108495 research outputs found
Sort by
Comparative analysis of the localization of international cyber security norms: Estonia and Israel
Get PDFThis dissertation presents a comparative analysis of the localization of international cybersecurity norms in Estonia and Israel, focusing in particular on the Budapest Convention on Cybercrime (2001). The main research question of the dissertation is: what explains the variation of implementation of the norms of the Budapest Convention in the Estonian and Israeli contexts? It is explored through a constructivist approach to norms in International Relations theory and operationalizes a theoretical framework that defines conditions for successful norm localization and outlines a spectrum of norm localization outcomes that can be observed in three dimensions: translation in domestic discourse, translation in law, and translation in implementation. To empirically answer the research question, the thesis applies the Small-N Most Similar System Design (MSSD), a comparative method chosen to isolate the factors that cause the variation in norm localization in the two cases. The analysis itself reveals different trajectories in Estonia and Israel. Estonia mostly shows a pattern of full adoption of the provisions of the Budapest Convention. In contrast, Israel has a clear pattern of reinterpretation. Israel has often selectively modified provisions or maintained reservations based on national priorities, whilst Estonia has adopted the provisions with minor changes. The thesis concludes that while both countries have active norm entrepreneurs and capable investigation units, the main reason for the differences in localization types between Estonia (full adoption) and Israel (reinterpretation) in regards to the Convention is due to differences in domestic legislation. This dissertation over all attempts to contribute to the understanding of the localization of international norms as a complex and uneven process, significantly shaped by domestic legislation not just the presence of supporting actors or implementation capacity. Further research could explore the development of norm entrepreneurs' discourse or extend the comparison to other countries.https://www.ester.ee/record=b5759073*es
Hoiu-laenuühistute kapitali kaasamise vastavus kehtivale finantsregulatsioonile
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5752334*es
Klotsitehnika kui visuaalne tööriist õpetajate tunniplaneerimise ja õppijakeskse õpikäsituse toetamiseks
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5753553*es
Tartu linna üldhariduskoolide valmisolek kriisiga seotud kommunikatsiooniks
Get PDFBakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, kuidas Tartu linna üldhariduskoolide direktorid mõistavad kriisi ning sellega seotud kommunikatsiooni olemust, milliste võimaluste kaudu tagatakse töötajate valmisolek kriisiolukordadeks ning milliseid arenguvõimalusi nähakse kooli kriisivalmiduse kommunikatsioonis. Teema on aktuaalne, kuna haridusasutused kannavad seadusest tulenevalt kohustust tagada õpilastele turvaline õpikeskkond. Üha mitmekesisemate kriisiolukordadega, kus efektiivne kommunikatsioon on turvalisuse ja usalduse tagamisel võtmetähendusega nii kriiside ennetamises, juhtimises kui ka järeltegevustes.
Uurimuse teoreetilises osas anti ülevaade kriisi, kriisijuhtimise ja kriisikommunikatsiooni mõistetest ning kommunikatsiooni rollist kriisi erinevates etappides kooli kontekstis. Teoreetiline osa tõi esile, et kriisid on mitmetähenduslikud ning kriisikommunikatsioon ei piirdu info edastamisega. Kriisijuhtimise edukus sõltub eelkõige ettevalmistusest ja süsteemsest tegutsemisest. Empiiriline osa tugines kvalitatiivsele lähenemisele, andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuude käigus ning analüüsiti induktiivse sisuanalüüsi meetodil. Bakalaureusetöö põhjal tehtud järelduste üldistatavus on piiratud, kuna valimisse kuulus vaid seitse Tartumaa üldhariduskooli direktorit, kes moodustasid vaid väikese osa Tartu linna üldharisduskoolide juhtidest.
Tulemused näitasid, et koolijuhid mõistavad kriisikommunikatsiooni kui olulist tööriista, mille eesmärgiks on info jagamine, rahu säilitamine ja kriiside ennetamine. Suur osa kriisikommunikatsioonist juhtimisest tugineb tunnetuslikele arusaamadele ja isiklikele kogemustele. Töötajate valmisolekut püütakse tagada läbi õppuste, mentorprogrammi ja kaasamise. Kriisidest õppimine toimub peamiselt läbi isikliku kogemuse, vähem aga süstemaatilise analüüsi ja plaanide täiendamise kaudu. Arenguvõimalustena nähakse kriisikoolituste mitmekesistamist, kriisikommunikatsiooni rolli selgemat määratlemist ja koolijuhtide süsteemsemat toetamist. Eriti väärtustatakse kogemusõpet ning koolidevahelist teadmiste jagamist, mis aitaks tugevdada kogu haridusvaldkonna kriisivalmidust.
Peamiste järeldustena toodi välja, et kuigi Tartu linna koolijuhid mõistavad kriisikommunikatsiooni tähtsust, on selle süsteemne rakendamine ja arendamine ebaühtlane ning sõltub suuresti individuaalsetest praktikatest ja kogemustest. Vaja oleks suuremat süsteemsust nii personali ettevalmistamisel, plaanide praktilisel rakendamisel kui ka kriisidest õppimisel. Erilist tähelepanu tuleks pöörata koolijuhtide toetamisele kriisijuhtimise alase kompetentsi arendamisel selles vastutusrikkas rollis
How does Saudi Arabia use sportswashing to build soft power and reshape its international image
Get PDFThis thesis investigates how Saudi Arabia strategically uses sportswashing as a soft power tool to rebrand its international image and divert attention from domestic issues, such as a bad human rights record or corruption. Situated within the frameworks of soft power, public diplomacy, and nation branding, the research applied a qualitative single case study approach focused on Saudi Arabia. Empirical analysis was conducted across five key domains of sportswashing: hosting of mega-events, development of domestic infrastructure and new facilities, sponsorship of teams or competitions by state-affiliated companies or organizations, investing in international sport leagues, teams or streaming rights, and engaging and using well-renowned athletes. Drawing on primary state documents and statements, academic literature, media reports, and NGO publications, the thesis finds that Saudi Arabia´s efforts have resulted in mixed results. While the kingdom has successfully increased its global visibility and partial credibility, these efforts have also intensified criticism, creating a paradox of fragile legitimacy.https://www.ester.ee/record=b5755640*es
Kuidas hindavad õpilased kogukonnapraktika mõju kodanikupädevuse kujunemisele Saaremaa gümnaasiumi näitel
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5753128*es
Afaasiaga insuldihaigete nimetamissoorituse kirjeldamine erinevate stiimulitüüpide lõikes
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5755661*es
Tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamise struktuursed ja organisatsioonikultuurilised tegurid
No full textKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on Kaitseväe kui organisatsiooni eripärast tulenevad struktuursed ja kultuurilised tegurid seotud tegevväelaste töö- ja eraelu ühitamisega. Selle jaoks analüüsiti organisatsioonikultuurilisi koondtunnuseid, nende seoseid töö- ja eraeluga ning nende erinevusi struktuursete tegurite lõikes. Empiirilise analüüsi aluseks olid tegevväelaste vastused 2024. aasta uuringust “Inimvara säilitamine kaitsejõududes”. Andmeanalüüsiks kasutati kirjeldavat statistikat, klasteranalüüsi, dispersioonanalüüsi ning regressioonanalüüsi.
Tulemustest selgus, et tegevväelased hindavad mõõdukalt või kõrgemalt organisatsioonilist sobivust ehk väärtuselist kooskõla Kaitseväega, tööalast sobivust, tööga rahulolu, organisatsioonilist pühendumust ja rahulolu vahetu ülemaga. Madalama hinnanguga on organisatsiooni poolne üldine toetus ning eriti toetus töö- ja eraelu ühitamisele. Kõrged näitajad ilmnesid ka läbipõlemise ja tööpingelisuse puhul, mis viitavad negatiivsetele töökoormust ja stressi peegeldavatele teguritele. Töö- ja eraelu tasakaalu hinnati mõõdukaks.
Regressioonanalüüsi tulemusena selgus, et töö- ja eraelu tasakaalul on kõige tugevam negatiivne seos läbipõlemise ja töö pingelisusega. Positiivne seos on tööga rahulolu, organisatsiooni toe ja töö sobivusega. Samuti on töö- ja eraelu tasakaalul seos abielustaatusega, laste olemasolu ning Kaitseväe üksusega. Viimast kinnitas ka klasteranalüüs, millest selgusid neli erinevad klastrit, mis kõik erinevad üksteisest organisatsioonikultuurilistele teguritele antud keskmiste hinnangute poolest. Taolised subkultuurid ilmnesid ka auastmete ja teenistusstaaži lõikes.
Analüüsitavas andmestikus oli väga madal naiste osakaal, mistõttu nad analüüsist välja jäeti. Arvestades aga, et perekondlik rollikonflikt on sageli just naiste puhul teravam ning naiste huvi ajateenistuse vastu kasvab, oleks vajalik tulevikus antud teemat edasi käsitleda soospetsiifiliselt. Samuti on huvitav teema edasiarendus antud töös käsitletud tegurite vastastikune seos struktuurvõrrandite abil, näiteks kuidas mõjutab töö- ja eraelu tasakaal läbipõlemist või milline on seos organisatsioonilisel pühendumusel teiste teguritega