108495 research outputs found
Sort by
Lastevanemate kool kui kooli õpikogukonda toetav koostööformaat
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753702*es
Poliitikaanalüüs: opt-out strateegiate kasutamine elundidoonorluses Eestis
No full textBakalaureusetöös analüüsitakse elundidoonorluse poliitikaid Eestis. Vaatluse all on
alternatiividena Hispaania kui ka Austria mudel. Selleks kasutati Patton, Clarck ja Sawicki
kuuesammulist poliitikaanalüüsi mudelit. Elundidoonorluse poliitikates kasutatakse nii
konventsionaalseid poliitikainstrumente kui ka nügimist. Sellele keskendub antud
bakalaureusetöö kontseptuaalne raamistik. Probleemianalüüsist ilmneb, et potentsiaalne
tahteavalduste kasv Eestis on olemas, kuid selle eelduseks on teadlikkuse tõstmine ning
eksiarvamuste leevendamine ühiskonnas. Nende kahe tulemil suureneks ka doonorite arv
Eestis. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi metoodikat. Samuti viidi läbi
kaks ekspertintervjuud Transplantatsioonikeskuse ning Ravimiametiga. Analüüsi tulemusena
selgub, et peamine tegur doonorite arvu kasvuks on teadlikkuse tõstmine koos riikliku
strateegiaga. Lähedaste nõusoleku mõju vähendamine ainuüksi seda tulemuslikumaks ei
muuda. Seega on siin oluline roll vastaval ministeeriumil ja ametkonnal kui ka meedial.https://www.ester.ee/record=b5759335*es
Elektron relativistliku elektrodünaamika vaatenurgast : näide arvuti kasutamisest teoreetilises füüsikas. 1-5 osa
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5746605*es
The transformative power of art in Schiller's aesthetics
No full textThe aim of this bachelor's thesis is to investigate the transformative effect of a work of art on an individual in Schiller's theory of art. Schiller's theory of art has been chosen as the basis for the
analysis of the transformative effect of art in this work because it is the first to attribute to art a comprehensive and positive effect on people. His approach to art connects aesthetic experience
with human nature, freedom, and morality. This thesis focuses on Schiller’s 1975 work "Letters on the Aesthetic Education of Man" where his aesthetic theory is most clearly evident. The study
explores Schiller’s theory through two mutually complementary approaches to the treatment of aesthetics – the transcendental and the causal. The transcendental analysis, by examining the
transhistorical structure of the subject, reveals the conditions of the possibility of beauty and their perfect realization – the ideal of beauty, which simultaneously constitutes a necessary condition
for the ideal of humanity. The causal approach, in turn, investigates the possibilities for the realization of this ideal of beauty within the empirical world. Within this framework, the transformative effect of a work of art manifests in the individual as the emergence of an aesthetic state – a condition in which the person’s natural drives, the sensuous and the formal, are in perfect balance, enabling genuine freedom of choice. This state of inner harmony and freedom, represents, for Schiller the highest value of all.Käesolev bakalaureusetöö uuris, milline on kunstiteose inimest transformeeriv mõju Schilleri kunstiteoorias. Schilleri esteetika tugineb kahele vastastikku täiendavale ilukäsitlusviisile –
transtsendentaalsele ja kausaalsele. Transtsendentaalne analüüs toob subjekti ajalooülest struktuuri analüüsides välja ilu võimalikkuse tingimused ja nende tingimuste täiusliku realiseerumise – ilu
ideaali, mis on ühtlasi inimsuse ideaali vajalik tingimus. Kausaalne käsitlus näitab, millised on selle iluideaali realiseerumise võimalused empiirilises maailmas. Töö keskne järeldus on, et
kunstiteose transformeeriv mõju indiviidi puhul seisneb esteetilise seisundi esilekutsumises. Sellises seisundis on inimeses kooskõla tema mõistuse ja meeleliste jõudude vahel ning temas on
saavutatud vabadus. Teooria rakendust näitlikustatakse Schilleri kaasaegse Thorvaldseni skulptuuri „Veenus õunaga“ kaudu.https://ester.ester.ee/record=b575280
Õpetajate arvamused ja kogemused surma ja leina teema käsitlemise kohta lastekirjanduse põhjal II kooliastmes
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752152*es
A Model for Shaping Leaders' Attitudes and Behaviours to Prevent Intimate Partner Violence Through Employers
No full textSelle magistritöö eesmärk oli mõista, kuidas tööandja saab kujundada juhtide hoiakuid ja käitumist lähisuhtevägivalla (LSV) ennetamisel. Juhid võiksid mängida olulist rolli töötajate LSV kogemuse märkamisel ja sellele reageerimisel töökeskkonnas, kuid see võimalus jääb sageli kasutamata.
Magistritöös välja töötatud kontseptuaalse käitumisteadusliku mudeli keskmes on Ajzeni planeeritud käitumise teooria ning Fishbeini ja Yzeri integreeritud käitumise ennustamise mudel. Neid teooriaid täiendavad interdistsiplinaarsed käsitlused võimust, vastutusest, organisatsioonikultuurist, psühholoogilisest turvalisusest, mõtteviisist, usaldusest ja haavatavusest. LSV ennetusmudeli loomiseks kasutati nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivne osa tugineb intervjuudele sidusrühmadega. Kvantitatiivne osa põhineb President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks ja Tervisekassa juhtide hulgas tehtud küsitluse tulemustel.
Uuringu tulemused viitavad sellele, et juhi valmisolek panustada LSV ennetusse tööandja toetavad mitmed tegurid: teema on juhile tähenduslik ning seotud tema professionaalse identiteediga; tajutav on normatiivne ja sotsiaalne toetus; juht tunnetab, et tal on piisavalt teadmisi, oskusi ja organisatsiooni tuge. Töö tulemusena pakutakse välja kontseptuaalne käitumisteaduslik mudel, mis seob planeeritud käitumise teooria (The Planned Behaviour) kolm komponenti ühiskonna, organisatsiooni ja juhi tasandi teguritega ning pakub juhtide hoiakute ja käitumise kujundamiseks tööandjate kaudu struktureeritud lähenemist. Mudelit toetavad sihipärased sekkumisstrateegiad, mis keskenduvad väärtuspõhise tähenduse loomisele, normide kujundamisele ja enesetõhususe toetamisele.
Magistritöö annab sisendi sekkumiste kujundamiseks nii teadlikkuse suurendamise kui ka praktilise reageerimise tasandil President Kaljulaidi Fondi tööandjate algatuse Vägivallavabaks osana. Uuring rõhutab, et LSV tõhus ennetus eeldab mitte üksnes teadlikkust, vaid ka psühholoogiliselt turvalist organisatsioonikeskkonda, mis toetab juhtide vastutustundlikku ja julget tegutsemist
Häirunud söömiskäitumine ja sellega seotud tegurid noortel naistel ja nende emadel Eestis
No full textFactors Affecting Participation in Online Surveys: The Case of a Research Company's Respondent Panel
No full textVeebiküsitlustest on kujunenud üks olulisemaid allikaid elanikkonnas esindatud arusaamade, hoiakute ja väärtuste ulatuse hindamisele. Ka Eestis on uuringuettevõtete vastajapaneelid tänaseks turu- ja sotsiaaluuringute peamine valimibaas. Samas kalduvad veebiküsitlused olema madala ning ajas pigem langeva osalemismääraga. Selle taustal on oluline mõista, mis paneeliliikmete osalemisotsust mõjutab ning millised võiksid olla lahendused küsitlustes osalema mõjutamisel.
Probleemi mõistmise juures kasutasin lisaks teaduskirjandusele Eesti ühe suurema uuringuettevõtte vastajapaneeli liikmete hinnanguid veebiuuringute vastamiskogemusele ning viisin läbi täiendava, sotsiaalpsühholoogilisi mõjutegureid kaardistava uuringu. Uuringus tuli küsitlustele vastamise põhjuseid kirjeldavate väidetega nõustumise põhjal enim esile soov aidata ja uuringutesse oma panus anda. Vastajaklastreid enim eristavaks osutus suhtumine kinkekaartide loosimise olulisusesse.
Veebiuuringute läbiviimisel on üheks peamiseks sekkumiskohaks e-kirjaga saadetav uuringukutse. Sellest lähtuvalt disainisin sekkumisena uuringukutsed, mis rõhutasid (1) aitamist kui olulisimat välja öeldud vastamise põhjust ja (2) loosimises osalemist kui paneeliliikmeid enesekohaste hinnangute alusel enim eristavat põhjust. Sekkumise tulemusel selgus, et nn aktiivset paneeli ehk viimase aasta jooksul eelnevalt vähemalt ühes küsitluses osalenuid motiveeris enam osalema loosimises osalemist rõhutav uuringukutse.
Loosimises osalemist rõhutava kutse mõju ei olnud aga sihtrühmiti ühtlane. Ilmnes, et mehed vastasid aitamist rõhutavale kutsele naistest suurema tõenäosusega. See on uuringuettevõtete vastajapaneelide kui suhteliselt vähem uuritud valimiallika seisukohalt oluline teadmine, kuivõrd viitab võimalusele paneeli valimit kutse kaudu juhtida ehk teatud sihtrühmades vastamismäära suurendada