Tallinn University Publications
Not a member yet
873 research outputs found
Sort by
The Case of ‘Trust’ – Research on Social Capital in V4 Countries
No full textThe purpose of this article is firstly to discuss the basic theoretical approaches used to interpret the concept of trust in the context of social capital and then to present the results of research conducted on trust. The analysis concentrates on elements related to trust in the literature, reflecting the methodological approaches for assessing and measuring trust. In theoretically conceptualising trust we generally adopt Hardin’s explanations (1991, 2002a, 2002b, 2006), which are then used as an interpretational framework for our research results. The paper mainly analyses and interprets subjective conceptual mental maps of trust developed on the basis of associations obtained in the Czech Republic, Hungary, Poland and Slovakia using the Associative Group Analysis Technique. The participants were management and economics students and there were 100 of them in each country (50 female and 50 male; 50 from each capital – Prague, Budapest, Warsaw and Bratislava; 50 from a smaller town in each country – Ostrava, Szeged, Olsztyn and Prešov). Altogether 400 students in four countries completed the tasks. In this article we mainly present the results relating to the Slovak section of the research sample
Sõja lõpp 1918. aastal ja Euroopa uus korraldus: I maailmasõda ja vägivalla jätkumine
No full text1917. aasta lõpul kogunesid Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria delegatsioonid esimestele rahuläbirääkimistele Brest-Litovskisse, mis oli siis Poola, tänapäeval on aga Valgevene linn. Veidi hiljem, 1918. aasta jaanuaris, esitles Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson Washingtonis tulevase rahuaegse maailmakorralduse 14 punkti, mille põhimõteteks olid rahvaste enesemääramisõigus, okupeeritud alade tagastamine, desarmeerimine ning Rahvasteliidu loomine. Läänerindel takerdus sõjast tüdinud Saksa sõdurite viimane pealetung 120 kilomeetri kaugusel Pariisist. Compiègne’i metsas Pariisist kirde pool kirjutasid Saksa keisririik ja Antandi riigid 11. novembril 1918 relvarahukokkuleppele alla. Sellega lõppes I maailmasõda. Kuid mida kaugemale ida poole rahulepingu allakirjutamise paigast, seda vähem sai rääkida rahust. Siin ei olnud esialgu juttugi sõjajärgsest rahuajast.
Poola armee lahingud Punaarmee vastu Ilūkste maakonnas 1919. aasta septembris Poola vaatenurgast [The battles of the Polish Army against the Red Army in Ilūkste county in September 1919 from Poland’s viewpoint]
No full textThe article describes a currently little-known episode in the history of the wars of independence of the Baltic countries and the Polish-Soviet war, where Polish Army and Lithuanian units fought against the Red Army at Daugavpils inSeptember 1919, with the Estonian and Latvian Rifle regiments forming the main part of the Red Army forces at Daugavpils. Within the composition of the Polish forces, a French tank company also took part in the battle. Th e Polish units as well as the Red Army suffered extensive losses in the battle. The situation was complicated by conflicts between Poland, Lithuania and Latvia, as all these countries deemed the Daugavpils region as a future part of their country. At the same time, tensions were also building between the Latvian Army and the West Russian Volunteer Army led by General Pavel Bermondt-Avalov. War broke out between them in October 1919. Immediately aft er the end of the battle of Daugavpils, six municipalities of the Ilūkste county in Courland were joined with Poland. At the beginning of 1920, the Polish and Latvian armies liberated Latgale. Th e Polish forces left Ilūkste county in the summer of 1920, when the fiercest battles of the Polish-Soviet war were being fought
К биографии Ю. Г. Оксмана (По материалам Центрального государственного исторического архива Санкт-Петербурга) [Iulian Oksman’s Life Story: In Light of Some Archival Findings]
No full textThis article aims at describing, in detail, the life story of Iulian Oksman, the renowned expert of Russian 19th-century literature, from his birth in 1895 to his student years in Germany (1912—1913) and St. Petersburg University (1913—1917). The study is largely based on findings from the Central State Historical Archive in St. Petersburg. The documents introduced in the article verify Oksman’s exact birthdate (January 5th, 1895, O. S.), and specify some details of his university studies. They also establish as April 29th, 1916 (O. S.), the previously unspecified date in the biography of Oksman’s fellow student, Osip Mandel’shtam: on that day, Oksman passed, and Mandel’shtam failed, the exam in professor Grigory Tsereteli’s course on Ancient Greek Literature
Кафедра русской литературы Таллинского педагогического университета: Материалык библиографии (1993–1997) [Bibliography]
No full textBibliograph
Guaranteeing the Right to Defence Counsel in Estonian Criminal Proceedings: the Estonian System of Defence Counsels
No full textThe aim of this article is to introduce the system of Estonian defence counsels as well as analyse problems it currently faces. As repeatedly stressed by the European Court of Human Rights, the right to counsel has a prominent status in criminal proceedings. In Estonia, accused persons may either hire counsel or counsel is appointed by the state. The system of state legal aid is operated by the Estonian Bar Association, which appoints counsels among its members, advocates. While only advocates may be appointed counsels, retained counsel may be any person with legal education by permission of the body conducting the proceedings – the court, the investigative body, or the Prosecutor’s Office. The Supreme Court of Estonia has emphasised that the body conducting proceedings may withdraw its consent if it turns out that the person does not have enough knowledge about Estonian criminal proceedings or criminal law. In addition, several grounds exist for the removal of both advocates and non-advocates. This is a controversial subject, as an accused has the right to have his chosen counsel by his side throughout the whole proceedings. Also, in state legal aid it is preferable that counsel participates from the very beginning to the end of the proceedings. Yet in some cases the court’s failure to remove counsel may violate the accused person’s rights. In Estonian law, there are three grounds for removal, two of which – conflict of interests, and ineffectiveness of defence counsel – have a practical meaning.
Еще о прагматике и датировке пушкинских помет на второй части «Опытов в стихах и прозе» К. Н. Батюшкова [Why and When did Pushkin Leave Marginalia on His Copy of Konstantin Batyushkov’s “Opyty v stikhakh i proze”?]
No full textThe present article is aimed at explaining the pragmatics of Alexander Pushkin’s marginalia on the second volume of Opyty v stikhakh i proze (1817) by Konstantin Batyushkov. Alexei Balakin hypothesizes that it is likely Pushkin’s remarks were those of a person engaged in preparing Opyty for republication. It is possible that the idea of republishing Batyushkov’s book came from Sergey Uvarov, an influential dignitary, who—in order to complete the project—employed an experienced publisher and his protégé Peter Pletnyov. Pletnyov, in turn, asked Pushkin to evaluate the first edition, make deletions, corrections, etc., yet rejected Pushkin’s suggestions at the final stage of the project
Ühest vääristavast uuringust [Review of the book “Eesti Vabaduse Risti kavalerid”]
No full textA review of the book “Eesti Vabaduse Risti kavalerid” (compiled by Jaak Pihlak, Mati Strauss and Ain Krillo).
Published in Viljandi by Vabadussõja Ajaloo Selts, 2016. 912 p
Limited common ground, unlimited communicative success: an experimental study into Lingua Receptiva using Estonian and Russian [Piiratud ühisteadmised, piiramatud suhtlusvõimalused: eesti-vene retseptiivse kakskeelsuse eksperimentaaluuring]
No full textEesti-vene suhtluse uuringu põhjal võib järeldada, et retseptiivne mitmekeelsus (lingua receptiva ehk LaRa) on üks mitmekeelse kommunikatsiooni viise, millel on potentsiaali nn ühise aluse (ingl. common ground) ehk kooskõlastatud vestluse loomiseks, võimendamiseksning taastamiseks olukordades, kus ühiselt jagatud teadmisedei garanteeri sujuvat suhtlemist. Lingua receptiva on mitmekeelne suhtlemisviis, kus kaasvestlejad räägivad oma emakeelt ning püüavad üksteise mõistmiseni jõuda, tuginedes oma võõr- või teise keeleoskustele.
Psühholingvistilist joondumist (ingl. psycholinguistic alignment)kui protsessi on vaadeldud eksperimentaalsetes olukordades. Erinevate meta-kommunikatiivsete strateegiate kasutamine annab ettekujutuse protsessidest, mis on lingua receptiva taga. Tulemuste põhjal on selgitatud, et nende strateegiate valik oli osaliselt tingitud võõrkeele valdamise tasemest ja varasematest mitmekeelsuse kogemustest, kuid eksperimendi tulemus ei sõltunud otseselt keeleoskustasemest. Enamgi veel, dialoogi tulemuse prognoosimiseks on ainuüksi vestluspartnerite individuaalsete omaduste teadmisest vähe, olulisem on teada dialoogi partnerite ühiseid omadusi
English-Estonian code-copying in Estonian blogs [Inglise-eesti koodikopeerimine blogides]
No full textArtiklis kirjeldatakse inglise-eesti koodikopeerimist eestlaste blogides. Uurimismaterjaliks on blogisissekanded, sest selle teksti on keelejuht ise toimetamata kujul kirja pannud, kajastades enda jaoks olulisi sündmusi. Kokku uuriti 15 Eestis elava eestlase blogi. Uuritud blogisissekanded on kirjutatud aastatel 2012–2016. Koodikopeerimise uurimiseks kasutati Johansoni koodikopeerimise mudelit, selles mudelis on kõik koopialiigid omavahel tihedalt seotud ning kopeeritud omaduste poolest eristatakse täielikke, valikulisi ning segakoopiaid. Enim esines täielikke koopiaid (90,5%), vähem segakoopiaid (7,5%) ja valikulisi koopiaid (2%).
Täieliku kopeerimise põhjus on enamasti mudelkoodi elemendi semantiline spetsiii lisus või pragmaatiline olulisus, samuti keele- ühiku kultuuriline spetsiiiflisus ning keelelise lihtsuse ja ökonoomia saavutamine. Täielikult kopeeriti enamasti nimisõnu ja nimisõna fraase, vähem ka omadus- ja tegusõnu. Nende sõnade semantiline spetsiiiflisus seisneb näiteks selles, et põhikoodis ei leidu vastet või ei ole vaste piisavalt täpne, Näiteks kopeerivad blogijad täielikult värvuste ja riietusesemetega seotut ning verbe, mis üldjuhul seonduvad mingite suhtlusvõrgustike või blogikeskkonnaga. Pragmaatilise olulisuse tõttu kopeeriti diskursuspartikleid, mille roll on enamasti kommunikatsiooni suunamine.
Käesoleva töö jaoks koostatud korpuses esines nii partikleid, adverbe, interjektsioone kui ka küsisõnu. Korpuses ei esinenud näiteid konjunktsioonide kopeerimise kohta, kuid ei ole võimalik kindalt öelda, miks neid ei kopeeritud. Samade tulemusteni jõudis oma uurimuses ka Reet Igav (2013: 37). Diskursuspartiklite kopeerimise eesmärk oli suhtlemist tõhusamaks muuta. Valikulise kopeerimise peamine põhjus on keeleühiku kasutussagedus mudelkoodis. Uurimuses esines valikulisi koopiaid vähe.
Valikuliste koopiate seas esines palju kombinatoorsete ja sageduslike omaduste kopeerimist, enim poolt-konstruktsiooni ja sõna „omama“ kopeerimist, mis on aga eesti ühiskeeles juba konventsionaliseerunud. Valikuliste koopiate vähesest esinemissagedusest võib järeldada, et keelejuhid ei kasuta mudelkoodi sellisel tasemel, et kasutaksid selle konstruktsioone ja malli produktiivselt ka põhikoodis. Korpuses esines ka mitu segakoopiat, mida on peetud täielikelt koopiatelt valikulistele üleminekuperioodiks. Seda kinnitas ka koopia liikide esinemisstatistika – segakoopiaid esines veidi rohkem kui valikulisi koopiaid. Korpuses esinenud segakoopiad on liitnimisõnad, mille üks osa on kopeeritud täielikult ning ülejäänu valikuliselt. Segakoopiate esinemise põhjuseid on raske kindlaks määrata, üks põhjus võib olla täielikult kopeeritud keeleühiku semantiline spetsiiiflisus