Tallinn University Publications
Not a member yet
873 research outputs found
Sort by
Euroopa Liidu poliitikate siseriiklik koordineerimine valitsuse tasandil
Euroopa Liiduga liitumine tõi Eesti senisele valitsemiskorraldusele uue valitsemistasandi lisandumisega mitmeid uusi väljakutseid. Liidu otsustusprotsessiga kohanemiseks on vajalikud institutsionaalsed muutused – on vaja kujundada riigisisene Euroopa Liidu poliitikatega tegelemise süsteem. Teisalt suurenevad nõudmised ametnikele ja poliitikutele, eeldades valmisolekut ja suutlikkust aktiivselt osaleda liidu institutsioonide töös. Kuna enamik avaliku poliitika valdkondi on praeguseks kas osaliselt või täielikult liidu pädevuses, on ka riiklikul tasandil Euroopa Liidu küsimustega tegelevate osalejate ring järjest laienenud. Seega ei saa enam Euroopa Liiduga seonduvaid teemasid pidada siseriiklikest poliitikatest eraldiseisvaiks ning ainult välispoliitikana käsiteldavateks. Eelnevast tulenevalt on tähtsustunud Euroopa Liidu poliitikate siseriikliku koordineerimise suutlikkus, mis on üheks peamiseks eelduseks riigi jaoks tähtsates küsimustes liidu tasandil edu saavutamisel. Koordineerimine peaks eelkõige tagama, et riigi positsioonid erinevates küsimustes ei oleks omavahel vastuolulised, vastaksid võimalikult suurel määral riigi seatud prioriteetidele ning siseriiklikud konfliktid ei peegelduks liidu tasandil läbi rääkides. Väikeriikide ressursside piiratusest tulenevalt on nendele edukas koordineerimine suurriikidest veelgi olulisem
Eesti maksusüsteemi vastavus Euroopa maksusüsteemide kujundamise põhiprintsiipidele
Iga mistahes maksusüsteemile antav hinnang on väga suures sõltuvuses hinnanguandja maailmavaatest ja isiklikest huvidest. Tulemuste sensitiivsus on siinkohal nii suur, et isegi maksustamise printsiipide osas on käsitlusi praktiliselt samapalju kui autoreid. Väga erinevaid käsitlusi annavad maksusüsteemidele mitte ainult teaduslikud publikatsioonid, vaid ka õpikud
Euroopa väikeriikide regionaalse koostöö mehhanismid
Kogu Euroopa ajaloo vältel on selle rahvad ja riigid otsinud koostöövõimalusi, et suuta vastu seista rahvuslikule ja ideoloogilisele šovinismile ning majanduslikule ja sõjalisele survele. Ka 20. sajandil on koostöö ja integratsioon mänginud tähtsat rolli. Pärast Teist maailmasõda on need püüdlused olnud aga eriti nähtavad seoses külma sõja lõppedes toimunud poliitiliste muutustega.