108495 research outputs found
Sort by
Den svenska dramatikens utveckling mot franskklassicismen: Isaac Börks tragedier
No full textTöö selgitab, mida andis Isaac Börk Rootsi draamakirjandusele 17. sajandi lõpus, prantsuse klassitsismi õitseajal Euroopas. Antakse lühiülevaade Börkist, tema kohta käivatest senistest uurimustest, prantsuse klassitsismist ja selle levimisest Rootsi kirjanduskultuuri. Uurimismeetodina võrreldakse Börki tragöödiaid Nicolas Boileau teosega „L'Art poétique“ (1674), tuntuima kokkuvõttega prantsuse klassitsistlikest ideaalidest kirjanduses. Võrdluse süvendamiseks kasutatakse lisaks kahte ajastu tuntumatest tragöödiatest, mida Börk tõenäoliselt ka tundis – Jean Racine'i „Iphigénie“ ja „Esther“. Töö keskendub Börki teoste struktuurile, värsivormile, kolmele ühtsusele, olustikule, tegelaste sotsiaalsele tasemele, väljendusviisile, tegelaste arvule ja lõpplahendustele. Jõutakse järeldusele, et Börki tragöödiad erinevad prantsuse klassitsistlikust ideaalist vaid vähesel määral. Ta on Rootsi draamakirjanduse oluline uuendaja
Viinapõletamine Eestimaa kubermangus 19. sajandil: makrotasand vs mikrotasand
No full textBakalaureusetöö käsitleb viinapõletamist 19. sajandi Eestimaa kubermangus, keskendudes üksikmõisatele. Eesmärk on täita lünk varasemas historiograafias, mis on valdavalt keskendunud üldisele statistikale. Töö käigus vastatakse kolme küsimusele:
1) Kui mastaapne oli viinapõletamine väljaspool Viru kreisi?
2) Millal hakati viina toorainena kasutama kartulit?
3) Kuidas muutus kartuli osakaal sajandi jooksul?
Töö tulemusel selgus, et kuigi Viru kreisis põletati rohkem viina kui teistes piirkondades, ei saa seda pidada kubermangu viinapõletamise keskuseks. Kartuli esmakordne dokumenteeritud kasutus viina toorainena pärineb aastast 1839. Sajandi jooksul kartuli osakaal viinatootmises kõikus, olles kõrge 1840. aastate alguses, langes kümnendi keskel, ning tõusis taas 1850. aastate keskel. Alles sajandi lõpuks kujunes kartul ainsaks tooraineks
Sulfoonamiidi resistentsus prügila metaanilagunduskattes
No full textAntibiootikumiresistentsus prügilates on oluline osa resistentsuse üldisest levikust, kuna prügilad toimivad antibiootikumiresistentsusgeenide (ARG) reservuaaridena, olles sobilik keskkond ARG-ide kogunemiseks, paljunemiseks ja levimiseks. Käesolevas töös uuritakse sulfoonamiidi resistentsusgeenide (sul1, sul2 ja sul3) arvukust ja osakaalu prügilakatte erinevates sügavustes ja looduslikus foonis ning tulemusi võrreldakse omavahel. Samuti töötatati välja sobiv praimeripaar sul3 geeni kvantifitseerimiseks
Andmekonveierite ehitamise ja paigaldamise automatiseerimine
No full textKuigi praeguseks on andmekonveierite haldamiseks loodud mitemeid populaarseid tööriistu, nõuab uute konveierite ehitamine ja paigaldamine siiski endiselt omajagu aega ja vaeva. Selle töö eesmärk on uurida erinevaid andmekonveierite haldamiseks mõeldud tööriistu ning seejärel nende kasutamist lihtsustada ja automatiseerida. Töö lõpuks valmis tööriist mis on võimeline sisendi põhjal genereerima erinevaid andmekonveiereid töö jaoks välja valitud Nifi ja Telegrafi platvormidele
Mosaic analysis of BMP receptors to study intercellular communication during Drosophila melanogaster pupal wing development
No full textDuring the metamorphosis of Drosophila melanogaster, complex structures and organs develop from relatively simple clusters of undifferentiated cells. The development of wing veins in the fly involves a variety of morphogens, signalling molecules that form gradients of activity across tissues. One of such morphogens, BMP type ligand, Decapentaplegic (Dpp), is expressed within the developing wing veins and is spatially restricted by its receptor Thickveins (Tkv), thereby maintaining a short-range signal. The precise mechanisms that prevent Dpp from diffusing remain unclear. This study used a heat shock inducible FLP-FRT system to generate a random mosaic of constitutive active Tkv clones, driven by the endogenous enhancer, aiming to observe how mosaic clones affect surrounding cells with wild type Tkv receptors. The results show that a post receptor activation signal initiates the formation of a Tkv barrier surrounding Dpp signal positive cells and that lateral exhibition of Tkv might play a role in limiting the Dpp diffusion range. These findings contribute to a better understanding of how spatial restriction of morphogen signalling is achieved during wing patterning in Drosophila development
Kakskeelsete õpilaste eripärad fraseologismidest arusaamisel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576864
Optimeeritud lumelükkamise marsruutide planeerimine Eesti teedel: masinõppe lähenemisviisid
No full textEfficient management of snowplowing operations on roads is a critical infrastructure challenge in regions with harsh winter conditions, such as Estonia. This thesis addresses the Snowplow Arc Routing Problem (SARP), with the intention of optimizing snowplow routes to minimize deadheading, ensure complete task coverage, and balance workloads between multiple vehicles. The study investigates four primary aspects: (1) the effectiveness of Mixed Integer Linear Programming (MILP) in optimally solving SARP instances; (2) the capability of supervised machine learning approaches to approximate MILP solutions while maintaining connectivity and complete coverage; (3) the potential of reinforcement learning (RL) techniques to improve routing performance and quality within machine learning frameworks; and (4) the comparative advantages and limitations of classical MILP, supervised ML, RL, and hybrid ML-RL models for such tasks. An MILP model implemented with Gurobi provides optimal benchmarks for subsequent learning-based approaches. Although the MILP achieves an optimal deadhead ratio of 0.002, it demonstrates significant computational scalability constraints. A supervised learning model utilizing graph neural networks (GNN) and Transformer-based pointer networks is developed, achieving an average deadhead ratio of 1.47 with initial coverage feasibility of 65.6% before heuristic post-processing. To address supervised learning limitations, an actor-critic RL model is implemented, which shows an improved deadhead ratio of 1.42. A proposed two-stage hybrid ML-RL architecture that combines supervised edge-to-truck assignments with RL-driven routing achieves a better workload balance coefficient of variation of 0.843 compared to 0.903 for supervised and 0.945 for RL, and a better initial coverage feasibility of 70.3%, but a slightly higher deadhead ratio of 1.53 highlighting trade-offs between operational efficiency and workload distribution. These approaches are validated through experiments conducted on real-world road networks in Tartu, Estonia. The results indicate that pure RL provides the most efficient solutions regarding route length and deadheading, while the hybrid ML-RL model demonstrated strengths in workload equity and coverage feasibility.Lumekoristustööde tõhus haldamine teedel on kriitilise tähtsusega infrastruktuuriprobleem karmide talvetingimustega piirkondades, näiteks Eestis. See väitekiri käsitleb lumekoristuskaare marsruutimise probleemi (SARP), eesmärgiga optimeerida lumekoristusmarsruute, et minimeerida tühimike arvu, tagada ülesannete täielik katvus ja tasakaalustada töökoormust mitme sõiduki vahel. Uuringus uuritakse nelja peamist aspekti: (1) segatud täisarvulise lineaarprogrammeerimise (MILP) efektiivsust SARP-i eksemplaride optimaalsel lahendamisel; (2) juhendatud masinõppe lähenemisviiside võimet MILP-lahendusi lähendada, säilitades samal ajal ühenduvuse ja täieliku katvuse; (3) tugevdusõppe (RL) tehnikate potentsiaali marsruutide toimivuse ja kvaliteedi parandamiseks masinõppe raamistikes; ja (4) klassikalise MILP-i, juhendatud ML-i, RL-i ja hübriidsete ML-RL-mudelite võrdlevad eelised ja piirangud selliste ülesannete puhul. Gurobi abil rakendatud MILP-mudel pakub optimaalseid võrdlusaluseid järgnevatele õppepõhistele lähenemisviisidele. Kuigi MILP saavutab optimaalse tühimike arvu 0,002, näitab see olulisi arvutuslikke skaleeritavuse piiranguid. Arendati juhendatud õppe mudelit, mis kasutab graafilisi närvivõrke (GNN) ja transformaatorpõhiseid pointervõrke, saavutades keskmise tühimike suhte 1,47 ja esialgse katvuse teostatavuse 65,6% enne heuristilist järeltöötlust. Juhendatud õppe piirangute lahendamiseks rakendati näitleja-kriitiku RL-mudelit, mis näitab paremat tühimike suhet 1,42. Kavandatud kaheastmeline hübriidne ML-RL arhitektuur, mis ühendab juhendatud servast veoautoni määramised RL-põhise marsruutimisega, saavutab parema töökoormuse tasakaalu variatsioonikordaja 0,843 võrreldes 0,903-ga juhendatud ja 0,945-ga RL-i puhul ning parema esialgse katvuse teostatavuse 70,3%, kuid veidi kõrgema tühimike suhte 1,53, mis toob esile kompromisse tegevuse efektiivsuse ja töökoormuse jaotuse vahel. Neid lähenemisviise valideeriti Tartu linnas, Eestis, reaalsetes teedevõrkudes läbi viidud katsetega. Tulemused näitavad, et puhas RL pakub kõige tõhusamaid lahendusi marsruudi pikkuse ja tühimike osas, samas kui hübriidne ML-RL mudel näitas tugevusi töökoormuse võrdsuse ja katvuse teostatavuse osas
Tartu Ülikooli Narva kolledži õppekava "Keeleõpetaja mitmekeelses koolis. Eesti keel teise keelena õpetaja" vastavus 2024. aastal lõpetanute ootustele ja ettepanekud täiendusteks
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576561
Critical Success Factors for ERP System Implementation in Small and Medium-Sized Enterprises
No full textThis master’s thesis identified the critical success factors (CSFs) for ERP system implementa-tion and developed a practical implementation framework designed to support small and me-dium-sized enterprises (SMEs) in systematically planning and successfully executing ERP projects, while considering their limited resources and specific needs. The theoretical part of the study was based on a conceptual literature review, during which 72 success factors identified in prior research were synthesised into 11 thematically distinct cate-gories. The relative importance of each factor was assessed based on its frequency in the liter-ature, and the results were used to construct a structured framework supporting effective ERP project management. The applicability of the framework was evaluated through a practical case study, which ana-lysed the success of a completed ERP implementation project and the related success factors. The case study established a qualitative link between the fulfilment of various CSFs and the project outcomes, highlighting their differing levels of influence. As a result, an practical framework was developed to provide methodological support for SMEs in the preparation and implementation of ERP systems. The author combined theoreti-cal insights with practical experience to develop a solution that can be applied in real-world ERP implementation contexts. Future research could involve testing the framework in various industries and companies to assess its broader applicability.Käesolevas magistritöös kaardistati ERP-süsteemide juurutamise kriitilised edutegurid ning töötati välja praktiline juurutusraamistik, mis aitab väikse ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE-del) ERP-projekte süsteemselt kavandada ja edukalt ellu viia, arvestades nende piiratud ressursse ja spetsiifilisi vajadusi. Teoreetilises osas viidi läbi kontseptuaalne kirjanduse analüüs, mille käigus koondati 72 varasemates allikates käsitletud edutegurit 11 sisuliselt eristuvasse kategooriasse. Edutegurite esinemissageduse alusel hinnati nende suhtelist olulisust ning tulemuste põhjal koostati struktureeritud raamistik, mis toetab ERP-projektide edukat juhtimist. Raamistiku rakendatavust hinnati praktilise juhtumianalüüsi näitel, kus analüüsiti ühe ellu viidud ERP-süsteemi juurutusprojekti edukust ning sellega seotud edutegureid. Juhtumianalüüsi põhjal tuvastati kvalitatiivne seos erinevat kaalu omavate edutegurite täitmise ning projekti tulemuste vahel. Töö käigus töötati välja rakenduslik raamistik, mis pakub VKE-dele metoodilist tuge ERP-projektide kavandamisel ja elluviimisel. Autor kombineeris teoreetilised käsitlused praktilise kogemusega ning töötas välja lahenduse, mida saab kasutada ERP-süsteemide juurutusprojektide elluviimisel. Edasise uurimistöö võimalusena võiks raamistikku testida erinevates ettevõtetes ja valdkondades, et hinnata selle laiemat rakendatavust
55–65-aastaste pikaajaliste töötute võimalused ja väljakutsed tööturul osalemiseks – Valgamaal
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5762410*es