108495 research outputs found
Sort by
Types of questions used by lawyers, prosecutors and judges during the crossexamination of adults
Get PDFKäesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid eri küsimuste tüüpe kasutavad advokaadid, prokurörid ja kohtunikud ristküsitlemisel nende enda hinnangul ja mil määral on ristküsitlemisel esitatavad küsimuste tüübid kooskõlas teaduskirjanduses käsitletuga ning eesti õigusega. Uurimuses osales 47 isikut (25 prokuröri, 12 advokaati, 10 kohtunikku) (27 naist, 20 meest) vanuses 26-64 aastat. Uurimuse käigus pidid osalejad vastama küsimustele selle kohta, milliseid erinevaid küsimuste tüüpe ning kui sageli nad ristküsitlemisel kasutavad. Uurimuse tulemustena selgus, et avatud küsimusi kasutatakse oluliselt rohkem kui kõiki teisi küsimusi, välja arvatud juhitud meenutust. Prokurörid kasutavad teistest ametigruppidest sagedamini vaba meenutust ja juhitud meenutust, kuid nad ei erine oluliselt advokaatidest. Advokaadid kasutavad võrreldes kohtunikega kõige meelsamini ja sagedamini suunavaid küsimusi, kuid kasutussageduse osas ei eristu nad oluliselt prokuröridest. Küsimuste tüüpide kasutamine on seotud sellega, milliseid eesmärke on nendega võimalik saavutada. Kuivõrd kõige sagedamini kasutatakse soovituslikke küsimuste tüüpe, siis peaks see tagama täpsemad ja infoküllasemad tunnistajate ütlused. Samas advokaadid ja prokurörid kasutavad kõige meelsamini avatud küsimuste kõrval ka suunavaid küsimusi, mis võivad aga mõjutada tunnistajate ütluste täpsust. Uuringu tulemuste usaldusväärsust on oluline kontrollida täiendavate uuringutega, kuivõrd tegemist oli väikese valimi ja enesehinnangutega. Kuigi enesehinnangute järgi rakendatakse meelsasti soovituslikke küsimusi, on oluline kindlaks teha, kas enesehinnangud ja tegelik praktika kattuvad
Implementation of e-government initiatives: a case study of accessibility upgrades in Chinese municipal government websites
No full textPurpose
This study aims to identify Chinese municipal agencies’ and cadres’ drivers to implement government websites’ accessibility upgrades, and to explain how these drivers are interrelated to shape the implementation outcome.
Design/methodology/approach
The authors conducted a single case study using qualitative interviews, online follow-up conversations, fieldwork observations and policy documents in the capital municipality MD of J Province, East China. The authors analyzed the case from the theoretical perspectives of institutional pressures, organizational capacity and individual intentions.
Findings
Coercive pressure through policy mandate and benchmark incentivized the responsible agency and cadres in MD to initiate the implementation of the accessibility upgrades and “meet the set targets.” The responsible agency’s enhanced organizational capacity and local cadres’ engagement allowed them to “outperform” as their eventual way of achieving the mandate requirements. The implementation outcome resulted from the interplay of all levels of incentives. Coercive pressure predominantly drove the launch of the upgrade project, meanwhile significantly influencing the organizational- and individual-level incentives that additionally explained the outperformance.
Originality/value
This study provides a nuanced, in-depth understanding of how sedimented factors and especially their interrelationships drive the implementation of e-government initiatives and shape the implementation outcome in Chinese municipal agencies
ChatGPT mõju kriitilisele mõtlemisele
No full textThe rising popularity of ChatGPT, which led to its integration in various aspects of everyday life, has also raised some concerns about its effects on peoples’ critical thinking abilities. The aim of the present research is to examine whether the opportunity of using ChatGPT will affect participants’ results of a general knowledge test. Participants were divided into experimental (allowed to use ChatGPT) and control (not allowed to use ChatGPT) groups. Experimental group’s total score was lower than control group’s. The understanding that AI is prone to errors predicted a higher score in the experimental group, while perceived reliability and understanding of the possibility of oversimplification did not have any effects on the total score. As a result, some negative impact on critical thinking caused by AI was found
Tehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: õiguslikud tagajärjed ja võimalikud lahendused
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVäitekirjas „Tehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: õiguslikud tagajärjed ja võimalikud lahendused“ uuritakse, kas Euroopa patendikonventsiooni (EPC) saab tõlgendada nii, et see lahendaks tehisintellekti (TI) kaasava loomingu patentimisega seotud probleeme. Doktoritöö eesmärk on teha kindlaks ja pakkuda välja nende probleemide võimalikud lahendused. Hüpoteesina kinnitatakse väitekirjas, et ühiskondlik patendialane leping, milles käsitletakse EPC kohaseid patendikaitse võimalusi tehisintellekti hõlmava loomingu puhul, tuleb ümber mõtestada ja lisada sellesse sui generis mehhanism.
Doktoritöös leiab kinnitust, et tehisintellekti kaasava loomingu selgitatavuse puhul võib tekkida probleeme olemuse piisava avamise nõude täitmisel EPC kohaselt. Soovitatav masinõppemudeli, selle aluseks olevate andmete või mõlema deponeerimise mehhanism ei tohi asendada nõutavat kirjalikku kirjeldust ja see võib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise.
Doktoritöös esitatakse põhjendus tunnustada tehisintellekti rolli tehnoloogilise stabiilsuse soodustamiseks vajaliku loomingu tegemisel. Selles väidetakse, et vastavate loometööde funktsionaalsust tuleks kaitsta, sõltumata nende rakendusvaldkonnast.
Väitekirjas tuuakse välja, et üha keerukama tehisintellekti kaasava loomingu puhul võidakse nõuda kõigi andmete avalikult kättesaadavaks tegemist, mis võimaldaks samaväärsete võimetega neid uuendusi konstrueerida, et hinnata nende endastmõistetavust. Teise võimalusena võidakse nõuda avalikustamiskohustust, kõigi masinõppemudelite registreerimist, masinõppeväljundi õigusjõudu ja asjatundja standardit.
Väitekirjast nähtuvalt ei saa EPC-d tõlgendada nii, et see vastaks kirjeldatud probleemidele. Alternatiivsed lähenemisviisid ei pruugi kõigil juhtudel pakkuda tõhusat kaitset ning EPC põhjalikud muudatused ei pruugi olla teostatavad.
Doktoritöö tugineb olemasolevatele ettepanekutele ja selles pakutakse välja esialgne sui generis patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisintellekti hõlmava loomingu kaitsmiseks.The thesis “Creations Involving Artificial Intelligence Under the European Patent Convention: Legal Implications and Potential Solutions” examines whether the European Patent Convention (EPC) can be interpreted to address the patentability challenges faced by creations involving artificial intelligence (AI). The thesis aims to identify and propose potential solutions to these challenges. As a hypothesis, the thesis asserts that the patent social contract regarding patent protection possibilities under the EPC for creations involving AI must be reconceptualized and incorporated with a sui generis mechanism.
The thesis confirms that the explainability of creations involving AI may pose challenges in meeting the sufficient disclosure requirement under the EPC. Proposed deposit mechanisms of the ML model, the underlying data, or both may not substitute for the required written description and may give competitors a disproportionate advantage.
The thesis outlines a rationale for recognizing the role of AI in generating a creation to facilitate technological stability. It argues that the functionality of the respective creations should be protected regardless of their application field.
The thesis outlines that increasingly sophisticated creations involving AI may require that all data be made publicly available, which would allow the construction of corresponding innovations with equal capabilities to assess their obviousness. Alternatively, disclosure obligation, registration of all ML models, the legal value of the ML output, and a standard for the person skilled in the art may be required.
The thesis shows that the EPC cannot be interpreted to meet the outlined challenges. Alternative approaches may not provide effective protection in all cases, and fundamental changes to the EPC may not be feasible.
The thesis builds on existing suggestions and proposes a preliminary sui generis patent-like certification mechanism for protecting creations involving AI.https://www.ester.ee/record=b572074
Varajase radikaliseerumise märkamise riikliku raamistiku ettepanekud haridustöötajatele
No full textEL-is on radikaliseerumise oht tõusutrendis, statistiliselt on islamiäärmuslaste rünnakud
suurenenud ning parem- ja vasakäärmuslused püsivad stabiilsena. Magistritöö eesmärk oli
välja töötada riikliku raamistiku ettepanekud selles osas, kuidas haridustöötaja saaks märgata
varajast radikaliseerumist ja oskaks tegeleda selle nähtusega lähtudes EL-i terrorismivastasest
strateegiast. Magistritöös uuriti, haridustöötaja teadlikkusest radikaliseerumisest ja
äärmuslusest ning millisest definitsioonist nad lähtuvad. Ka uuris magistritöö, millist tuge
vajavad haridustöötajad enim seoses koolinoorte radikaliseerumise ja äärmuslusega
tegelemisel. Töö empiiriline osa põhineb haridustöötajate intervjuu analüüsi tulemustele, EL-i
terrorismivastasele strateegiale ning teistele EL-i materjalidele. Samuti lähtub töö Eestis
olemasolevatest juhenditest, millest see töö keskendub põhiliselt kahele: PPA poolt loodud
käsiraamat kohalikele omavalitsustele ning Maasingu & Salveti (2018) RITA-RÄNNE projekti
raames loodud juhis haridustöötajatele äärmuslusest.
Magistritöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi viis poolstruktureeritud intervjuud põhikoolide,
kutsekoolide ja gümnaasiumiastme haridustöötajatega eri piirkondadest. Valimi moodustati
lumepallivalimi meetodi järgi, kus osade koolide poole pöörduti läbi ametiühingute soovituste
kaudu. Magistritöös kasutati andmeanalüüsi meetodina Brauni & Clarke-i (2022) temaatilist
analüüsi, mille abil tuvastati intervjuudes neli peamist teemat: “teadmised ja teadlikkus
radikaliseerumisest ja äärmuslusest”, “haridustöötajate toetuse vajadused”, “koostöö teiste
osapooltega” ja “ühiskondlikud ja kultuurilised aspektid”. Analüüsist selgusid ettepanekud
Eesti riikliku radikaliseerumise ennetamise raamistikule.
Magistritöö järeldused olid esiteks, et haridustöötajad vajavad lisatuge radikaliseerumisest
teadlikkuse tõstmisel; teiseks, puudu on juhendmaterjalid, mis oleksid kiiresti leitavad ja
koondatud ühte kohta ning kolmandaks, haridustöötajad vajavad tõhusamat koostööd nii
koolisiseselt kui ka kooliväliselt, et tagada radikaliseerumise ennetamine. Magistritöö
ettepanekuna tuginedes EL-i terrorismivastase strateegiale ja teistele materjalidele, on oluline
korraldada praktilisi koolitusi radikaliseerumise ja äärmusluse teemal; koolitusvõimalused,
juhendmaterjalid ja teised õppematerjalid peaksid olema koondatud ühte keskkonda, kuhu on
võimalik kiiresti ja lihtsalt ligi saada. On oluline luua kooli juhtkonna poolt koolisisene
tugisüsteem ja strateegiline plaan ning kooli juhtkond peab julgustama haridustöötajad
kasutama varajase radikaliseerumise märkamisel ametlikke teabevahetuse kanaleid.https://www.ester.ee/record=b5733882*es
Federated Meta-Learning for Low-Resource Translation of Kirundi
No full textIn this work, we reframe multilingual neural machine translation (NMT) as a federated meta-learning problem and introduce a translation dataset for the low-resource Kirundi language. We aggregate machine translation models () locally trained on varying (but related) source languages to produce a global meta-model that encodes abstract representations of key semantic structures relevant to the parent languages. We then use the Reptile algorithm and Optuna fine-tuning to fit the global model onto a target language. The target language may live outside the subset of parent languages (such as closely-related dialects or sibling languages), which is particularly useful for languages with limitedly available sentence pairs. We first develop a novel dataset of Kirundi-English sentence pairs curated from Biblical translation. We then demonstrate that a federated learning approach can produce a tiny 4.8M Kirundi translation model and a stronger NLLB-600M model which performs well on both our Biblical corpus and the FLORES-200 Kirundi corpus.https://aclanthology.org/2025.resourceful-1.0
Optimizing Estonian TV Subtitles with Semi-supervised Learning and LLMs
Get PDFThis paper presents an approach for generating high-quality, same-language subtitles for Estonian TV content. We finetune the Whisper model on human-generated Estonian subtitles and enhance it with iterative pseudo-labeling and large language model (LLM) based post-editing. Our experiments demonstrate notable subtitle quality improvement through pseudo-labeling with an unlabeled dataset. We find that applying LLM-based editing at test time enhances subtitle accuracy, while its use during training does not yield further gains. This approach holds promise for creating subtitle quality close to human standard and could be extended to real-time applications
Towards Addressing Anthropocentric Bias in Large Language Models
No full textThe widespread use of Large Language Models (LLMs), particularly among non-expert users, has raised ethical concerns about the propagation of harmful biases. While much research has addressed social biases, few works, if any, have examined anthropocentric bias in Natural Language Processing (NLP) technology. Anthropocentric language prioritizes human value, framing non-human animals, living entities, and natural elements solely by their utility to humans; a perspective that contributes to the ecological crisis. In this paper, we evaluate anthropocentric bias in OpenAI’s GPT-4o across various target entities, including sentient beings, non-sentient entities, and natural elements. Using prompts eliciting neutral, anthropocentric, and ecocentric perspectives, we analyze the model’s outputs and introduce a manually curated glossary of 424 anthropocentric terms as a resource for future ecocritical research. Our findings reveal a strong anthropocentric bias in the model's responses, underscoring the need to address human-centered language use in AI-generated text to promote ecological well-being
