108495 research outputs found
Sort by
COVID-19 riskitegurid ja tagajärjed: vaktsineerimise mõju nakatumisele, haiguse raskusastmele ja tervisetulemitele
Get PDFDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneCOVID-19 pandeemia raputas kogu maailma ja tõi kaasa enneolematu surve tervishoiusüsteemidele. Haiguse mitmetahuline kliiniline pilt, kõrge suremus ja paljude organsüsteemide haaratus põhjustasid märkimisväärse koormuse tervishoiule, mis sundis rakendama ulatuslikke meetmeid viiruse leviku piiramiseks. COVID-19 pikaajalised tervisemõjud on alles uurimisel, kuid esialgsed andmed viitavad seostele püsivate kehaliste kaebustega ning suurenenud esmashaigestumusele südame-veresoonkonna, ainevahetus- ja närvisüsteemi haigustesse.
Kolmel Eesti rahvastikupõhisel kohortuuringul põhinev uurimistöö kasutas riiklikke elektroonilisi terviseandmebaase ning selle eesmärk oli selgitada COVID-19 riski mõjutavaid tegureid ja haiguse pikaajalisi tagajärgi. Uurimistöö näitas, et nakatumisrisk oli suurem naistel ja tööealistel inimestel, samas kui kõrgem haridustase vähendas SARS-CoV-2 läbimurdeinfektsiooni tõenäosust. Haiguse raskusaste suurenes vanuse ja kaasuvate haiguste arvu kasvades, kusjuures krooniline neeruhaigus, pahaloomulised kasvajad, kardiovaskulaarsed ja metaboolsed häired avaldasid kõige tugevamat mõju. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas nimetatud teguritest tulenevat riski, kuid ei kõrvaldanud seda täielikult. Dementsusega inimesi hospitaliseeriti harvem, kuigi nende surmarisk COVID-19 tõttu oli tõusnud. Vaktsiini kaitsev mõju infektsiooni eest kestis lühikest aega ning läbimurdeinfektsioonid olid sagedased, kuigi kaitse raske COVID-19 kulu eest oli märkimisväärne ning püsis vähemalt kuus. Vaktsiini tõhustusdoos pakkus olulist täiendavat kaitset. COVID-19 vastane vaktsineerimine vähendas ägedate kardiovaskulaarsete sündmuste ja surma riski pärast nakatumist, muuhulgas kerge ja mõõduka raskusastme COVID-19 puhul. Vaktsineerimise kaitsev mõju piirdus peamiselt ägeda ja varase postakuutse perioodiga ning varieerus vanuse ja soo lõikes, pakkudes suuremat kaitset naistele ning alla 70-aastastele meestele. Meeste risk oli järjepidevalt kõrgem nii ägedate COVID-19 tüsistuste kui ka postakuutsete kardiovaskulaarsete tüsistuste ja suremuse osas, viidates soospetsiifiliste tegurite olulisusele haiguse kulus ja pikaajalistes tervisemõjudes.
Uurimistöö tulemused toetavad riskipõhiseid ennetusmeetmeid, tõhustatud järelevalvet haiguse põdemise järel sõltumata vaktsineerimise staatusest ning vaktsineerimise käsitlemist laiemalt kui vaid haiguse raskusekulgu modifitseerivat vahendit. Ennetusstrateegiad peavad arvestama muutuvate riskide ning haavatavate rühmadega, kelle risk ei ei pruugi vaktsineerimisega täielikult kaduda ning kellele peab olema tagatud võrdne ligipääs ravile.The COVID-19 pandemic affected the entire world and placed unprecedented strain on healthcare systems. The disease’s multifaceted clinical presentation, high mortality, and involvement of multiple organ systems caused a significant burden on health services, forcing the implementation of extensive viral containment measures. Although the long-term health effects of COVID-19 remain under investigation, observational data indicate associations with persistent health complaints and an elevated risk of cardiovascular, metabolic, and neurological disorders.
This research, based on three population-based cohort studies in Estonia and using national electronic health databases, aimed to clarify factors influencing COVID-19 risk and the long-term consequences of the disease. The study showed that the risk of infection was higher among women and working-age individuals, while a higher education level reduced the likelihood of SARS-CoV-2 breakthrough infection. Disease severity increased with age and the number of comorbidities, with chronic kidney disease, cancer, cardiovascular, and metabolic disorders having the strongest impact. COVID-19 vaccination significantly reduced the risk associated with these factors but did not eliminate it. People with dementia were hospitalized less frequently, although their risk of death due to COVID-19 was elevated.
The protective effect of COVID-19 vaccination against infection was short-term, and breakthrough infections were common, although protection against severe COVID-19 remained substantial and persisted for at least six months. A booster vaccine dose provided important additional protection against severe disease. COVID-19 vaccination reduced the risk of acute cardiovascular events and death after infection, including among those with mild or moderate COVID-19. The protective effect of vaccination was mainly limited to the acute and early post-acute period and varied by age and sex, offering greater protection to women and men under 70. Men consistently had a higher risk of both acute COVID-19 complications and post-acute cardiovascular complications and mortality, highlighting the importance of sex-specific factors in disease progression and long-term health effects.
The study’s findings support risk-based preventive measures, enhanced monitoring after COVID-19 regardless of vaccination status, and a broader view of vaccination as more than just a tool to modify disease severity. Prevention strategies must account for changing risks and vulnerable groups whose risks may not be fully eliminated by vaccination, and ensure equal access to treatment.https://www.ester.ee/record=b597425
The role of museum education in post-colonial identity formation of Ghanaian youth (18-35 years) : a case study of the National Museum of Ghana, Accra
Get PDFThis study explores how museum education influences post-colonial identity formation among Ghanaian youth (ages 20–35), using the National Museum of Ghana as a case study. Drawing on Homi Bhabha’s theory of “third spaces,” it examines how curatorial choices and educational programming shape youth perceptions of cultural identity. Findings reveal both connection and disconnection, depending on ethnic representation and narrative inclusivity. The study advocates for participatory approaches, multilingualism, and the amplification of marginalised voices; especially youth and women to foster inclusive identity formation. Qualitative methods include interviews, focus groups, and content analysis, contributing to decolonial museology and educational reform in Ghana.https://www.ester.ee/record=b6019720*es
Articulating Tragedy Through Sonata: The Convergence of Two Archetypal Narratives in Semper-Ojasoo-Elts’s Production of Macbeth
Get PDFSummary available in English / Kokkuvõte inglise keelesThe production of Macbeth by Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo and Olari Elts transcends the conventional boundaries of both drama and music theatre. This article examines the interplay and convergence of the two archetypal narratives in Macbeth, the tragedy and the archetypal sonata, with a particular emphasis on the role of music within the production. It begins by outlining the traditional formsemantic structures of the two archetypal narratives. The analysis identifies distinct form-semantic phases or stages, with tragedy encompassing five phases and the sonata comprising four. Subsequently, the interactions between these phases (20, 4x5) and the distribution of musical elements within the
framework of the tragedy are explored.
The findings underscore the profound relationship between music and tragedy in the Macbeth production. This relationship is evident not only at the macro-level of form—such as the diminishing of music’s commentary role juxtaposed with an expansion of the reactive role in the narrative progression—but also at the micro-level. For instance, the musical articulation of characters and events is analysed in depth. Furthermore, the study highlights several emotional, temporal, intertextual, and moral dimensions of the music within the production.Eesti Vabariik, KultuuriministeeriumRepublic of Estonia, Ministry of Cultur
Meeldetuletuste seos vastamismäära ja andmete esinduslikkusega veebipaneelis CRONOS1 Eesti andmete põhjal
Get PDFKäesolev bakalaureusetöö uuris vastamismustrite kujunemist ning meeldetuletuste rolli
vastamismäära ja andmete esinduslikkuse kujundamisel, tuginedes CRONOS1 (Cross-National
Online Survey) paneeluuringu Eesti andmetele. Töö eesmärk oli selgitada, kuivõrd iga järgnev
meeldetuletus suurendab tõenäosuslikul valimil põhinevas veebipaneelis vastamismäära ning aitab
parandada andmete esinduslikkust.
Empiiriline analüüs põhines kuues laines läbi viidud CRONOS1 uuringul, mis toimus
ajavahemikus veebruar 2017 kuni veebruar 2018. Tulemused näitasid, et suurim osa vastuseid
laekus esialgse kutse ja esimese meeldetuletuse järel: esialgsele kutsele vastas 45–55,3%
osalejatest, esimene meeldetuletus lisas 18,8–29,9%. Teise ja kolmanda meeldetuletuse mõju oli
oluliselt väiksem, lisades vastavalt vaid 3,1–7,3% ja 2,5–8,1%. Kõigis lainetes saavutati
vastamismäära platoo juba pärast teist meeldetuletust, mis viitab vähenenud kasule täiendavate
meeldetuletuste saatmisel.
Analüüs näitas, et vastamise ajastus oli statistiliselt seotud mitmete sotsiaaldemograafiliste
tunnustega, sh sugu, vanus, haridustase ja internetikasutuse sagedus. Naised vastasid aktiivsemalt
kui mehed, samuti vastasid sagedamini varasematele kutsetele keskealised ja vanemad inimesed.
Kõrgharidusega vastajate seas oli esialgsele kutsele reageerijate osakaal suurim. Igapäevased
internetikasutajad vastasid varasemalt kui need, kes kasutasid internetti harva või üldse mitte.
Väärtushinnangute osas ilmnes, et madalama üldistatud usalduse tasemega vastajad reageerisid
sagedamini hiljem, mis viitab sellele, et hoiakud võivad mõjutada vastamiskäitumist. Muude
hoiakuliste tunnuste puhul ilmnesid küll nõrgad seosed, kuid mõningad trendid osutasid, et
konservatiivsemad või vähem usaldavad isikud vajasid rohkem meeldetuletusi. Uuringu
tulemused kinnitavad, et meeldetuletused aitavad suurendada valimi esinduslikkust, tuues
uuringusse rohkem alaesindatud gruppe.https://www.ester.ee/record=b5755915*es
Kõrge temperatuuri mõju õhulõhede arengule harilikus müürloogas (Arabidopsis thaliana)
Get PDFStomata are small pores in the leaf epidermis, each surrounded by a pair of guard cells, that mediate gas exchange between the plant and the environment. Their development is greatly
influenced by environmental conditions such as light intensity, carbon dioxide (CO2) levels, and temperature. With global temperatures rising, understanding how stomatal patterning is
regulated in the increasingly warmer climate is becoming paramount. This study addressed stomatal developmental response to elevated temperature (ET) in plants deficient in key
signalling pathway components involved in stomatal function and development in Arabidopsis thaliana to identify potential new actors in this response. The mutant lines were
grown at 30°C/26°C day/night (ET) and at 23°C/19°C day/night (control temperature, CT). Analysis of stomatal density (SD), stomatal ratio (SR) and stomatal index (SI) was performed.
We found that SD generally decreased in response to ET. SR was mostly not affected by ET. SI increased on the abaxial side in the control line Col-0 and mitogen-activated protein
kinases 3 and 6 (MPK3/6) overexpressor lines MPK3OX and MPK6OX when grown at 30°C, suggesting the role of MPK3/6 in the regulation of the response of stomatal development to
ET. The mutant line raf27-2 initially showed increased SD in response to ET. However, this effect was not seen in a repeat experiment grown under the same conditions on a different
shelf of the growth cabinet, suggesting an unknown inconsistency across the growth cabinet. A further investigation of the role of RAF27 in the temperature response is required
Erinevused eesti keelt kõnelevate meeste ja naiste suulises keelekasutuses
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5753905*es
“Keegi vastab ka vä?”: töötajate kogemused Askly juturobotiga
Get PDFMinu lõputöö eesmärk oli välja selgitada, kuidas kirjeldavad kahe erineva valdkonna asutuse töötajad oma kogemusi Askly juturobotiga. Sellele eelnevalt tegin teaduskirjanduse põhjal ülevaate tehisintellekti ja kommunikatiivse tehisintellekti mõistetest, juturobotite kasutuselevõttu mõjutavatest teguritest ning töötajate varasematest kogemustest nendega. Töö teema valiku ajendiks oli asjaolu, et juturobotid on muutumas järjest kättesaadavamaks ning nende kasutuselevõtt erasektoris toob kaasa muudatusi töötajate töökorralduses, mida seni on teaduskirjanduses vähem käsitletud. Lõputööga leidsin vastused järgmistele uurimisküsimustele:
1. Kuidas kirjeldavad töötajad Askly juturoboti kasutuselevõtuga seotud eeltööd?
2. Kuidas on Askly juturoboti kasutuselevõtt muutnud töötaja igapäevast töökorraldust?
3. Millised on töötajate arvates juturobotite eelised ja puudused? Uuringu läbiviimiseks korraldasin seitse poolstruktureeritud intervjuud kahe Eesti erasektori organisatsiooni töötajaga, kelle töö hõlmas Askly juturoboti kasutuselevõttu, haldamist või järelevalvet. Andmete kogumiseks kasutasin ka projektiivtehnikat ning analüüsisin vastuseid kvalitatiivse sisuanalüüsi abil MAXQDA tarkvaras. Tulemused näitasid, et kuigi Askly juturoboti kasutuselevõtt oli tehniliselt lihtne ja selle õppimine toimus peamiselt töö käigus, jäi eeltöö organisatsioonides sageli tegemata. Töötajate kaasatus oli väike ning juhtkond ei selgitanud alati süsteemi eesmärki või selle väärtust. Askly juturobot tõi küll kaasa uusi võimalusi, näiteks ajavõit lihtsamate päringute haldamisel ja mitmekeelse kliendisuhtluse hõlbustamine, kuid samal ajal tekkis töötajatel lisakoormus, sest puudus selge rollijaotus ja mitmeid päringuid oli vaja edasi suunata teisele suhtluskanalile (nt Outlooki). Tehisintellekti funktsiooni kasutamisel ilmnesid probleemid klientidele antud vastustes, mõningatel juhtudel kajastus seal valeinfo, mistõttu tekkis vajadus pideva inimkontrolli järele. Klientide anonüümsus ja teadmatus vastaja olemusest (inimene või robot) võimaldasid esitada ebarelevantseid päringuid, mis omakorda mõjutasid teenindusprotsessi sujuvust. Peamiste järeldustena võib öelda, et juturobot võib aidata tööprotsesse efektiivsemaks muuta, kuid see eeldab teadlikku eeltööd organisatsioonidelt, töötajate kaasamist ning süsteemi funktsionaalsuste tundmist. Juturobotid ei asenda töötajat, vaid lisavad neile uusi rolle või kohustusi, mis võivad suurendada töökoormust, kui töökorraldust ei planeerita läbimõeldult. Askly juturoboti kasutuselevõtt tõi mõnes aspektis ajavõidu, kuid mõningatel juhtudel muutus see hoopis ajamahukaks lisaülesandeks