Tallinn University Publications
Not a member yet
873 research outputs found
Sort by
Riiklus ja suveräänsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni praktikas
No full textSuveräänsus on olnud viimastel sajanditel üks olulisimaid riiki ja võimu iseloomustavaid mõisteid. Kui ühest küljest võib suveräänsust pidada millekski püsivaks, mis on kulgenud käsikäes riigi ja riikluse arenguga, siis teisalt on selle mõiste sisu, hõlmavust ja piire ajast aega eri viisil käsitletud
Kuidas uusliberaalid valitsesid bismarckiaanlikku heaoluriiki? Tagasivaade Eesti sotsiaalpoliitika strateegilistele murdepunktidele
No full textHeaoluriigina tuntakse niisugust ühiskonnakorraldust, kus on välja kujunenud sotsiaalpoliitikat haldavad ja planeerivad institutsioonid ning kus on püsivalt olemas programmid ja meetmed, mis tagavad inimeste sotsiaalse turvalisuse ja heaolu. Põhivoolu sotsiaalteadustes peetakse heaoluriigi oluliseks näitajaks ka sotsiaalkulude osakaalu SKPs. Eesti avalikes aruteludes kohtab veel tänapäevalgi seisukohta, et meil pole mingit heaoluriiki. Sedalaadi arvamused tuginevad peamiselt ebaühtlasele elatustasemele, mis tuleneb suurest ainelisest ebavõrdsusest, ja riiklike sotsiaalkulude mahajäämusele Euroopaga võrreldes. Viimast tõendab ka mitu teadustööd, kust selgub, et 28 iseseisvusaastat pole vähendanud vahet Eesti ja Lääne-Euroopa riikide heaolukulutustes. Kui euroala riikides moodustavad heaolukulutused 29–30% SKPst, siis Eestis vaid 16% (ESSPROSi 2019., 2016. a andmed). Nüüdisaegsed Euroopa heaoluriigid on siiski palju enamat kui vaid üks statistiline mõõdik või mõni üksik vaeste abistamise meede. Heaoluriigist saab kasu (hüvitisi, avalikke teenuseid või palka) üle poole tänapäeva valijaskonnast, mis on kindlasti heaoluriigi kui ühiskonnamudeli püsimise üks põhjusi
On Some Contexts and Subtexts of Nabokov’s Podvig
No full textThe article interprets the plot and main themes of Vladimir Nabokov’s Podvig (Glory, in an imprecise English translation) as an expression of his belief in the heroic potentialities of the modern age. Nabokov plays upon different meanings and connotations of the Russian title word that can mean “high deed” (alluding to the protagonist’s suicidal expedition to communist Russia) but also “path,” “way,” “journey,” and, ultimately, “life” (alluding to his life as a kind of quest). The subtexts of the novel are taken from Russian folklore and poetry, developing upon the motive of “stony path” that originates from Lermontov’s famous “Vykhozu odin ia na dorogu…” (1841) and its echoes in Blok and Mandelshtam
1799. aasta Alpide kampaania kui Vene mägisõjadoktriini lävepakk
No full textKeiserlik Vene armee võitles esimest korda mägedes 1799. aastal, kui Aleksandr Suvorov viis oma korpuse Itaaliast üle Šveitsi Alpide, et ühineda Vene vägedega Zürichi all ja tõrjuda Prantsuse armee Šveitsist välja. Tema sõdurid olid kogenud professionaalid, kes olid Itaalias prantslaste vastu sõdides võitnud muljetavaldava hulga lahinguid. Suvorov ei näinud ette Alpides tekkida võivaid raskusi ja oli veendunud, et ta pühib sinna siirdud Prantsuse garnisonid kergesti oma teelt. Kuid mägisõja kogemuste puudumise tõttu põrkus Suvorovi korpus tohutute strateegiliste, taktikaliste ja logistiliste probleemidega, kaotas poole oma elavjõust ega saavutanud oma eesmärke. Šveitsi sõjakäik näitas, et mägisõjas pole kohta amatööridele, diletantidele ja spontaansusele. Hiljem Venemaa piiridel paiknevates mägedes sõdides ignoreerisid Vene ja siis Nõukogude armee samuti mägisõja omapära ning võitlesid kõigil neil sõjakäikudel nagu tasandikel – koos ettearvatavalt kohutavate tagajärgedega
Changing Patronage and Informality Configurations in Ukraine: From the Shop floor Upwards
No full textThis article examines hegemonic norms of political and moral economy in Ukraine today acting at the level of the workplace. My research is based on fieldwork I conducted in a large industrial city in the east of Ukraine from January to June 2019. Using the general Gramsci-inspired theoretical framework and the insights of Hillel Ticktin, Simon Clarke and Michael Burawoy regarding Soviet and post-Soviet factory regimes, I analyse differences between the life-worlds of workers, relating them to the structurally different context in which they find themselves. All enterprises feature path-dependent informal bargaining and underinvestment as cornerstones of their factory regimes. However, they differ in the ways in which these traits combine in practice. These configurations, in turn, elicit different strategies and attitudes from the workers, each of them more typical at one enterprise than at others: an archaic manufactory attitude at a new window factory, exit in mines torn between owners, voice at the foreign-owned metalworking factory, and loyalty at a ‘native’ oligarchic holding. The general trend is not towards eliminating informality as a ‘post-Soviet residue’ but rather towards renegotiating it with different outcomes
Sissejuhatus
No full textSeekordne Acta Politica Estica erinumber keskendub riiklusele ja selle mõtestamisele. Meie eesmärk on teha Eesti lugejale arusaadavamaks nüüdisriike, nende ideelisi aluseid, toimemehhanisme ja arenguvõimalusi. Number ilmub ühtaegu nii Tallinna Ülikooli riigiteaduste 25. aastapäeva tähistamiseks kui teise osana Eesti riigi 100. aastapäeva tähistamisest. Sünteesime ja kontekstualiseerime nüüdisaegseid läänelikke riigikäsitlusi, seome Eesti kontekstiga ning võtame kokku meie enda arenguloo ja panuse.
Riigiteaduste veerandsajand Tallinna Ülikoolis
No full textJärgnev artikkel tutvustab Tallinna Ülikooli riigiteaduste arengutähiseid, -kontekste ja panust. Lisaks juubelile on selleks veel kaks kaalutlust. Esiteks on riigiteadused Eestis suhteliselt noor õppe- ja teadusharu, mille kohta on seni avaldatud mõned üldülevaated. Täpsem vaade ühe institutsiooni tegevusele täiendab ülevaateteavet süvendatuma arusaamaga, kuidas riigiteaduste arendamine on Eesti ühes ülikoolis välja näinud.
Б. М. Эйхенбаум. Письма к Ю. А. Никольскому [Boris Eichenbaum: Letters to Iurii Nilol’skii]
No full textThis is a prefaced and meticulously annotated publication of Boris Eichenbaum’s letters to his friend, an aspiring writer and a student of St. Petersburg University Iurii Nikol’ski. The preface and annotations focus on some previously unknown data concerning Eichenbaum’s life story from 1912 to 1917 with a special attention paid to the correspondents’ friends. In addition, I publish the initial version of the poem that Eichenbaum dedicated to Ekaterina Malkina vis-à-vis the poem’s shorter version from his Moi Vremennik (My Periodical). I also establish the fact of Eichenbaum’s acquaintance with Sasha Chernyi (Alexander Glikberg, 1880—1932)
Saateks
No full textKümnes Eesti sõjaajaloo aastaraamat sisaldab 9. Eesti sõjaajalookonverentsi „Minevik, sõjamehe teejuht? Kogemus, ajalugu ja teooria sõjalises ettevalmistuses“ ettekannete põhjal kirjutatud artikleid. Konverents peeti Tartus 2018. aasta mais ning selle korraldasid Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum ja Kaitseväe Akadeemia, mis siis kandis veel nime Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Eesnimekasutuse reguleerimine ja selle mõju. Eesti ja Ungari näide [Given name regulation and its influence – the examples of Estonia and Hungary]
No full textEesti ja Ungari eesnimekasutust võib vaadata kui ühe reguleerimisskaala kaht äärmist punkti, kus Eesti nimekasutust iseloomustab peaaegu täielik vabadus ja Ungari kasutust üsna täpne reguleeritus. Ühelt poolt määravad õigusaktid piirid, mis on aktsepteeritud, mis mitte, teiselt poolt toetab seda praktika, tegelik nimekasutus, nagu see pika aja jooksul kujunenud on. Eesti ja Ungari tänapäevasel eesnimekasutusel on mõneti sarnane ajalugu: mõlemad keeled on läbi teinud keeleuuenduse, teadliku keelekujunduse, ning samuti leiab mõlema ajaloost rahvusliku eneseteadvusega seotud nimede omakeelestamise perioodi. Seejuures võib ungari nimeuuendust nimede eestistamise kaudseks eeskujuks pidada