksa Rootsi parlamendierakonna valimisprogrammid viimase nelja valimistsükli jooksul. Kvalitatiivse sisuanalüüsi alusel jagati valimisprogrammides käsitletud immigratsiooniteemad kuude kategooriasse, eesmärgiga mõista, milliste immigratsiooniteemade puhul on Rootsi Demokraatide mõju suurim olnud. Analüüsitulemuste põhjal järeldus, et Rootsi Demokraadid on ainus Rootsi parlamendierakond, kelle valimisprogrammides on immigratsiooniteemad kõigi analüüsitud nelja valimistsükli vältel järjepidevalt kesksel kohal olnud. Selgus, et alates 2014. aastast hakkas immigratsiooniteemade osakaal märgatavalt tõusma ka mitmete teiste erakondade (kõige rohkem Mõõduka Koalitsioonipartei ja Kristlike Demokraatide) valimisprogrammides. Võttes arvesse asjaolu, et mainitud kaks erakonda hakkasid aja jooksul Rootsi Demokraatidega järjest rohkem koostööd tegema, järeldub, et Rootsi Demokraadid suutsid neid oma immigratsiooniteemalise retoorikaga mingil määral “nakatada”, seega on Rootsi Demokraatidel olnud immigratsiooniteemalise retoorika kujundamisel Rootsi poliitikas oluline roll.https://www.ester.ee/record=b5759323*es
Kesk-Ordoviitsiumi fosfaatsete koorikute morfoloogia ja võimalik päritolu
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida Aseri-Kunda lademete kihistikes leiduvaid fosfaatseid koorikuid, keskendudes nende morfoloogiale. Uuritud proovid pärinevad Kunda-Aru lubjakivikarjäärist Kandle ja Loobu kihistu piirilt ning Pakri poolsaarelt, Pakri kihistust. Varasemas kirjanduses on palju informatsiooni fosfaatsetest impregnatsioonidest Ordoviitsiumi katkestuspindades, aga nende peal asetsevaid koorikuid või kilesid pole vähemalt leitava kirjanduse põhjal lähemalt uuritud. Fosfaatsete koorikute SEM ja SEM-EDS analüüsimisel leiti, et need on kihilise struktuuriga, koosnedes valdavalt kaltsiumist ja fosfaadist, ning sisaldavad väikseid apatiitseid kristalseid, sõõrikulaadseid ja niitjaid struktuure, mis võivad viidata biogeensele päritolule. Järeldati, et fosfaatne koorik erineb geneesilt impregnatsioonist, tekkides sette ja vee piiri peal ning keskkonnas, kus settematerjali ei kanta palju sisse
Metoodikat kognitiivselt analüüsimaks nüüdses posttonaalses orkestrimuusikas tajutud strukturaalset muusikalist pinget
No full textSummary in Estonian availableThe basic goal of this dissertation is to intertwine music analysis and music psychology using a cognitive approach. The general aim is to advance analytical methods in order to enhance the understanding of the general object – complex musical structures and contemporary post-tonal orchestral music (CPTOM) – while observing/analyzing the special object of this dissertation – musical tension as a compound phenomenon – that is universally comprehensible but complicated to research systematically. In this dissertation music is understood as environment (publications III, IV). Furthermore, principles of modeling and analogies (publication III) as well as visualization and representation of music (publication II) are presented. The main objective is to detect, describe, make sense of and comprehend structural aspects that purportedly trigger the experience of musical tension as a temporal dynamic wave-like (realworld) phenomenon (TDWP) during attentive listening to CPTOM. The means to achieve this objective are defining and empirically analyzing musical tension in complex, cross-style and sound-centered post-tonal orchestral and symphonic music by the Estonian contemporary composer Erkki-Sven Tüür (b 1959): 4th Symphony/Percussion Concerto Magma (2002) and Oxymoron (2003) for large ensemble. The Introductory chapter presents in section 1 the basic goal and general object, the general aim and special object, the reasons to arrive at a cognitive approach and basic methodological aspects. Section 2 discusses music-theoretical and musicpsychological thinking intertwined, introduces important methodological-philosophical matters (e.g. Kantian analytic idealism), temporal dynamic cognitive processes and microgenesis, psychophysical measurement principles, cognitive dynamic listening models, and protonarratives as a “pre-definition” of musical tension. In section 3 key concepts are introduced: music and tension, salience and attention, salience in complex sounds and contemporary music, musical parameters and narrativity. Musical tension has been defined music-theoretically as (perceived) structural musical tension (publications I, Ia, IV), later it is identified as Cognitive Musical Tension (CMT) (publication V) and a tension, cognition and narrativity joining cross-domain definition of ‘Perceived structural musical tension’ (PSMT) is presented (publication V, see 3.5). For this dissertation empirical experiments have been conducted with slider-controllers (publications I, Ia, II [N=7, N=6]; IV [N=26]) and the especially developed COSM: Cognitive Octagonal Slice Model (publication IV [N=14]) enabling to detect musical events as Impulses/“moments of change” and their ‘content’, musical parameters, via salience. The research methodology and design in section 4 uses triangulation and presents answers to the guiding questions provided by the especially developed Twelve Strategic Steps for modeling/analyzing of scientific models (TSSM, publication III) aiming at supporting the development of COSM. Section 5 presents extended summaries of and relations between the included publications. Section 6 arrives at the conclusions and implications of this dissertation. The appendices present the re-prints of the included publications (A.1–6); the technical steps to apply the research design of this dissertation (B); methodological questions that appeared after publications I and Ia (C.1–2); and some overall results of the COSM experiment. Data analysis has been conducted with the DBSCAN: Density-Based Algorithm for Discovering Clusters in Large Spatial Databases with Noise via cluster-finding and time series patterns. Specific results of the main study (publication IV) show that a hypothesized higher salience of “secondary” (SP) over “primary” musical parameters (PP) could be confirmed only partly in Tüür’s 4th Symphony/Percussion Concerto Magma. Overall results (see Appendix D) show that the musical parameters “dynamics” (SP), “rhythm” (PP) and “instrumentation/timbre” (SP) as so-called All salience level parameters (AL) are perceived as more salient than the remaining, so-called Basic salience level parameters (BL). This result is in line with general observations/expectations about musical tension, musical parameters as well as Tüür’s compositional tools and his postulated “integrated cognition” goal. The novelties and achievements of this dissertation are mainly methodological: the experiments (including COSM) can be understood as a “psychophysical measurement” procedure detecting “just noticeable difference” (JND) in Impulses/“moments of change” and musical parameters via salience. COSM represents an external, intersubjectively shared spatial standard-object to gain a meaningful audio-visual- alience based Kantian objective understanding of musical tension in CPTOM
Enhancing Classical Cipher Type Detection: Prompt Engineering with Common LLMs versus Usage of Custom AI Models
No full textIn the field of cryptography, identifying the type of cipher used in an encrypted message is crucial to effective cryptanalysis. Thus far, from a machine learning perspective, this classification problem has been tackled using specifically designed models, such as the Neural Cipher Identifier (NCID), which require data generation and model training capabilities. The recent advent of Large Language Models (LLMs) raises the following question: Can this classification problem be approached more effectively through prompt engineering? This paper explores various generic strategies for prompt engineering, such as chain-of-thought and in-context learning, by evaluating thousands of generated prompts for classical ciphers using open-source LLMs (on an Nvidia DGX system) and ChatGPT (via a browser interface and API). The classification accuracies achieved through these prompting techniques are compared with those obtained by NCID. Although our findings indicate that NCID still significantly outperforms the use of LLMs for cipher-type detection, the latter offers a more accessible approach to cryptography tasks. Both methods can benefit from domain-specific knowledge in cryptanalysis, highlighting the importance of expert input in improving initial classifications and handling complex cipher types
Põhikooli muu emakeelega õpilaste lugemis- ja keelehuvi arendamise võimalustest huviringitegevusega
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5690744*es
Noorte formaalne vabatahtlik töö kui ebavõrdsust taastootev mehhanism
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755906*es
Teaching digital skills to the elderly: case study based on a pilot study of a learning experiment
No full textAntud uuringu eesmärk oli Kadri Leetmaa eestvedamisel läbiviidava projekti „Nutika ühiskonna avaram ümbermõtestamine: targa maaelu koosloome vananeva elanikkonnaga piirkondades“ õppimiseksperimendi piloteerimine ning võimalike takistuste, piirangute ja probleemide leidmine. Teiseks eesmärgiks oli arendada pilootsekkumise kaudu uuritava digioskusi ning kontrollida seega järgmiseid hüpoteese: (1) õppeprogrammi läbimise tulemusena paranevad osaleja digioskused; (2) õppeprogrammis osalemise tulemusena suureneb osaleja heaolu ja väheneb üksilduse tunne. Pilootsekkumine viidi läbi ühe väheste digioskustega 79-aastase naise peal, kasutades digioskusi õpetavaid prototüüp-videoloenguid. Kõik tähelepanekud videoloengute ning üldiselt sekkumise kohta said edastatud uurimisgrupile ning nende abil arendati välja päris sekkumine. Õppeprogrammi läbides paranesid uuritava digioskused nii tema enda hinnangul kui ka uuringule eelnenud ja järgnenud digioskuste küsimustike vastuste võrdluses ning suurenes ka WHO-5 Heaolu Indeksi küsimustiku kohaselt heaolu
Vanemaealiste osaluse edendamine spordiklubide juhendatud treeningutel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5764018*es
Visuaalne klaveri transkribeerimine
No full textAutomatic music transcription (AMT) is a field that focuses on extracting symbolic representations from musical performances. Visual piano transcription (VPT) is a subproblem of AMT that uses only visual cues to transcribe piano performances. It is useful in cases where the audio is lost, noisy, or contains multiple instruments. In this work, an end-to-end convolutional deep learning approach for VPT is proposed, which predicts the keypresses of a piano performance, given a video of a person playing it. Three prior researches, including the current state of the art for VPT, were reimplemented under comparable conditions and evaluated against the proposed method on both an existing and a novel, out-of-distribution dataset compiled in the course of this study, to assess whether they can be used in real-world applications. The proposed method is shown to perform well under the tested conditions, surpassing the current state of the art. As a final set of evaluations, the current state of VPT is also directly compared to audio-based piano transcription (APT).Automaatne muusika transkribeerimine (AMT) on valdkond, mis keskendub muusikalistest esitustest notatsiooni leidmisele. Visuaalne klaveri transkribeerimine (VKT) on AMT alamvaldkond, mis kasutab klaveriesituste transkribeerimiseks ainult visuaalset teavet. See on kasulik juhtudel, kui soorituse heli on kadunud, mürarikas või sisaldab mitut muusikainstrumenti. Käesolevas töös arendati välja konvolutsiooniline närvivõrk VKT jaoks, mis ennustab klaveri esitusel vajutatud klahvid, lähtudes ainult videost, kus inimene klaverit mängib. Lisaks implementeeriti ka kolm varasemat teadustööd, sealhulgas ka VKT tipptasemel olev töö. Seejärel võrreldi kõiki nelja meetodit võimalikult õiglaselt. Arvestades treenimisandmestiku olemust, hinnati mudeleid nii sarnastes kui ka uudsetes olukordades, et selgitada välja, kas neid saab kasutada reaalmaailma tingimustes. Välja arendatud mudel osutus tõhusaks, saavutades paremad tulemused kui senine tippmeetod. Viimaks võrreldi ka hetkest VKT täpsust helipõhise klaveri transkribeerimise meetodiga
Funktsionaalse lugemisoskuse arendamise meetodid ning nende efektiivsus 9. klassis Narva koolide näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576557