108495 research outputs found
Sort by
Endometrioosiga naiste ravisündmused ja ravikulud aastatel 2012–2019
No full textEndometriosis is a chronic inflammatory condition in which tissue similar to the lining of the uterus grows outside the uterus, causing pain, adhesions, cysts, and often infertility. It affects approximately 1–10% of women of reproductive age and is difficult to diagnose due to its nonspecific symptoms, frequently leading to years of diagnostic delay. Treatment focuses on symptoms, but therapeutic options often have limited efficacy. The societal costs associated with endometriosis are substantial and comparable to those of other chronic illnesses.
To date, there has been limited research on real-world healthcare utilisation and costs among women with endometriosis, particularly in comparison to women without the diagnosis. There is also insufficient evidence on how the diagnosis itself alters treatment pathways and expenditures, or when disease-specific symptoms first emerge over time.
This study used electronic health data covering 10% of the Estonian population from 2012 to 2019. A cohort of women diagnosed with endometriosis (n = 631) was compared to an age-matched control cohort (n = 3780) without an endometriosis diagnosis. Healthcare events and costs were analysed using R packages developed for the OMOP common data model, along with supplementary SQL and R scripts.
The results showed that women with endometriosis had a higher risk of infertility, abdominal pain, and reproductive organ-related conditions. They underwent more surgeries and diagnostic procedures, and used more hormone therapies and other medications. Most symptoms associated with endometriosis began before the initial diagnosis—often years earlier.
Over a four-year period, the average healthcare costs for women with endometriosis were 1.7 times higher than for those in the control cohort. The mean per-person cost was €3411 in the endometriosis cohort and €1973 in the control cohort. Longer-term follow-up data are needed to investigate the earlier onset of symptoms and to more precisely estimate the total economic burden of the disease
Vabamängu keskkond õppe-kasvatustegevuse toetajana Viljandi valla lasteaiaõpetajate hinnangul
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576836
Oksiidsed nanostruktuurid tekstiilide antiviraalseks töötluseks
No full textDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneViimaste aastate kogemused on näidanud, et viirusnakkustel võivad olla tõsised meditsiinilised ja sotsiaalmajanduslikud tagajärjed. Viirused võivad edasi kanduda erinevatel viisidel: otsese kontakti teel, saastunud objektide kaudu või aerosoolipiiskade koostises. Käesolev uuring keskendus viiruse edasikandumisele saastunud puutepindade kaudu ning töö eesmärgiks oli välja pakkuda sobiv viirusvastane töötlus tekstiilidele sellise leviku takistamiseks. Antimikroobsete tekstiilide arendamine on oluline, kuna pehmeid pindu on suhteliselt raske puhastada, ent samal ajal võivad viirused neil püsima jääda päevadeks, isegi nädalateks. Viirusvastastel tekstiilidel on märkimisväärne rakenduspotentsiaal mitmetes valdkondades, nt. tervishoius, toidutööstuses, ühiskasutatavates ruumides.
Antiviraalsete tekstiilikatte loomiseks kasutati oksiidseid nanomaterjale – tseeriumoksiidi (CeO₂) ning kvaternaarse ammooniumühendiga (CTAB) töödeldud poorset ränidioksiidi SiO₂. Tekstiilide viirusvastast toimet hinnati päriselu rakendusi imiteerivates tingimustes, kus viirust kanti pinnale inimtekkelisi aerosoole matkivates väikestes tilkades. Töö tulemused näitasid, et kuigi nano-CeO₂ toimis üsna efektiivse antiviraalse materjalina kolloidses vormis, kadus selle aktiivsus pärast tekstiilile kandmist. SiO₂-CTAB nanokonteinerid omasid aga viirusvastast aktiivsust nii kolloidides kui ka tekstiili pinnal. Selle põhjuseks võis olla SiO₂ pooridesse lukustunud vesi, mis viiruse ja tekstiili kontakti võimaldas. Tekstiilipindadel näitas tugevat viirusvastast toimet ka vasknitraat, kuid kokkupuutel veega eemaldus see peaaegu täielikult töödeldud pinnalt.
Meie uuring tõi esile asjaolu, et antiviraalse efekti saavutamiseks on tekstiilipinnal vajalik teatud niiskustase ning viirusvastase materjali stabiilsus. Töös uuritud materjalidest vastasid eelkirjeldatud nõutele ainult CTAB-ga täidetud SiO₂ nanokonteinerid ning seda materjali võiks kaaluda edaspidi antiviraalsete katete loomisel.Viral infections may have severe socioeconomical consequences. Viruses may be transmitted via direct contact, aerosol droplets or through intermediate carriers. The main transmission route differs between viruses but none of them may be fully excluded. This study focused on prevention of viral transfer via surfaces with a final goal to suggest an antiviral coating for soft surfaces (textiles). This task is compelling since soft surfaces are more difficult to clean and pathogens can persist on them for a long time. Antiviral textiles have an application potential in healthcare, food industry, and in public areas. In this work oxide nanostructures were used to provide antiviral textile coating. Antiviral activity was assessed in application relevant conditions, where viruses were exposed to textiles in small droplets. The prospective antiviral nanomaterials – cerium dioxide and mesoporous silica nanocontainers loaded with quaternary ammonium compound CTAB, were selected based on earlier research.
We demonstrated that although cerium dioxide exhibited rather good antiviral activity in colloidal form, it was lost when testing covered textiles in semi-dry conditions. We suggest that this was due to the low intrinsic water content. CTAB-loaded silica showed activity in both colloidal form and on textile surface, probably due to the water entrapped in the pores of the silica nanostructures. Copper nitrate also exhibited antiviral properties on textiles, however in contact with water it was almost fully removed and could not be considered a stable antiviral coating.
Our study highlighted the importance of intrinsic moisture for antiviral activity of textiles in application relevant conditions. For prolonged antiviral effect the coating material should be slowly released from the textile surface. Among the materials studied here, only CTAB-loaded silica nanostructures fulfilled both of those requirements and can be considered for further development.https://www.ester.ee/record=b576715
Empirisk ordforskning som grund för vidareutveckling av Svensk ordbok utgiven av Svenska Akademien
No full textEmpirisk ordforskning är central för det lexikografiska arbetet med att uppdatera Svensk ordbok utgiven av Svenska Akademien (SO). Detta kapitel beskriver hur olika korpusar och verktyg, främst från Språkbanken Text och Kungliga biblioteket, används för att välja ut, analysera och revidera uppslagsord. Fokus ligger på böjningsuppgifter och betydelsebeskrivningar. Vi diskuterar metodologiska och praktiska utmaningar, inklusive digitaliseringens påverkan på lexikografiskt arbete. Genom moderna språkteknologiska verktyg har processen blivit mer vetenskaplig och effektiv, samtidigt som behovet av ytterligare textmaterial och metodutveckling kvarstår
Keskkonnateadlikkuse turundamine majutusettevõttes Ibis Tallinn Center hotelli näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765462*es
Emakakaelavähiga seotud fenotüüpide definitsiooni mõju geneetilise seoseanalüüsi tulemusele
No full textEmakakaelavähk on üks levinumaid günekoloogilisi pahaloomulisi kasvajaid maailmas. Viimaste aastate jooksul on ülegenoomsed seoseuuringud (GWAS) võimaldanud tuvastada emakakaelavähi ja selle eelastmetega seotud geneetilisi riskilookuseid. Selliste uuringute tulemused võivad sõltuda sellest, kuidas on uuritav fenotüüp defineeritud. Käesolevas magistritöös uuriti, kuidas erinevad fenotüübi definitsioonid mõjutavad emakakaelavähi geneetiliste seoseanalüüside tulemusi, kasutades Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmeid. Töös viidi läbi mitme fenotüübidefinitsiooni alusel GWAS analüüs ja selle interpretatsioon, hinnati geneetiliste variantide efektisuurusi ning tuvastati spetsiifilisi ja kattuvaid geneetilisi signaale. Leiti, et fenotüübi määratlused mõjutavad nii tuvastatud geneetilisi signaale kui geneetiliste seoste tugevust ja usaldusväärsust, mistõttu on oluline täpne fenotüübi määratlus tulevaste geneetiliste uuringute kavandamisel
Impact of nutritional interventions on the body composition and athletic performance of football players
No full textEesmärk: Magistritöö eesmärgiks oli teaduskirjanduse süstemaatilise ülevaate põhjal välja selgitada,
milline on toitumisalaste sekkumiste mõju kolme erineva dieedi näol jalgpalluri sooritusvõimele ja
kehakoostisele.
Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti PRISMA-P
(Preferred Reporting Items for Systematic review and Meta-Analysis Protocols) juhendile. Artiklite
otsimiseks kasutati järgmisi andmebaase: PubMed, Scopus, Google Scolar ja EBSCO. Otsiti artikleid,
mis ilmusid aastate vahemikus 2010-2025. Kvaliteedi hindamiseks kasutati PEDro (Physiotherapy
Evidence Database) hindamismeetodit.
Tulemused: Käesoleva töö sissearvamise kriteeriumitele vastas 9 teadusartiklit, millest kaheksa
uuringut olid eksperimentaalsed uuringud ja üks oli vaatlusuuring. Kaasatud artiklitest uurisid kuus
allikat toitmisalase sekkumise mõjusid kehakoostisele ja kaheksas allikas oli uuritud toitumisalase
sekkumise mõjusid sportlase sooritusvõimele. Ketodieedi puhul esines positiivne efekt
rasvaprotsendi ja kehamassi vähendamisel, aga sooritusvõimele antud dieet mingit mõju ei
avaldanud. Taimetoidu dieet aitab sarnaselt omnivoorse toitumisega toetada sooritusvõime arengut
ega oma negatiivset efekti kehalisele võimekusele. Lisaks aitas taimne toitumine suurendada
rasvavaba massi ja vähendada kehakaalu sportlaste seas. Kõrge süsivesikute sisaldusega dieedi puhul
sportlaste kehakoostist ei uuritud, aga sportliku sooritusvõime seisukohalt suutsid jalgpallurid 90 min
mängu jooksul läbida 1300 m pikema vahemaa võrreldes madala süsivesikute sisaldusega dieediga.
Lisaks suutsid pikamaajooksjad kõrge süsivesikute dieedi korral läbida 10000 m jooksu keskmiselt
kaks min kiiremini ja lõppsprindi kiirus keskmiselt 1,1 km/h kiirem kui madala süsivesikute sisalduse
puhul. Ükski toitumisalane sekkumine sportlaste sooritusvõimele negatiivset efekti ei avaldanud.
Kokkuvõte: Ketogeeniline dieet, taimetoidu dieet ja kõrge süsivesiku sisaldusega dieet on sobivad
toitumisviisid, mis annab jalgpallurile alternatiivseid valikuid vastavalt sportlase eelistustele ega
hakka pärssima kehalist arengut. Iga dieedi puhul tuleb olla teadlik teatud kitsaskohtadest, mis
toidumenüü planeerimisel võib esineda. Kui vajalikud mikro- ja makrotoitained on tasakaalus, siis
need kolm toitumisalast sekkumist toetavad jalgpalluri kehalise töövõime arengut ega oma
negatiivset efekti sportlase sooritusvõimele
Regulaarne liikumisharrastus kui rehabilitatsiooniprotsessi osa rehabilitatsiooni meeskonna spetsialistide kogemuse näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5763275*es
Efficiency of cold water immersion on delayed onset muscle soreness in adolescent athletes – systematic review
No full textEesmärk: Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada külmavanni efektiivsust noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkusele.
Metoodika: Teaduskirjanduse otsingul ja süstemaatilise ülevaate koostamisel tugineti PRISMA-P (ingl Preferred Reporting Items for Systematic Review and Meta-Analysis Protocols) juhendile. Artiklite otsimiseks kasutati järgmisi elektroonilisi andmebaase: PubMed Central, EBSCO Medline ja Web of Science. Kõikidest andmebaasidest otsiti täistekstiga ja avaliku juurdepääsuga ingliskeelseid artikleid, mis on ilmunud aastatel 2011-2024. Sobivate artiklite metoodilise kvaliteedi hindamiseks kasutati PEDro (ingl Physiotherapy Evidence Database) hindamismeetodit. Tõenduspõhisuse tasemete määramiseks kasutati Sackett modifitseeritud skaalat, mida kohandati lähtudes PEDro kvaliteedi hindamise skaalast.
Tulemused: Käesolevasse süstemaatilisse ülevaateuuringusse leiti sobivaks 10 uuringut, kus kasutati noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamiseks külmavanni. Artiklite analüüsi
põhjal leiti vastuolulised tulemused külmavanni ja passiivse taastumise võrdluses. Noorte sportlaste hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamise tulemused pärast külmavanni ühekordset kasutamist kinnitavad lihasvalulikkuse märkimisväärset vähenemist, kuid mitmekordsel kasutamisel mitte. Efektiivsust kinnitanud uuringute külmavanni temperatuur oli 10-14±0.8 kraadi ning uuritavad kasutasid külmavanni 10-12 minutit.
Kokkuvõte: Külmavanni kasutamine on oma kättesaadavuse ja odavuse tõttu üks populaarsemaid taastumisvahendeid. Külmavann ei ole efektiivsem noorte hilinenud algusega lihasvalulikkuse vähendamiseks võrreldes passiivse taastumisega. Külmavanni mitmekordne kasutamine ei ole efektiivne lihasvalulikkuse vähendamiseks. Külmavann on efektiivne noorte sportlaste lihasvalulikkuse vähendamiseks pärast ühekordset kasutamist temperatuuril 10-14 kraadi ja ajalise kestvusega 10-12 minutit