108495 research outputs found
Sort by
Dramaturgia ja näitlejatöö: loovuurimuslik analüüs projektide “Passijad”, “Memento 2” ja “Õnnelike surnute aed” põhjal
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5750711*es
Kust tulid kirjad minule : regilaulust inspireeritud sõba
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5754360*es
Safeguarding the rule of law in the European Union: assessing the effectiveness of the EU rule of law conditionality regulation
No full textThis thesis studies the effectiveness of the Rule of Law Conditionality Regulation (RLCR) ensuring compliance to European Union (EU) rule of law principles, with a focus on Hungary and Poland. It addresses two main questions including how the EU’s rule of law enforcement framework has evolved, and to what extent the RLCR is effective in addressing systemic violations. The study employs a comparative case study approach and studies legal documents, judicial decisions, rule of law reports from the European Commission, resolutions from the European Parliament, and analysis of media sources to assess the legal framework and its domestic implementation. The study concludes that although the RLCR strengthens the EU’s enforcement capacity by associating financial conditionality with compliance with the rule of law, its effectiveness is considerably constrained by national political resistance and institutional entrenchment. Hungary demonstrates the boundaries of EU influence in situations characterized by executive dominance, whereas Poland demonstrates a partial alignment with EU norms, particularly in the context of political transformations in 2023. These outcomes reflect the broader dynamics of Europeanization, in which the effectiveness of top-down EU tools depends on domestic political commitment and institutional responsiveness. This research adds to the theoretical and empirical discussions regarding EU governance, legal conditionality. It provides insights into the RLCR’s implementation and underlines both its potential and limitations in achieving structural rule of law reforms.https://www.ester.ee/record=b5755763*es
Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava : järjepidevus ja muutused ajas
No full textMagistritöö „Rahvakunstiansambli Leigarid muuseumikava: järjepidevus ja muutused ajas“ keskendub Leigarite muuseumikava kui kultuurietenduse uurimisele. Töö eesmärk on mõtestada, millisel viisil muuseumikava on aja jooksul arenenud, millised väärtused ja põhimõtted on püsinud muutumatuna ning kuidas kogukondlik ja osaluslik dimensioon mõjutab etenduse vormi ja sisu. Samuti uuritakse etendajate motivatsiooni ehk mis ajendab inimesi panustama vabatahtlikult ajamahukasse esinemistegevusse.
Töö teoreetiline osa toetub etendusuuringutele ning käsitleb muuseumikava kultuurietendusena, mille kaudu avalduvad esteetilised, sotsiaalsed ja isiklikud väärtused. Empiiriline osa põhineb intervjuudel Leigarite praeguste ja endiste kunstiliste juhtide ning juhendajatega, samuti küsitlusel ansambli etendajate seas. Analüüsis võrreldakse kahte erinevat korralist muuseumiesinemist aastatest 1987 ja 2024, et mõista, kuidas on muutunud lavastuslikud valikud ja esituspraktikad.
Töö toob esile, et muuseumikava ei ole pelgalt rahvakultuuri esitamine, vaid pidevalt arenev kultuuriline praktika, mille kaudu kinnistatakse identiteeti, hoitakse elus traditsioone ja kujundatakse kogukonda.https://www.ester.ee/record=b5754187*es
Eripedagoogide töö spetsiifika 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminevates koolides
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5755647*es
Finantsettevõtte panus sotsiaalselt vastutustundlikkesse tegevustesse
No full textKäesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Swedbanki motivatsiooni ja tegevusloogikat
sotsiaalselt vastutustundlike projektide elluviimisel aastatel 2020–2024. Uuring tugines
kvalitatiivsetele intervjuudele Swedbanki ESV- ja partnerlussuhetega tegelevate ekspertidega
ning panga aastaaruannetes ja teistes avalikes allikates kajastatud andmetele. Töö keskne
uurimisküsimus oli: milline on Swedbanki motivatsioon sotsiaalselt vastutustundlike
projektidega tegelemiseks?
Analüüs näitas, et Swedbanki sotsiaalne vastutustundlikkus on seotud strateegilise juhtimise,
organisatsioonikultuuri ja väärtuspõhiste praktikatega. Sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlikkuse
põhimõtted on lõimitud juhtimise, personalipoliitika ja koostöösuhete kujundamisse. Intervjuud
näitasid, et neid tegevusi ei käsitleta juhusliku või lisanduva panusena, vaid kui osa läbimõeldud
ja süsteemsest lähenemisest.
Empiirilises osas vaadeldi viit fookusvaldkonda: haridus, ettevõtlikkus, mitmekesisus ja
kaasatus, jätkusuutlik ühiskond ning sport. Hariduses ilmnes ulatuslik partnerlus
haridusasutustega ning töötajate osalus külalisõppe ja mentorluse kaudu. Ettevõtlikkuse
toetamise näideteks olid osalus Prototroni, sTARTUp Day, ESG-koolituste ja naisettevõtluse
arendamise programmides. Mitmekesisuse puhul tõusid esile praktilised sammud, nagu
ligipääsetavuse parandamine ja vaimse heaolu toetamine. Jätkusuutliku ühiskonna raames toodi
esile koostööalgatusi, mis soodustavad vabatahtlikku tegevust ja ühiskondlikku osalust. Spordi
toetamisel ilmnesid partnerlussuhted, mis keskenduvad noorte kaasamisele ja tervise
edendamisele.
Swedbanki ESG- ja aastaaruannetes kasutatakse sagedamini terminit „sotsiaalne
jätkusuutlikkus“, mis viitab sellele, et vastutustundlikkus ei ole käsitletav kui pelgalt vabatahtlik
või lisanduv tegevus, vaid osa organisatsiooni laiema mõjuraamistiku ja kestlikkuse strateegiast.
Töö tulemused näitavad, et Swedbanki lähenemine sotsiaalsele vastutusele järgib rahvusvahelisi
standardeid ja akadeemilisi käsitlusi, olles samas kohandatud Eesti oludele.
Kokkuvõttes võib järeldada, et Swedbank ei tegutse üksnes finantsteenuste pakkujana, vaid ka
sotsiaalsete muutuste suunajana, kelle roll hariduse, ettevõtlikkuse, mitmekesisuse ja kestliku
arengu toetajana on Eesti ühiskonnas järjest olulisem.https://www.ester.ee/record=b5759363*es