108495 research outputs found
Sort by
Eisensteini kuupvastavusseadus
No full textEisensteini kuupvastavusseadus on oluline tulemus algebralises arvuteoorias, mis käsitleb kongruentsi x3 ≡ p (mod q) lahenduvustingimusi. Kuupvastavusseadus võimaldab lahenduvuse taandamist kuupjäägi sümboli arvutamisele
analoogiliselt Gaussi ruutvastavusseadusega, mis seob ruutkongruentside lahenduvuse Legendre’i sümboliga. Töös esitatakse kuupvastavusseaduse täielik ja detailne tõestus Gaussi ja Jacobi summade abil
Põhjused ja tagajärjed: õhulõhed erinevate õhuniiskuste juures
No full textDoktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSee dissertatsioon uurib taimede õhulõhede, peamiselt nende tiheduse seoseid õhuniiskusega. Õhulõhed on mikroskoopilised suletavad avad taimelehes, mille kaudu taim laseb õhku fotosünteesivate rakkude juurde, püüdes seejuures aurumise läbi mitte liialt vett kaotada. Õhulõhede läbilaskvuse määrvad korraga nii nende avatus (mis minutitega muudetav) kui ka tihedus (mis arengu käigus paika pandud).
Üks meie uuringute strateegia tegeles õhulõhede tiheduse ja avatuse üheaegse geneetilise manipuleerimisega, püüdes otsida keskkonnast (õhuniiskusest) sõltuvat optimaalset kombinatsiooni. Näitasime, et selline kombineerimine on vabalt võimalik, aga õhulõhede liig paneb taimele tema varases arengus suure koorma, mis kasvu universaalselt aeglustab. Seejuures demonstreerisime, et see kasvuhäire ei ole vähemalt otseselt veekaotusega seotud, sest taimeliinid, millel on raskusi enda õhulõhede sulgumisega, ei näidanud sarnast kasvu aeglustumist.
Õhulõhed paiknevad tüüpiliselt, paljudel taimeliikidel eranditult, lehe alaküljel. Siiski on mitmeid liike, millel õhulõhesid leidub arvukalt ka üleküljel. Õhulõhede arengut juhtivates geneetilistest mehhanismidest on teada mõndagi, aga miski sellest ei seleta ära lehe külgede erinevusi, ammugi õhulõhede täielikku puudumist seal mõnedel liikidel. Oma uurimustega liikusime mõned sammud mõistatuse lahendusele lähemale, näidates süstemaatiliselt, millised õhulõhede arengut kontrollivad geenid mõjutavad lehe külgi erinevalt ja millised ühtviisi. Kaevusime ka õhulõhede tiheduse ja suuruse seostesse, näidates, kuidas üldine “rohkem tähendab väiksemaid” seos kehtib sarnaste taimede keskkonnaga mõjutamisel, aga kaob, kui õhulõhede arengul geneetilised pidurid eemaldada.
Nendes uuringutes tegelesime müürloogaga, mis majandusliku tähtsuseta, aga kergestikäsitsetava taimeliigina on füsioloogiliste ja geneetiliste uuringute esimene samm. Nende tulemuste põllutaimedel kontrollimine, et värskeid teadmisi praktikas rakendada, on juba hoogsalt käsil.This thesis studies plants’ stomata, primarily their density relations with air humidity. Stomata are microscopic closeable holes in the plant leaf, through which the plant lets in air to photosynthesizing cells, while trying trying to keep water loss under control. Stomatal permeability to air is determined by their openness (which can change in minutes) and their density (fixed during development).
One of our study strategies was simultaneous genetic manipulation of density and openness of stomata, lookinf for an optimal combination depending on the environment. We showed that such combining is freely possible, but the overabundance of stomata puts a burden on the plant in its early growth, universally slowing down growth. We also demonstrated that this growth disorder is not a direct consequence of water loss, because plant lines which struggle to close their stomata did not show a similar loss.
Stomata are in many plant species exclusively located on the underside of the leaf. However, there are many species with stomata on the upper leaf side as well. A lot is known about the genetic mechanisms that drive the development of stomata, but nothing of it conclusively explains the differences between leaf sides, let alone the complete lack of them in some species. With our research, we moved a few steps closer to the solution, systematically showing which genes that control stomatal development affect the leaf sides differently. We also dug into the relationship between stomatal density and size, showing how the general “more means smaller” relation applies between similar plants, but disappears when genetic brakes are removed from stomatal development.
In these studies, we dealt with Arabidopsis, which, while economically unimportant, is an easy-to-handle plant species and the common first step for physiological and genetic studies. Our research group is busily verifying these results on crops, looking for ways to put the gained knowledge into practical use in agriculture.https://www.ester.ee/record=b576603
The Development of a Web-Based Platform for the Provision of Extracurricular and Support Services
No full textThe aim of this master's thesis is to develop a conceptual framework for a web-based intermediary platform that connects parents with providers of tutoring and extracurricular education services for children. At present, there is no unified and reliable digital environment in Estonia that would allow parents to conveniently search for, compare, and book educational or developmental services for their children, as well as gain an overview of available municipal or state subsidies. An empirical target group study was conducted as part of the thesis, using surveys and interviews with both parents and service providers to identify needs and challenges. Based on the research results, the functional and non-functional requirements of the system were defined, user stories and acceptance criteria were developed, and user journeys and business processes were modelled using BPMN diagrams. Following a logical structural and navigational approach, an initial platform prototype was created using Figma software, with a focus on interface clarity and accessibility. The outcome is a multilayered and realistic prototype that can be further developed using modern web technologies. The platform's development is guided by the aim to improve user experience, streamline communication and booking processes, and support children’s educational and social development through better access to relevant services. This thesis provides a solid foundation for further system development and the implementation of an innovative solution in a socially significant domain.Magistritöö eesmärk on luua veebipõhise vahendusplatvormi kontseptsioon, mis ühendab lapsevanemad ja laste tugiõppe ning huvihariduse teenusepakkujad. Eestis puudub hetkel ühtne ja usaldusväärne digitaalne keskkond, mis võimaldaks lapsevanematel koondatud ja mugaval kujul otsida, võrrelda ja broneerida hariduslikke või arendavaid teenuseid oma lastele ning saada ülevaadet olemasolevatest kohaliku omavalitsuse või riigi toetustest. Töö raames viidi läbi sihtrühmapõhine empiiriline uurimus, milleks kasutati küsitlusi ning intervjuusid nii lapsevanemate kui ka teenusepakkujatega, et kaardistada vajadused ja kitsaskohad. Uurimistulemuste põhjal defineeriti süsteemi funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, koostati kasutuslood ja vastuvõtukriteeriumid ning modelleeriti kasutaja teekonnad ja äriprotsessid BPMN-diagrammidena. Loogilise struktuuri ja navigeerimisloogika alusel kujundati platvormi esialgne prototüüp Figma tarkvaras, keskendudes kasutajaliidese selgusele ja juurdepääsetavusele. Töö tulemuseks on mitmekihiline ja realistlik prototüüp, mille edasist arendamist on võimalik jätkata tänapäevaste veebitehnoloogiate abil. Platvormi arendus lähtub soovist parandada kasutajakogemust, muuta infovahetus ja broneerimisprotsess sujuvamaks ning toetada laste hariduslikku ja sotsiaalset arengut läbi parema teenustele ligipääsu. Töö loob tugeva aluse edasisele süsteemiarendusele ja innovaatilisele lahendusele sotsiaalselt olulises valdkonnas
The associations of femininity and masculinity with personality nuances and subjective well-being
No full textVarasemates uuringutes on palju käsitletud naiste ja meeste erinevusi isiksuse dimensioonide tasandil ja uuritud soorollide mõju inimeste käitumisele ja heaolule. Vähem on uuritud seda, kuidas suhestuvad isiksuse kitsamad üksused nagu nüansid naiselikkuse ja mehelikkuse dimensioonidega. Käesoleva magistritöö eesmärk oli lähemalt uurida isiksusenüansside seoseid feminiinsuse ja maskuliinsusega, keskendudes ühtlasi ka subjektiivse heaolu tulemitele, sh eluga ja suhetega rahulolule. Lisaks kontrolliti lähedaste ja enda maskuliinsuse ja feminiinsuse hinnangute kokkulangevust. Andmed pärinevad Geenivaramu isiksuseuuringust ning valimi moodustasid osalejad, kelle kohta on ka lähedased täitnud 100-NP küsimustiku. Lõplikusse valimisse jäid 20 972 geenidoonorit vanuses 18-93, kellest 6681 olid mehed ja 14 291 naised. Selgus, et inimese hinnangud oma maskuliinsusele ja feminiinsusele on mõõdukalt kooskõlas tema lähedase antud hinnangutega. Tulemustest saab järeldada, et tajutud naiselikkuse ja mehelikkuse kõige tugevamaks prediktoriks on sugu. Naiselikkusega seostusid väited, mis puudutasid välimuse olulisust, emotsionaalset tundlikkust ning soovi silma paista. Mehelikkusega seostusid aga väited, mis peegeldasid näiteks juhirollis olemist, riskantsete olukordade armastamist ja julgust olla olla omapärane. Lisaks leiti, et mida enam inimese isiksuseprofiil kattub stereotüüpse mehelikkuse profiiliga, seda kõrgemaks ennustab see nii tema eluga kui ka suhetega rahulolu. Seosed stereotüüpse naiselikkuse profiiliga olid samasuunalised, kuid nõrgemad
A study of church growth based on the example of Estonian protestant churches. Formulating a church development strategy
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneLääne kultuuriruumis, eriti Lääne-Euroopas, on kristluse mõju viimaste sajandite jooksul järjekindlalt vähenenud. Postkristlikus lääne ühiskonnas kahaneb nii kristlaste arv kui ka koguduste osakaal. Sama suundumus on täheldatav ka Eestis. Kuna liikmeskond on valdavalt langustrendis nii Eestis kui ka laiemalt Lääne-Euroopas, tekib vältimatu küsimus: millised lahendused võiksid aidata seda protsessi pidurdada või isegi ümber pöörata – ja kas selliseid lahendusi üldse leidub? Käesolevas väitekirjas otsitakse vastust sellele küsimusele ning uuritakse kasvavaid kogudusi selleks, et näha millised omadused on neile kogudustele omased, mis mitte ei kahane, vaid kasvavad.
Uurimus koguduse kasvust Eesti protestantlike koguduste näitel. Koguduse arengustrateegia sõnastamine keskendub nende koguduste analüüsile, mis on suutnud kasvada hoolimata üldisest kahanemistrendist ja elanikkonna laialdasest eemaldumisest kristlusest. Selle koguduse kasvu uuringu aluseks on aastatel 2003–2017 Eestis kasvanud protestantlikud kogudused, mida vaadeldakse laiemas kontekstis ning võrreldakse osaliselt EUU uuringu andmetega. Uurimuses analüüsitakse nende kasvu laiemas sotsioloogilises ja missioloogilises kontekstis, püütakse välja selgitada tegurid, mis soodustavad kestlikku misjonitööd ja seeläbi koguduse kasvu.
Täpsemalt keskendutakse uurimuses koguduse kasvu ja kasvavatele kogudustele omaste tunnuste uurimisele, et mõista, millised tegurid loovad eeldusi tulemuslikuks koguduse arenguks ja misjonitööks. Eesmärk on pakkuda kogudustele nii teoreetilist kui ka praktilist tuge ning jagada empiirilistel andmetel põhinevaid teadmisi ka laiemale huviliste ringile, sealhulgas sotsiaal- ja religiooniteadlastele.
Käesoleva uurimuse tulemused näitavad, et uurimuses osalenud kogudused taotlevad terviklikku ja tasakaalustatud arengut. Seda iseloomustab samaaegne keskendumine nii Jumalale kui ka inimese vajaduste teenimisele, sisemise vaimuliku arengu sidumine ühiskonna teenimisega ning tasakaalukate koguduseliikmete ülekaal, kes väärtustavad koguduse terviklikku arengut. Uurimuses ilmnes ka sarnasus koguduse tervise mudeliga, mis rõhutab koguduseelu erinevate valdkondade harmoonilist arendamist. Uurimuse tulemusel sõnastati koguduse arengustrateegia, mis pakub teoreetilis-praktilise raamistikuna tuge kogudustele, mis seisavad silmitsi kahanemise väljakutsega.In the Western cultural context, particularly in Western Europe, the influence of Christianity has steadily declined over the past centuries. In post-Christian Western societies, both the number of Christians and the proportion of churches are decreasing. A similar trend is observed in Estonia. Given that membership is generally in decline both in Estonia and more broadly across Western Europe, an inevitable question arises: what measures could help slow down or even reverse this process – and do such measures even exist? This dissertation seeks to address this question by studying growing churches in order to identify which characteristics are typical of those churches that, contrary to the trend, are experiencing growth.
“A Study of Church Growth in Estonian Protestant Churches: Formulating a Church Development Strategy”focuses on analyzing those churches that have managed to grow despite the overall trend of decline and the widespread disengagement from Christianity among the population. The study is based on Protestant churches in Estonia that experienced growth between 2003 and 2017, examining them in a broader context and partially comparing them with data from the Elust, usust ja usuelust (EUU) studies. The research analyzes their growth within wider sociological and missiological contexts, aiming to identify factors that foster sustainable mission work and consequently church growth.
Specifically, the study investigates the characteristics of growth and the traits typical of growing churches to understand which factors create conditions for effective church development and mission. The goal is to offer both theoretical and practical support to churches, as well as to share empirically grounded insights with a broader audience, including social and religious scholars.
The findings of this study indicate that the churches examined strive for holistic and balanced development. This is characterized by a simultaneous focus on both God and the needs of people, linking internal spiritual growth with service to society, and a predominance of balanced members who value comprehensive development. The study also reveals a similarity with the church health model, which emphasizes the harmonious development of various aspects of church life. As a result of this research, a church development strategy was formulated, offering a theoretical-practical framework to support churches facing the challenge of decline.https://www.ester.ee/record=b575668
Renewing and Updating Computer Security Course Lab Materials
No full textDue to the rapidly evolving cyber landscape, it is essential to ensure the relevance and effectiveness of educational materials related to cybersecurity. As part of this bachelor’s thesis, the lab materials for the University of Tartu course LTAT.06.002 “Computer Security”, which is taken by over 300 students annually, were updated and enhanced. The goal of the thesis was to test and modernize all 15 lab guides and associated resources, such as virtual machines, web applications, practical tests and the grading guide. Key achievements of the thesis include the update of 4 preconfigured virtual machines, the creation of 3 Moodle quizzes with automatically graded practical tasks, modernization of various software tools and their configuration files, and a comprehensive overhaul of the content and layout of all lab guides. The thesis provides a detailed description of all activities related to the practicals and explains the reasoning behind the updates and improvements made.Kübermaastiku kiire muutumise tõttu on tarvis tagada küberturvalisust käsitlevate õppematerjalide asjakohasus ja toimivus. Bakalaureusetöö raames värskendati ja täiendati Tartu Ülikooli kursuse LTAT.06.002 „Andmeturve“ praktikumimaterjale, mida sooritab igal aastal üle 300 tudengi. Lõputöö eesmärk oli testida ja kaasajastada õppeaine kõigi 15 praktikumi juhendeid ja seonduvaid ressursse nagu virtuaalmasinad, veebirakendused, praktilised testid ja hindamisjuhend. Lõputöö olulisemate saavutustena võib välja tuua 4 värskendatud eelseadistatud virtuaalmasinat, 3 automaathinnatavate praktiliste harjutustega Moodle'i testi, mitmete juhendis kasutatud tarkvarade ja nende konfiguratsioonifailide kaasajastamist ning kõigi juhendite sisu ja väljanägemise läbivat uuendamist. Töö kirjalikus osas kirjeldatakse kõiki praktikumidega seotud tegevusi üksikasjalikult ning tuuakse välja tehtud uuenduste ja täienduste põhjendused
Applied NLP for humanities research
No full textNatural language processing (NLP) has become a field of interest for many researchers within the humanities. However, framing humanities research questions as NLP problems and identifying suitable methods can be a difficult task. Taking previous and ongoing projects from the Centre for Digital Humanities and Social Sciences at Uppsala University (CDHU) as a point of departure, this chapter presents concrete use cases of how humanities research questions can be approached using various NLP methods and tools, from ready-to use text analysis tools to programming libraries that require basic familiarity with Python. Two case studies from the field of history and literature will be introduced to illuminate how texts can be processed for humanities research purposes. With this chapter, we hope to give the reader the means to directly explore NLP methods for their research as well as encourage further learning
Detecting and Mitigating Data Drift in Call Center Data
No full textThe aim of this master thesis is to analyse how call center worktime change affects the performance of created machine learning models, see if this change creates a data drift and how to mitigate its effect. First, literature, existing solutions on how to predict service level and data drift algorithms are analysed. Secondly, the call center dataset is described and analysed. Thirdly is given an overview of used models and their features, which is followed by practical work which includes describing the effects of the change on the data, testing two data drift algorithms on the dataset, trying to alleviate the effects of the change on prediction accuracy and finally comparing the results. In the final part, conclusions on the effect of the change are made based on the results of the algorithms and the usability of deploying these models in other call centers is discussed.Käesoleva magistritöö eesmärk on analüüsida enda loodud mudelitel, kuidas mõjutab kõnekeskuse tööaja muutus mudeli teenustaseme ennustustäpsust, kas see toob endaga kaasa andmenihke ning kuidas vähendada selle mõju. Esmalt antakse ülevaade kirjandusest, senistest lähenemistest kõnekeskuse teenustaseme ennustamiseks ja andmenihke algoritmidest. Seejärel seletatakse lahti ja analüüsitakse kõnekeskuse andmestiku üldiselt. Kolmandana, antakse ülevaade kasutatud mudelitest ja nende tunnustest, millele järgneb praktiline osa, kus kirjeldatakse muutuse mõju tunnustele, katsetatakse andmetel kahte andmenihke algoritmi, proovitakse leevendada muutuste mõju mudeli ennustustäpsusele ja võrreldakse tulemusi. Viimaks, tehakse järeldused muutuse mõjust kõnekeskuse tööle algoritmide tulemuste põhjal ja arutletakse mudeli kasutavatuse üle teistes kõnekeskustes
Comparison of Machine Learning Methods for Cracks Identification in Rods
No full textRods are common components in engineering, where the presence of cracks can significantly reduce load-bearing capacity and pose safety risks. This bachelor’s thesis evaluates the suitability of different machine learning methods for crack identification in rods. Three machine learning models, linear regression, random forest and XGBoost, are compared in their ability to predict crack depth and location using input features from three different domains: natural frequencies, 16 Haar wavelet coefficients and 32 Haar wavelet coefficients. The models are assessed using standard regression metrics and noise is introduced to simulate real-world measurement uncertainty. The results show that the Haar wavelet coefficients outperform natural frequencies, especially in predicting crack location. Among the models, XGBoost consistently delivers the highest accuracy, achieving R2 up to 0.896 in the combined prediction task using the dataset of 32 Haar wavelet coefficients. Random forest also performs well, while linear regression provides fast but less accurate results. The study concludes that XGBoost trained on 32 Haar wavelet coefficients is the most effective approach for crack identification in rods.Vardad on olulised konstruktsioonielemendid, kus pragude olemasolu võib vähendada terve süsteemi kandevõimet. Bakalaureusetöö hindab erinevate masinõppemeetodite sobivust vardas esinevate pragude iseloomustamiseks. Võrreldakse kolme masinõppe mudeli, lineaarne regressiooni, juhumetsa ja XGBoosti, võimet prao sügavuse ja asukoha ennustamiseks mitme mõõdiku alusel. Samuti soovitakse leida, millised sisendandmed sobivad kõige paremini mudelite treenimiseks. Selleks kasutatakse varda omasagedusi, Haari lainikute 16 koefitsienti ning Haari lainikute 32 koefitsienti. Andmetele lisatakse müra mõõtemääramatuse simuleerimiseks. Tulemused näitasid, et sisendandmetena annavad parima tulemuse Haari lainikute koefitsiendid, eriti prao asukoha ennustamisel. Võrreldud mudelitest andis parima tulemuse XGBoost, saavutades Haari lainikute 32 koefitsiendiga andmestikul kombineeritud ennustusülesandes determinatsioonikordaja väärtuseks 0.896. Juhumets näitas samuti häid tulemusi, samas kui lineaarne regressioon oli täpsuselt selgelt tagasihoidlikum. Kokkuvõttes osutus XGBoost koos 32 Haari lainiku koefitsiendiga kõige tõhusamaks lahenduseks varda pragude iseloomustamiseks
Migrating the “Automata, Languages and Compilers” Codebase to Java 21
No full textOver the years, the Java programming language has been updated with many code constructs which make programming easier and reduce boilerplate code, such as record patterns and pattern matching for switches. The goal of this Bachelor's thesis was to modernise the codebase for the Java-based course “Automata, Languages and Compilers”. This included replacing the Visitor design pattern with alternatives, converting classes to records, converting abstract classes to sealed interfaces and updating methods. By the end of the modernisation process, the line count of the code repository was reduced by approximately 4000, despite the added files and documentation.Aastatega on programmeerimiskeelde Java lisatud palju programmeerimist mugavdavaid ja trafarettkoodi vähendavaid konstruktsioone, näiteks kirjemustrid ja lülitiga mustrisobitus. Bakalaureusetöö eesmärk oli moderniseerida Javat kasutava aine “Automaadid, keeled ja translaatorid” koodibaas. Moderniseerimine hõlmas koodibaasis prevalentse verboosse Visitor-disainimustri alternatiividega asendamist, klasside kirjeteks teisendamist, abstraktsete klasside sulgliidestega välja vahetamist ning meetodite uuendamist. Töö tulemusel oli lisatud failidest ja dokumentatsioonist hoolimata koodihoidlas umbes 4000 rida vähem sisu