108495 research outputs found
Sort by
Õpetajate arvamused koolieelsete lasteasutuste eestikeelsele õppele ülemineku kohta
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759857*es
Õppimist toetav veebirakendus kitarrimängijatele
No full textThe aim of this Bachelor’s thesis was to develop a web application that helps guitar players find songs that match their skill level. The user can enter the name of an artist, after which the system displays a list of songs along with a suitability percentage—calculated based on the chords the user has previously marked as learned. The thesis provides an overview of key music theory concepts, including chord structure, transposition, and simplification. It also discusses web scraping techniques used to collect chord sheets, and introduces the technologies and system architecture selected for implementing the application. The thesis further describes the custom-built chord processing algorithms, including key detection, chord transposition, and simplification logic. The final chapters present measurement results, user feedback, and potential opportunities for further development.Bakalaureusetöö eesmärk oli luua veebirakendus, mis aitab kitarrimängijatel leida teoseid, mis sobivad nende oskustasemega. Kasutaja saab sisestada artisti nime, mille põhjal kuvatakse valik teoseid koos sobivusprotsendiga – see arvutatakse lähtudes akordidest, mida kasutaja on eelnevalt märkinud kui juba õpitud. Töös antakse ülevaade muusikateooria olulisematest mõistetest, sealhulgas akordide ehitusest, transponeerimisest ja lihtsustamisest. Samuti käsitletakse veebikoorimise tehnikaid, mida kasutati akordilehtede hankimiseks, ning tutvustatakse rakenduse realiseerimiseks valitud tehnoloogiaid ja süsteemi arhitektuuri. Kirjeldatakse ka akorditöötluseks loodud algoritme, sealhulgas helistiku tuvastamise, akordide transponeerimise ja lihtsustamise loogikat. Töö lõpus esitatakse mõõtmistulemused, kasutajate tagasiside ja võimalikud edasiarendusvõimalused
Surma ja leina kujutamine Vanemuise lavastuses "Lõpp" ja Musta Kasti lavastuses "Surm"
No full textKäesoleva töö keskmes on Birgit Landbergi lavastus “Surm” ning Piret Jaaksi ja Marta Aliide Jakovski lavastus “Lõpp”. Töö eesmärk on jõuda selgusele, kuidas Vanemuise lavastus „Lõpp" ja Musta Kasti lavastus „Surm" käsitlevad surma, leina ja lõplikkuse teemat. Töö eesmärgi täitmiseks olen püstitanud uurimisküsimused. Bakalaurusetöö on jaotatud kahte osasse, teooria ja analüüs. Esimene osa koosneb kahest alapeatükist: esimeses alapeatükis uuritakse surma teemat, teises alapeatükis uuritakse leina ja leinafaase. Ka analüüsiosa jaguneb kolme peatükki, milles esimeses analüüsitakse surma ja leina kujutamist Vanemuise lavastuses “Lõpp”, seejärel samamoodi analüüsitakse Musta Kasti lavastuses “Surm” leina ja surma temaatikat ning lõpuks viimases peatükis tehakse võrdlevat analüüsi lavastuse vahel surma ja leina temal.https://www.ester.ee/record=b5753266*es
Positiivse suhte loomine õpilasega kui sotsiaalseid, emotsionaalseid ja käitumisraskusi ennetav ja leevendav meetod: kolmanda kooliastme õpetajate arusaamad ja kogemused
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755499*es
Vandumine Eesti naisautorite punkluules Sveta Grigorjeva ja Merca näitel
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5757580*es
Effect of a 12-weeks home-based training program on aerobic capacity in adults with cystic fibrosis
Get PDFEesmärk: Hinnata 12-nädalase koduse treeningprogrammi mõju tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanute aeroobsele võimekusele.
Metoodika: Vaatlusalusteks olid seitse tsüstilise fibroosi diagnoosiga täiskasvanut vanuses 21-42 aastat, kes sooritasid 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis sisaldas vastupidavust arendavaid tegevusi ning jõu- ja venitusharjutusi. Summaarselt sooritati treeningprogrammi
nädalas vähemalt 3 tundi. Vaatlusaluste kopsufunktsiooni (spiromeetria ja PEF), aeroobset võimekust (kuue minuti kõnnitest ehk 6MKT) ja vaimset seisundit (emotsionaalse enesetunde küsimustik) hinnati kahel korral: enne ja pärast 12-nädalast sekkumist.
Tulemused: 12-nädalase koduse treeningprogrammi järel vaatlusaluste väljahingatava õhu tippvool ehk PEF suurenes (p<0,05). Muud kopsufunktsiooni näitajad (forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht ehk FEV1, forsseeritud ekspiratoorne vitaalkapatsiteet ehk FVC ning FEV1 ja FVC suhe ehk FEV-1%/FVC) püsisid muutumatuna. Sekkumise järgselt ei täheldatud 6MKT-i ajal läbitud distantsi olulist suurenemist, pulsi, hapniku saturatsiooni ning hingelduse ja väsimuse näitajad püsisid muutumatuna. Kodune treeningprogramm ei näidanud mõju tsüstilise fibroosiga täiskasvanute vaimsele seisundile. Täheldati tugevat positiivset korrelatsiooni PEF väärtuse ja 6MKT sooritamisel läbitud distantsi vahel. Kopsufunktsiooni (väljendatuna FEV-1% ja FVC%) mõjutavaks faktoriks oli hapniku saturatsiooni tõus (tugev positiivne seos). Samuti oli kopsufunktsioonil (FVC) keskmine positiivne seos 6MKT sooritamisel läbitud distantsiga.
Kokkuvõte: Pärast 12-nädalast kodust treeningprogrammi, mis keskendus füüsilise võimekuse arendamisele ja peamiselt aeroobsele treeningule, suurenes tsüstilise fibroosiga täiskasvanutel kopsufunktsiooni näitaja PEF. Teistes kopsufunktsiooni näitajates (FEV-1, FVC jt), aeroobses võimekuses ja vaimses seisundis täheldati minimaalset paranemist, seega ulatuslikumate ja üldistatavate järelduste tegemiseks on vajalikud edasised suurema valimiga ning pikema sekkumisprogrammiga uuringud
Applicability of the MITI 4.2.1 Assessment System and Inter-Rater Reliability in Simulated Conditions
Get PDFMotiveeriv intervjueerimine (MI) on tõenduspõhine nõustamisviis, mille tõhusus sõltub suurel määral selle rakendamise kvaliteedist. Usaldusväärne ja süsteemne hindamine on vajalik nii MI õpetamisel kui ka teadusuuringutes. Käesolev magistritöö keskendub MI hindamissüsteemi MITI 4.2.1 (Motivational Interviewing Treatment Integrity) rakendatavusele Eesti kontekstis ning hindajatevahelise kooskõla analüüsile olukorras, kus MI-hindamine toimub standardiseeritud patsientidega simuleeritud intervjuude põhjal.
Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli õpetamise ja arendamise grandi raames meditsiinitudengitega, kes viisid läbi MI-seansid koolitatud standardiseeritud patsientidega. Analüüsi kaasati 14 salvestatud intervjuud, mida hindasid neli väljaõppega kodeerijat ning üks eksperthindaja. Hindamised viidi läbi MITI 4.2.1 alusel, kasutades globaalskaalasid ja käitumiskoode. Hindajatevahelist kooskõla hinnati klassisisese korrelatsioonikordaja (ICC) abil ning eksperthindajaga võrreldavust täiendati Pearsoni korrelatsioonide ja Cronbachi alfa analüüsiga.
Tulemused näitasid, et enamik skaalasid saavutas hea või väga hea hindajatevahelise usaldusväärsuse (ICC 0,73-0,97). Kõrgeim kooskõla ilmnes struktureeritud käitumiste, näiteks küsimuste ja lihtsate peegelduste puhul. Globaalskaalad nagu empaatia näitasid madalamat kooskõla. Analüüs toetab MITI kasutatavust Eesti õppekeskkonnas simuleeritud MI intervjuude hindamisel, kuid osutab ka vajadusele täpsemaks koolituseks keerukamate skaalade hindamisel