108495 research outputs found
Sort by
Remaking of the late 19th century pysanky with natural dyes
No full textThis master's project remakes a set of late 19th century pysanky (Ukrainian Easter eggs) documented in 1899 ethnographic catalogue by Kulzhynskyi with the historic natural dyes listed in late 19th century publications. The project is carried out within the context of practice-based research, with a particular attention to the questions of sustainability. The practical component consists of the development of the natural dye recipes, the mordant experiment, and the remaking of pysanky. The written component provides the context for the practical component, summarizes research and fieldwork, documents the process of making and reflects on the outcomes of the whole project.https://www.ester.ee/record=b5768856*es
Piiblijutustus J. R. R. Tolkieni "Sõrmuste isanda" fantaasiamaailmas metafoorsete epiteetide ja personifikatsiooni kaudu
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576646
Üldhooldusteenuse kättesaadavus Tõrva valla näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5763176*es
Supporting Women Retrained for the Information and Communication Technology Sector During Studies and Labour Market Entry
No full textThe ICT sector is a driving force of the economy; however, Europe continues to face a shortage of skilled ICT professionals. The proportion of women in the sector has remained persistently low over the past decade. The European Union’s Digital Decade aims to increase female participation in this field. According to Eurostat, women make up only 26.8% of the ICT workforce in Estonia, while the EU average stands at 14%. The OSKA labour market forecast indicates that the shortage of ICT specialists in Estonia will persist, which has led to growing emphasis on reskilling and upskilling initiatives. Participation in adult education in Estonia is on the rise, and several master’s programmes and continuing education courses have been developed to facilitate career transitions into the ICT sector. This master’s thesis examines women’s motivations and expectations when making such a career change and compares the impact of master’s-level studies with that of short-term continuing education programmes. To analyse the topic, 17 semi-structured interviews were conducted with women who had transitioned to the ICT sector from other fields. The participants included seven graduates of master’s programmes, eight graduates of continuing education courses, and two women who had completed both types of training. The findings indicate that women entering the ICT sector through reskilling often experience a pronounced sense of being a beginner—an uncertainty that theoretical preparation alone does not fully alleviate. At the same time, their studies foster a growing understanding of the sector’s diversity and opportunities, which in turn enhances motivation and readiness to build a career in the field. Based on insights from the interviews and the theoretical framework of this thesis, the study provides recommendations on supportive factors that can facilitate women’s successful entry into the ICT sector.IKT-sektor on majanduse veduriks, kuid Euroopas on endiselt puudu IKT oskustööjõust. Naiste osakaal on olnud viimase kümnendi jooksul püsivalt madal. Euroopa Liidu Digitaalse Dekaadi eesmärk on suurendada naiste osakaalu selles valdkonnas. Eurostati andmetel on Eesti IKT-sektoris vaid 26,8% naisi ja Euroopa Liidus on keskmine näitaja 14%. OSKA tööjõuprognoosi järgi püsib Eestis IKT spetsialistide puudus, mistõttu pööratakse üha enam tähelepanu täiend- ja ümberõppele. Eestis on täiskasvanuõppest osavõtt kasvavas trendis ja loodud on mitmeid magistriõppekavasid ja täiendkoolitusi, mis võimaldavad karjääripööret IKT-sektorisse. Käesolev magistritöö uurib naiste motivatsioone ja ootusi sellise karjääripöörde puhul ning võrdleb magistriõppe ja lühivormiliste täiendkoolituste mõju. Teema analüüsimiseks viidi läbi 17 poolstruktureeritud intervjuud naistega, kes olid vahetanud oma töövaldkonda ning läinud tööle IKT-sektorisse. Intervjuudes osales seitse magistriõppe läbinud naist, kaheksa täiendkoolituse läbinud naist ja kaks naist, kes olid läbinud mõlemad õppevormid. Uuringu tulemused näitavad, et IKT-sektorisse ümberõppe teel sisenenud naised kogevad esialgu tugevat algaja ebakindlust, mida vaid teoreetiline ettevalmistus ei suuda täielikult vähendada. Samal ajal kujuneb õpingute käigus järjest selgem arusaam valdkonna mitmekesisusest ja võimalustest, mis omakorda suurendab õppijate motivatsiooni ja valmisolekut sektoris tegutseda. Vastavalt intervjuudest saadud sisendile ning magistritöö teoreetilisele raamistikule, pakub käesolev töö soovitusi, millised toetavad tegurid aitavad naistel IKT‑sektorisse edukamalt sisened
Расширение словарного запаса учеников-билингвов 5-го класса на факультативных уроках русского языка (методика работы над книжной, общенайчной и специальной лексикой)
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576620
Comparative Analysis of Erasure Correcting Codes in Data Storage
No full textErasure-correcting codes add redundancy to data, allowing the recovery of original data in case of erasures, thereby reducing the risk of data loss. This thesis analyzes the application of different erasure-correcting codes in storage systems. Reed-Solomon codes offer the maximum possible erasure correction for a given amount of redundancy, but they are computationally expensive, while XOR-based array codes are computationally efficient, making them ideal for RAID systems. LDPC codes are well-suited for large distributed storage systems, while convolutional codes show promise in simpler storage environment. The thesis also includes the implementation and comparison of a convolutional encoder and two decoding algorithms.Veaparanduskoodid lisavad andmetele liiasust, võimaldades taastada algandmeid rikete korral ning seeläbi vähendades andmekao riski. Töös analüüsitakse erinevate veaparanduskoodide rakendusi salvestussüsteemides. Reed-Solomoni koodid pakuvad maksimaalset võimalikku veaparandusvõimekust antud salvestusmahu juures, kuid eeldavad suurt arvutusressurssi. Seevastu XOR-põhised array-koodid on arvutuslikult soodsad ja sobivad hästi RAID-süsteemidesse. LDPC-koodid sobivad kasutamiseks suurtes salvestussüsteemides, samas kui konvolutsioonilised koodid on perspektiivikad lihtsamates salvestussüsteemides. Töö sisaldab ka konvolutsioonilise kodeerija ning kahe dekodeerija implementeerise protsessi kirjeldust ning nende võrdlust
Public Encounters and Government Chatbots: When Servers Talk to Citizens
No full textPublic service providers around the world are now offering chatbots to answer citizens' questions and deliver digital services. Using these artificial intelligence-powered technologies, citizens can engage in conversations with governments through systems that mimic face-to-face interactions and adjust their use of natural language to citizens' communication styles. This paper examines emerging experiences with chatbots in government interactions, with a focus on exploring what public administration practitioners and scholars should expect from chatbots in public encounters. Furthermore, it seeks to identify what gaps exist in the general understanding of digital public encounters
Heaoluteenuste arendamine Klaara-Manni Puhkekeskuse näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5765429*es
Ukraina noorte sotsiaalse kohanemise toetamine noortegarantii tugisüsteemi kaudu Pärnu linna näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5762952*es
Vastutustundliku privaatsuse heuristika kujundamise lähenemisviis
No full textPrivacy compliance is a major concern for legal entities handling Personal Information (PI), as noncompliance leads to substantial fines. Regulations require these entities to implement privacy protection mechanisms (privacy solutions) and inform data subjects (DSs) about PI processing. However, DSs often struggle to understand relevant information and effectively use these mechanisms, leaving their privacy vulnerable. Privacy heuristics (PHs) offer a potential solution by assisting users in making informed decisions. Yet, their design is complex, prone to bias, and, if done irresponsibly, can lead to unethical or manipulative outcomes. This thesis addresses these challenges by developing an approach that provides design principles for guiding and evaluating Responsible Privacy Heuristics (RPHs) in privacy-aware systems. Following the Design Science Research methodology, we formulated the principles to satisfy six meta-requirements derived from ethical principles: Integrity, Non-manipulation, Beneficence and Non-maleficence, Autonomy and Control, Context-aware and Accessible, and Regulatory Compliance. Each principle is paired with acceptance criteria that practitioners can use to verify correct application. The clarity and applicability of the resulting eleven design principles, as well as the validity of their acceptance criteria, were evaluated by privacy domain experts. We demonstrate the applicability of the approach through a practical example, following the steps of the methodological process. The resulting design was validated via a moderated A/B test with 12 end-users. Participants were asked to complete demographic questions, read a scenario, interact with their assigned design version, and then respond to a post-task questionnaire that assessed perceived usability, perceived informed decision, perceived autonomy, and perceived consequences awareness. In addition, we evaluated informed decision and decision-awareness to measure the new privacy solution’s effectiveness. The results show that the RPH version matched the standard PH version in usability, while being slightly more effective in preventing the selection of privacy-invasive options and enabling informed decision-making, without compromising user autonomy.Privaatsusnõuete järgimine on isikuandmeid (PI) käitlevate juriidiliste isikute jaoks suur murekoht, kuna mittevastavus toob kaasa märkimisväärseid trahve. Määrused nõuavad, et need üksused rakendaksid privaatsuse kaitsemehhanisme (privaatsuslahendusi) ja teavitaksid andmesubjekte (DS-e) PI töötlemisest. DS-idel on aga sageli raskusi asjakohase teabe mõistmise ja nende mehhanismide tõhusa kasutamisega, mis muudab nende privaatsuse haavatavaks. Privaatsusheuristikad (PH-d) pakuvad potentsiaalset lahendust, aidates kasutajatel teha teadlikke otsuseid. Ometi on nende ülesehitus keeruline, altid eelarvamustele ja vastutustundetu tegutsemise korral võivad need viia ebaeetiliste või manipuleerivate tulemusteni. See väitekiri käsitleb neid väljakutseid, töötades välja lähenemisviisi, mis pakub disainipõhimõtteid vastutustundliku privaatsuse heuristika (RPH) juhtimiseks ja hindamiseks privaatsusteadlikes süsteemides. Disainiteaduse uurimistöö metoodikat järgides sõnastasime põhimõtted, mis vastavad kuuele eetilistest põhimõtetest tulenevale metanõudele: terviklikkus, mittemanipuleerimine, heategevus ja mittekahju, autonoomia ja kontroll, kontekstiteadlikkus ja ligipääsetavus ning regulatiivne vastavus. Iga põhimõttega on seotud vastuvõtukriteeriumid, mida praktikud saavad kasutada õige rakendamise kontrollimiseks. Saadud üheteistkümne disainipõhimõtte selgust ja rakendatavust ning nende vastuvõtukriteeriumide kehtivust hindasid privaatsusvaldkonna eksperdid. Me demonstreerime lähenemisviisi rakendatavust praktilise näite abil, järgides metodoloogilise protsessi samme. Saadud disaini valideeriti modereeritud A/B-testi abil 12 lõppkasutajaga. Osalejatel paluti vastata demograafilistele küsimustele, lugeda stsenaariumi, suhelda neile määratud disainiversiooniga ja seejärel vastata ülesandejärgsele küsimustikule, mis hindas tajutavat kasutatavust, tajutavat teadlikku otsust, tajutavat autonoomiat ja tajutavate tagajärgede teadlikkust. Lisaks hindasime teadlikku otsust ja otsusteadlikkust, et mõõta uue privaatsuslahenduse tõhusust. Tulemused näitavad, et RPH versioon vastas kasutatavuse poolest standardsele PH versioonile, olles samal ajal veidi tõhusam privaatsust riivavate valikute valimise ennetamisel ja teadliku otsuste tegemise võimaldamisel, ilma et see kahjustaks kasutaja autonoomiat