45 research outputs found
Analysis of harvester working time for example Ponsse Ergo
No full textTöö koosneb kolmest petaükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse harvesteri ehituslikku poolt ning raietehnoloogiat. Teine peatükk materjalist ja metoodikast annab ülevaate uuritud harvesterist, masina operaatorist, töös uuritud raielankidest ning sellest, kuidas kogu uurimus läbi viidi. Töö kolmandas peatükis kajastatakse uurimuse käigus saadud tulemusi ning võrreldakse neid mõningate varasemalt läbi viidud uurimuste tulemustega.
Antud töö on valminud põhiliselt autori vaatluse ja analüüsi põhjal. Vaatlused toimusid raielankidel, videokaamerat kasutades ning hiljem filmitut arvutis analüüsides. Materjali filmiti kokku ca. 17 tundi. Lisaks filmimisele pani autor kirja märkmeid harvesteri tööd raskendavatest teguritest ning operaatori tähelepanekuid.
Autori arvates saavad antud tööst kasu nii harvesteri operaatorid kui ka harvestere omavad ettevõtted. Tööst saab teadmisi tulevikus metsamasinatel töötamisel või nende töö organiseerimisel ka autor.The work cosists of three parts, the first chapter describes the constructional side of the harvester, and short overview of the harvester harvesting technology. The second chapter material and methods, describes studied harvester, harvester operator, cutting areas and how all research was conducted. The thrid chapter gives overview working time in clear cutting and thinning areas and a reference to previous similar studies.
Work is based on the author´s observation and analysis. Observations were in the forest by using videocamera and later data was analyzed in computer. The material was filmed about 17 hours. Author wrote notes about hindrances of harvester work and operator comments.
Author think´s that work gives benefits for harvester operators and harvester holding companies. Work gives author knowledge about future working on harvester or organizing harvester work
Surveying With 3D Laser Scanning Technology of Solna Centrum Shopping Center
No full textKäesoleva lõputööga on antud ülevaade Stockholmis Solna linnaosas asuva Solna Centrum kaubanduskeskuse mõõdistamisest, 3D laserskaneerimise tehnoloogia abil. Töö esimeses peatükis tutvustati laserskaneerimise liike, mõõdistusandmete sidumist ja georefereerimist, tähiste tüüpe punktipilvede puhastamist ning hõrendamis. Samuti tutvustati lõputöö projektis kasutatavat registreerimismeetodi teoreetilist poolt, käsitleti laserskannerite andmete täpsust ja põhilisi vigade allikad. Töö teises peatükis on kirjeldatud, kuidas toimub laserskaneerimine praktikas. Räägitakse tahhümeetrilise mõõdistuse planeerimisest, vajaminevast varustusest ning nõuetest, kuidas tuleks rajada tahhümeetriline käik. Tutvustatakse, kuidas tuleb paigaldada tähiseid ning milliseid tähiseid oleks mõistlik kasutada erinevates situatsioonides. Töö praktilises osas on antud ülevaade kogu projekti läbiviimise protsessist. Alustatud on objekti kirjeldamisest ning lähteülesande tutvustamisest. Kuna tegemist oli väga suure projektiga, siis töö planeerimine ning tähtaegadest kinnipidamine oli väga suure tähtsusega. Tuuakse välja kuidas toimusid mõõdistustööd, ning milliseid probleeme esines projekti teostamisel. Välitööde teostamiseks kasutati elektrontahhümeetrit Leica Viva TS 15. Sama instrumenti kasutati ka käigu rajamiseks ja tähiste koordineerimiseks. Skaneerimisel kasutati Leica Scanstation P40 laserskannerit. Projekti kogu kestvus oli neli kuud, ning projekt tulemusede anti üle kokkulepitud kuupäevaks. Üldpildis sujus projekt plaanipäraselt, kuid tekkis ka mõningaid viivitusi. Esines olukordi, kus ei saadud kasutada piisavalt tööjõudu, kui oleks vaja olnud, mis oli tingitud ka teiste projektide samal ajal töös olemisest. Lõputöö autorina sooviksin tänada Exact Geomark AS, Tallinna Tehnikakõrgkooli juhendajat Tarvo Mill-i kes jagas mulle erialalisi teadmisi ning aitas probleemide korral. Samuti sooviks tänada lõputöö konsultanti Katrin Uueküla.The heading of the following thesis is Surveying With 3D Laser Scanning Technology Of Solna Centrum Shopping Center. Solna Centrum shopping center is located in Sweden's wich capital is Stockholm. In the first chapter the principles of laser scanning, data registration, georeferencing and data processings introduced. Also, the precision of laser scanning and the main sources of errors is presented. In the second chapter, the practical laser scanning work is described. The planning of tachymetric measurement, the required equipment and the requirements for constructing control network is discussed. Also, the placement of laser scanning targets and the type of targets that should be used in different situations are discussed. Also in the practical part of the work, the entire surveying process is described. Starting from description of the project and the presenting of the initial task. Since it was a very large project, planning of the work and meeting the deadlines were vital. A description of measurements carried out on the site and the arosed problems faced during the work are also brought out. For constructing a control network and georeferencing targets, electronic total station Leica Viva TS15 was used. For the laser scanning, Leica Scanstation P40 was used. The total duration for the project was 4 months and the results were delivered by the accepted deadline. In overall, the project was executed according to plan alltoughminor delays were encountered. As the author of the thesis, I would like to thank EXACT Geomark AS, Tarvo Mill, tutor from Tallinn University of Applied Sciences (TTK UAS), who shared professional knowledge and helped with solving problems. Also, I would like to thank consultant of this thesis, Katrin Uueküla
Pilot-laitteiston rakentaminen ja käyttöönotto biodieselin valmistusta varten
No full textMetropolia Ammattikorkeakoulu Insinöörityön tiivistelmä
Tekijä Tarvo Jaatinen
Otsikko Pilot-laitteiston rakentaminen ja käyttöönotto biodieselin valmistusta varten
Sivumäärä 51
Aika 2.12.2009
Koulutusohjelma kemiantekniikan koulutusohjelma
Tutkinto insinööri (AMK)
Ohjaaja lehtori Seppo Lahti
Ohjaava opettaja yliopettaja Pekka Lehtonen
Insinöörityössä rakennettiin ja koekäytettiin pilot-laitteisto, jonka avulla voidaan valmistaa kasviöljystä biodieseliä vaihtoesteröintireaktion avulla. Nyt manuaalisesti toimiva laitteisto on prototyyppi myöhemmin rakennettavasta täysin automaattisesta laitteistosta, jonka avulla biodieselin valmistus tapahtuu täysin tietokoneen ohjaamana.
Laitteisto koostuu kolmesta eri säiliöstä, joista ensimmäisessä tapahtuu vaihtoesteröintireaktio rypsiöljyn, metanolin ja emäskatalyytin välillä. Reaktiosäiliössä lämmitetään reaktion lähtöaineiden seos 60 °C:seen sekoituksen ollessa päällä. Reaktiotuotteina saadaan biodieseliä ja glyserolia.
Toinen säiliö on biodieselin pesusäiliö, jossa biodieseliä pestään vedellä vesisumun ja kuplituksen avulla. Vesisumu leviää tasaisesti biodieselin pinnalle ja painuu säiliön pohjalle absorboiden samalla veteen liukenevia epäpuhtauksia. Toinen pesuvaihe suoritetaan kuplituksen avulla, jossa pumpataan ilmaa lasiputkeen, jonka päässä on huokoista keraamista materiaalia. Lasiputki on sijoitettu säiliön pohjalle, jolloin syntyneet ilmakuplat nousevat biodieselin pinnalle kuljettaen mukanaan vettä, joka absorboi epäpuhtauksia biodieselistä.
Koeajojen tarkoituksena oli optimoida tarvittavat reaktio- ja pesuolosuhteet, jotta reaktiotuotteena saadaan mahdollisimman puhdasta ja hyvälaatuista biodieseliä. Samalla kerättiin tietoja automatisoidun laitteiston rakentamista varten.
Saatuja biodieselnäytteitä analysoitiin kaasukromatografi-massaspektometrillä ja pommikalorimetrillä. Suoritettujen analyysien tulosten perusteella todettiin, että biodieselin valmistus on mahdollista koekäytetyllä laitteistolla.
Hakusanat biodiesel, kasviöljy, vaihtoesteröinti, pilot-laitteisto, optimointiHelsinki Metropolia University of Applied Sciences Abstract
Author Tarvo Jaatinen
Title Building and trial run of pilot equipment for producing biodiesel
Number of Pages 51
Date December 2, 2009
Degree Programme Chemical Engineering
Degree Bachelor of Engineering
Instructor Seppo Lahti, Lecturer
Supervisor Pekka Lehtonen, Principal lecturer
In this thesis project pilot equipment for producing biodiesel out of vegetable oil through transesterification was constructed and tested. The equipment will form the basis for a fully automated system that enables computer controlled biodiesel production.
The equipment consists of three containers. The first one is for transesterification between rapeseed oil, methanol and sodium hydroxide. In the reaction container, the chemicals were heated to 60 °C while mixing. The reaction products are biodiesel and glycerol.
The second container is a washing container. A nozzle creates water fog that spreads evenly on the surface of the biodiesel and while sinking, absorbs impurities. The second washing process uses bubble washing. A pump blows air into a glass tube with porous ceramic end piece. The tube is located at the bottom of the container. The bubbles rise into surface of the solution carrying water that absorbs water soluble impurities from the biodiesel phase.
The purpose of the trial runs was to optimize the reaction conditions and the washing process to get as high-quality biodiesel as possible. Another purpose was to get information for developing more automated equipment.
Samples of the produced biodiesel were analysed using a gas chromatograph-mass spectometer and a bomb calorimeter. Based on the analyses, it was confirmed that high quality biodiesel was possible to produce with the constructed equipment.
Keywords biodiesel, vegetable oil, transesterification, pilot equipment, optimizatio
3D registration of terrestrial laser scanning stations using variations of targets
No full textKäesoleva lõputöö teemaks oli “Maapealse laserskaneerimise jaamade 3D registreerimine varieeruvate tähiste arvuga”, mille eesmärgiks oli uurida erinevate ühiste arvu (2-5) mõju registreerimise täpsusele. Lähtuvalt kirjandusest (nt. Lichti ja Gordon, 2004) ja skannerite tootjate poolsest soovitustest, soovitatakse kasutada vähemalt kolme tähist andmete transformeerimiseks. Laserskaneerimise objektiks oli Kodasema OÜ poolt loodud demonteeritav betoonmoodulmaja. Moodulmaja mõõdistamine toimus 3D laserskaneerimise meetodil. Vastavalt mõõdetud andmetele teostati transformeerimisparameetrite arvutused kasutades neljaparameetrilist Helmerti transformatsiooni, mis rakendab üksiku väärtuse avaldamise algotitmi (ik. Singular Value Decomposition method ehk SVD) määramaks pöördemaatriksi parameetreid. Lisaks, hindamaks tähiste skaneerimise teoreetilist täpsust lähtuvalt instrumendi tootjapoolseid spetsifikatsioone, viidi läbi liitmõõtemääramatuste arvutus kasutades kombineeritud standardmääramatuse algoritmi (ik. Combined Standard Uncertainty ehk CSU). Töös tutvustati erinevaid laserskannerite tööpõhimõtteid, tähiste tüüpe ja vajalikkust. Kirjeldati koordinaatide transformeerimise meetodeid ning tööde ettevalmistustust ja teostust. Skaneerimiseks kasutati laserskannerit Leica ScanStation C10. Tähiste koordineerimiseks kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6. Töös on kirjeldatud nende tehnilisi näitajaid. Tähiste puhul kasutati must-valgeid pabertähiseid ja “keera ja pööra” tähiseid. Käesoleva lõputöö tulemusena võib järeldada, et transformeerimiseks tuleks kasutada vähemalt kolme ühist tähist, mis tagavad piisava täpsuse, seega leiab kinnitust nii kirjanduses kui ka seadmete tootjate poolne soovitus kasutada minimaalselt kolme tähist. Vaid kahe tähise kasutamise puhul puudub võimalus anda statistilist hinnangut saadud tulemusele ning samuti on kõrgendatud risk transformeerimise ebaõnnestumisele tänu võimalikule tähise asukoha nihkumisele töö käigus. Arvutuste tulemused kinnitavad, et transformeerimiseks tuleks kasutada kolme ühist tähist, mille standardhälbeks oli ±0,0005 m. Lisapunktide (neljanda ja viienda ühise tähise) puhul oli mõlema standardhälbeks ±0,0008 m. Tähiste skaneerimise teoreetiliseks täpsuseks oli keskmiselt ca 0,0046 m. Olgugi, et teoreetiline tähiste mõõtemääramatus on võrdlemisi suur, võib eeldada, et praktiline mõõtemääramatus on siiski oluliselt parem. Viimast kinnitab ka transformeerimise tulemused.This final paper reviews mapping, made under the laser scanning method, used for a concrete building constructed by Kodasema Ldt, going to be dismantled, transformation of coordinates and data processing using different methods. The final paper introduces different work principles of laser scanners, and types and need for the symbols. The author described the coordinate transformation methods and performed calculations of the transforming parameters, using the SVD algorithm of a singular value decomposition. Calculations of the combined mapping uncertainties were carried out using the CSU algorithm of a combined standard uncertainty. The author also explained the work preparation and performance. Scanning was made with the Leica ScanStation C10. Coordination of symbols was made using the electronic tachometer Trimble S6. The research contains a description of their technical indicators. As for the symbols, the author used black-and-white paper symbols and “turn and rotate” symbols. Based on the general theory, it is recommended to use at least three symbols for data transformation, on the other hand, using additional points help to avoid big mistakes. In the final paper, the author revealed the number of different symbols, that result in accuracy of registration. In case of symbols, the author calculated the combined mapping uncertainties. The symbol location and distance from the station are very important factors, that may influence the calculation results
Construction Management Project for the Construction of a Stadium and for the Reconstruction of the Nearby Surroundings
No full textKäeolevas lõputöös on käsitletud Väike-Maarja seltsimaja ja mudelihalli ümbruse rekonstrueerimise
ning Väike-Maarja staadioni töökorraldusprojekti. Kajastatud on töödele kuluv aeg, masinapargi
vajalikkus, töömeetmete kirjeldused ning tööde etapid.
Lõputöö esimeses kolmandikus käsitletakse projektide teoreetilist osa, samuti tõstatas autor küsimusi,
mida võiks arutleda Töövõtja Tellijaga ning mis probleeme näeb lõputöö autor tekkivat tööde käigus.
Teise osas käsitletakse nii staadioni kui ka Seltsimaja töökorralduslikke meetmeid, kus on kirjeldatud
etapiliselt tööde teostus, erinevate tööde ajakulud ning ressursside vajalikkused. Lõputöö viimases
osas kirjeldab autor objekti finantsilist poolt.
Lõputöö kirjutamise käigus omandas lõputöö autor kõige rohkem teadmisi just tehnovõrkudega
seonduvates küsimustes, kuna antud objekt sisaldab rohkel määral tehnovõrkude töid ning tänu sellele
vajas antud teema ka rohkem süvenemist. Käsitletud töömeetodeid kasutab lõputöö autor ka
edaspidiselt antud projekti valmimisel.The following thesis Construction Management Project for the Construction of a Stadium and for the
Reconstruction of the Nearby Surroundings gives an overview of the reconstruction of the Väike
Maarja society house and model hall and construction of a stadium. In the frameworks of the thesis,
the author finds optimal work organization methods and the time expenditure costs to conduct the
work.
The thesis consists of three parts. In the first one the author gives an overview of the current situation,
research and the theoretical side of the project where both utility networks and road construction
aspects are reviewed.
In the second part, an overview is given of the project’s preparations and problems that the Contractor
should discuss with the Client before going forward with the project. This to find the best work
organizational methods in collaboration with the timetable.
In the last part, the author displays the project’s financial side in greater detail.
In conclusion, the author found optimal work organization methods, gained great knowledge of utility
networks, and will furthermore implement these methods to the project itself
Ensuring road safety for pedestrians during wintertime
No full textKristiine, Nõmme ja Põhja-Tallinna linnosas läbi viidud vaatluste tulemustel, selgusid kõige sagedamini esinevad probleemid jalakäijate jaoks talvistes liiklusoludes. Kõige sagedasemalt täheldatud probleemideks olid vastavalt:
• teostamata või puudulikult teostatud talihooldustööd ja libedusetõrje puhastusalal,
• puudulikult teostatud libedusetõrje kõnniteedel,
• lumevallid ülekäiguraja otsades,
• piiramata ohuala kinnistute ümber katustel varitseva ohu suhtes,
• teeääres parkivad ning seeläbi talihooldetöid takistavad mootorsõidukid,
• kõrged ning pidevalt kasvavad lumevallid teeääres, mis piiravad nii jalakäijate kui ka mootorsõidukijuhtide vaatevälja.
Vaatluse andmeid analüüsides selgus, et esinenud probleemid sõltuvad suures osas linnaosa eripäradest ning planeeringust. Põhja-Tallinnas esines kõige rohkem probleeme kinnistu omanike poolt puudulikult hooldatud puhastusaladega. Piiramata ohualaga katustel varitseva ohu suhtes. Sõidutee ääres parkivate ning seeläbi lumekoristustöid takistavate mootorsõidukitega. Puuduliku libedusetõrjega kõnniteedel ning lumevallidega ülekäiguraja otstes. Kristiine linnaosas esines kõige rohkem probleeme puudulikult teostatud libedusetõrjega kõnniteedel. Tee ääres parkivate ning lumekoristustöid takistavate mootorsõidukitega ning vaatevälja piiravate kõrgete lumevallidega. Nõmme linnaosas esines kõige rohkem probleeme puudulikult teostatud hooldustöödega puhastusalal. Lumevallidega ülekäiguraja otsetes ning vaatevälja piiravate kõrgete lumekuhjadega.
Analüüsi käigus, kus kõrvutati leitud probleeme intervjueeritud ametkondade esindajate poolt väljatoodud murekohtadega, selgus, et vaatluse käigus täheldatud probleemid kattuvad. Välja toodud probleeme analüüsiti lähtuvalt kehtivatest määrustest, et leida probleemide tekkepõhjused, eesmärgiga leida murekohtadele lahendusi. Lõppeesmärk oli leida probleemidele ratsionaalseid ning lihtsaid lahendusi toetudes seni kasutusel olevatele lahendusmeetoditele ning omalt poolt tähendades neid.
Puudulikult teostatud lumekoristustööde ning libedusetõrje puhastusalal korral oleks oluline panna rõhk probleemi ennetustööle näiteks läbi kampaania, et varakult juhtida kinnistuomanike tähelepanu saabuva talvega kaasnevatele hooldustöödele. Selleks, et kinnistu omanikud vajaduse korral juba varakult otsiks teenusepakkuja, kes teostaks hooldustöid vastavalt puhastusalal. Teostada suuremat kontrolli kinnistu omanike poolt hooldatavate puhastusalade üle, eriti puhastusaladele, kus esineb pidevalt hooldustöödes puuduseid, et juba varakult juhtida tähelepanu esinevatele puudustele. Suuremate ning pidevate rikkujate suhtes rakendada kiiremini ning suuremaid trahvisummasid. Kinnistute puhul, kus esineb pidevalt probleeme puhastusala hooldustöödega, siis vastava ametiasutuse poolt leida probleemi algpõhjus ning pakkuda abi probleemi lahendamiseks.
Pidevate sula- ning külmumis protsesside käigus libedatel kõnniteedel ohutuse tagamiseks tuleks kaaluda lühemaid hooldustsükli aegasid ning vajadusel suurendada hooldusmeeskonna suurust. Vajalik oleks ka samuti suurem järelevalve, et oleks parem ülevaade tehtud hooldustöödest ning esinevatest puudustest, millele tähelepanu juhtida. Sulailmade lähenemisel, kus sõiduteed on juba lume ning jäävabad jätkub ohtlike ning libedate kõnniteede probleem, kuna kõnnitee pinda katab jätkuvalt libe jääkiht, siis lahenduseks olev pidev libedusetõrje või jääkihi eemaldamine teepinnalt. Selleks, et tagada eriti laste ohutus kõnniteedel, tuleks tihedam kontroll teostada koolide ning lasteaedade ümbruses, et sealsed kõnniteed oleks hooldatud ning ohutud.
Probleemiga, kus lumevallid on kõnnitee otstes, mis tekivad sõidutee hooldustööde käigus, oleks lahenduse leidmine keerukas, kuid üheks võimaluseks oleks lisa brigaad, kes likvideeriks lumevalle samaaegselt sõiduteede hooldustöödega. Eesmärgiga tagada kõigile jalakäiatele võimalus kasutada ülekäigukohti.
Koristamata ning piiramata ohuala katsutel varitseva ohu suhtes tuleks korraldada näiteks kampaania, et tõsta inimeste teadlikkust, millist ohtu selline olukord endast jalakäijatele ning tee ääres parkivatele mootorsõidukitele tegelikult kujutab. Lisaks tuleks suurendada kontrolli ning rikkujate puhul rakendada kiiremini ning suuremaid trahvisummasid. Kitsaste tänavate ning kõnniteede puhul, tuleks kõnniteed maksimaalselt puhtana hoida ning korraldada tihedam kõnnitee äärsete lumekuhjade äravedu, et jalakäijad kõnniteel liikuma mahuks. Laste teadlikkuse tõstmiseks tuleks korraldada teavitustööd koolides, et lapsed õpiksid ohtu tajuma koristamata katuste suhtes ning teavitustöö raames parendada ka laste talvist liikluskäitumist.
Tee äärde parkivad sõidukid, mis seeläbi takistavad lumekoristustöid on suureks probleemiks talviste lumekoristustööde puhul. Olukorrale võiks lahendust tuua, kui antud probleemiga tegeleda juba enne talve. Tegeledes näiteks uinuvate sõidukitega, selgitades välja vastavad omanikud, kes teisaldaksid need tänavalt. Lumekoristustööde ajaks, kui tänaval parkimine on keelatud, linnaosa poolt pakkuda alternatiivseid parkimiskohti parklates tänavatele regulaarselt parkivatele sõidukitele.
Vaatevälja piiravate teeäärsete liiga kõrgete lumekuhjade vältimiseks tuleks juba varakult tegeleda probleemiga ning organiseerida ja planeerida koristustööd, et vältida olukorda, kus kogu linnas valitseb sama probleem ning samaaegselt on vaja probleemiga ka tegeleda ning seetõttu probleem süveneb tänavatel, kus lume äravedu kohe teostada ei õnnestu.The following thesis Ensuring road Safety for Pedestrians During Wintertime presents conducted observational study to find out how safe it is for pedestrians to walk around during the winter season and to find out situations that pedestrians have to face in winter conditions. The author wanted to find the most common disadvantages, analyze them and perceive the causes and also offer solutions to improve safety for pedestrians.
The observation took place in three districts of Tallinn, which were Kristiine, Põhja-Tallinn, and Nõmme. To carry out the observation, the author put herself into the role of pedestrian and walked around districts that were chosen. During the observation, the author focused on three points to analyze situations: maintenance and safety of sidewalks, maintenance of pedestrian crossings, pedestrian safety of walking by the roadway. To get a better overview, the author contacted specialists, who were familiar with road maintenance in the winter and know more about regulations. The author conducts interviews with them to see their perspective on winter road maintenance. After observation, the author analyzed collected data and established the most common problems based on each district. The aim of analyzing those problems is to find out what caused those and who has to take care of them according to legislations and specialists who were interviewed by the author. The result of the analyzes where the author compared the results of the observational study with interviews with specialists found out that the problems overlapped.
• The results of conducted observation in Kristiine, Põhja-Tallinn, and Nõmme districts were as follows:
• ignored or poor maintenance of sidewalks by property owners,
• slippery sidewalks,
• snow piles at the end of pedestrian crossings,
• not marked dangerous areas around properties caused by snow and ice on top of roofs,
• parked vehicles that impede winter maintenance works in narrow streets,
• constantly growing snow piles by streets which limit pedestrians’ and drivers’ field of sight.
During the analysis of the observational data, the author found that maintenance problems are mainly caused by specificities and plans of districts. In Põhja-Tallinn district, the most common problems were:
• ignored or poor maintenance of sidewalks by property owners,
• not marked dangerous areas around properties caused by snow and ice on top of roofs,
• parking vehicles that impede winter maintenance works in narrow streets,
• slippery sidewalks,
• snow piles on both ends of pedestrian crossings.
In Kristiine district, the most common problems were:
• slippery sidewalks,
• parking vehicles that impede winter maintenance works in narrow streets,
• constantly growing snow piles by streets which limit pedestrians and drivers' field of sight.
In Nõmme district, the most common problems were:
• ignored or poor maintenance of sidewalks by property owners,
• constantly growing snow piles by streets limit pedestrians' and drivers' fields of sight,
• snow piles at the end of pedestrian crossings
Construction Management Project for Reconstruction of a Basic Road
No full textKäesolevas lõputöös on kajastatud tugimaantee 88 Rakvere – Rannapungerja km 10,256 – 21,304 (Rägavere – Sae lõik) töökorralduse projekti ning töödeks kasutatavate ressursside optimaalseks rakendamise leidmist. Lõputöö aluseks on võetud Riigitee 88 Rakvere – Rannapungerja km 10,256 – 21,304 (Rägavere – Sae lõik) rekonstrueerimise põhiprojekt. Projektiga on lahendatud riigitee katte laiendamine, katendi uuendamine ja liiklusohutuse parandamine tee ohutuse taseme tõstmise eesmärgil. Lõputöö koostamise ajal, s.t jaanuar 2022 kuni aprill 2022, on teostatud km 15,390 – 21,304 2021. aastal rekonstrueerimistööd. Km 10,256 – 15,390 ei oldud objektil alustatud ehitustegevusega.
Lõputöö koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis on kirjeldatud rekonstrueeritava lõigu olemasolevat olukorda ning põhiprojektiga määratud lahendusi. Teises peatükis on autor välja toonud põhilised teostamist vajavad tööd, kus on välja toodud tööde olulised osad ning on antud ülevaade spetsiifikast. Tehnoloogiate all on käsitletud tehnoloogilisi lahendusi ning seda, milliseid mehhanisme on vaja kasutada antud tööde teostamiseks.
Kolmandas peatükis on autor andnud ülevaate töökorraldusest objektil. Välja on toodud liikluskorralduse aspektid, inimtööjõu ja vajaminevate mehhanismide kogused. Lisaks sellele on välja toodud laoplatside, objekti kontori, valvealade kirjeldused ja asukohad. Samuti on antud ülevaade järelevalve ülesannetest ja omaniku järelevalvet teostava ettevõtte kirjeldused.
Neljandas peatükis on autor välja arvutanud ehitustöödeks kuluva aja, milles on lähtutud mehhanismide ja erinevate brigaadide jõudlus parameetritest. Autori arvates on kõige optimaalsem teostada suuremahulisi töid mitme mehhanismiga. Neljanda peatüki arvutustulemuste põhjal on autor koostanud kalendergraafiku, kus autori seisukohalt tööde alustamise aluseks ei peaks olema ühe tööliigi lõppemine, vaid valikulisi töid saab töövõtja teostada ka paralleelselt teiste töödega.
Viiendas peatükis on autor välja toonud inimtööjõu, mehhanismide ja ehitustöödeks kasutatavate materjalide maksumuse. Lõputöö autor jõudis selge järelduseni, et antud peatükis esitatud hinnad võivad muutuda tulenevalt turul valitsevate kütusehindade tõttu, mis tähendab seda, et osalise maksumuse arvutuse lõpp summa ei ole paika panev.
Käesolev lõputöö annab hea ülevaate olemasolevast ja projektsest olukorrast, projekti mahtudest, ressursivajadusest ja ajakulust. Autori arvamusel on antud lõputööd hea kasutada tugimaantee 88 Rakvere – Rannapungerja km 10,256 – 21,304 (Rägavere – Sae lõik) rekonstrueerimisel, mille järgi saab paika panna mehhanismide vajaduse, ajagraafiku. Antud lõputöö võiks olla abiks algajale ehitustegevust juhtivale juhile.The following thesis Construction Management Project for Reconstruction of a Basic Road deals with the work organisation project and the determination of how to optimally utilise the resources for the work in question. The thesis is based on the detailed design documentation for the reconstruction of the public road 88 Rakvere–Rannapungerja, kilometres 10.256–21.304 (Rägavere–Sae section).
The thesis consists of the following parts: introduction, technical explanatory notes, description of the construction technologies, organisation of work on the site, calculation of the time required for the work, calculation of the cost of the mechanisms, materials, and different types of work, summary, and appendices. Graphical materials have been supplied in the form of drawings and images. The thesis has been prepared using guidelines published by the Transport Administration, study materials of the Tallinn University of Applied Sciences, public procurement documents, normative documents, and other sources. The thesis provides an overview of the existing situation, the designed solution, the construction technologies, and the organisation of the planned work. The author has calculated the time needed for the construction work and, based on this, has drawn up a calendar schedule. In addition, the author has calculated the cost of the mechanisms, the construction materials, and the different types of work.
The thesis is divided into five chapters. In the first chapter, the author describes the existing situation in the section to be reconstructed and the solutions established by the detailed design documentation. In the second chapter, the author identifies the main operations to be carried out, outlining the essential elements of each operation and giving an overview of their particularities. In the third chapter, the author gives an overview of the organisation of the work on the site. In the fourth chapter, the author has calculated the time needed for the construction work, based on the performance parameters of the mechanisms and the different teams. In the fifth chapter, the author has calculated the cost of the labour, mechanisms, and materials to be used for the construction work.
In the course of the thesis project, it was determined, based on the results of the author’s calculations, that the work will take 3.5 months. In calculating the cost of materials, the author has considered the prices quoted by the main contractor. In calculating the cost of the mechanisms, the author has considered the average prices prevailing on the market in March 2022. The prices of materials and mechanisms calculated during the writing of the thesis may have changed by now, as it is virtually impossible to predict the unit market prices, which have been affected by global events since 24 February.
In the opinion of the author, the thesis can be used for the reconstruction of the basic road 88 Rakvere–Rannapungerja, kilometres 10.256–21.304 (Rägavere–Sae section) to establish the mechanisms needed, as well as the time schedule. In addition, it can be used to determine the approximate cost of the mechanisms and materials
The Impact of Wildlife Warning Reflectors on Roads
No full textThe aim of the author to carry out a study on the impact of retro-reflectors on road poles on wild animals
has been difficult, as the study revealed that retro-reflectors are sometimes effective but also not
effective. The author’s study identified significant shortcomings in road safety and the principles of
prevention of collision with wild animals. The effects and efficiencies on wild animals examined during
the 30-day survey carried out in this graduation thesis have given the author an overview of how often
the wild animals have moved on the road sections studied and whether or not wild animals have been
less active or not in the area of influence of reflector reflectors. In the course of the survey, additional
solutions will be found for more problematic road sections to make traffic safer.
Road safety on our roads, as well as in other parts of the world, is important and important, and the
Transport Board has also been placed under great scrutiny. On the basis of statistics, it appears that
certain road sections where road accidents continue to be a major problem and the impact of reflector
reflectors has unfortunately not been useful, the author has tried to find possible solutions to make road
safety safer.
The author’s 30-day survey has revealed a number of problems, the main problem being the breakage
of road poles and the movements and overruns of wild animals from the areas immediately before and
after the retro-reflector. When communicating with the Transport Board, it has been said that this
problem is being addressed and that it is possible to try to identify the best solutions to these problems,
one of which is the solutions proposed by the author.
The author has confirmed that the problems identified and encountered during this graduation thesis
survey must be addressed and awareness of traffic participants raised. Road safety is a key word and
road safety and safety guarantees the well-being of all road users.Autori eesmärgiks teostada uuringut maanteepostide külge paigaldatud helkurreflektorite mõjust metsloomadele on olnud keeruline, kuna uuringu käigus selgus, et helkurreflektorid on kohati mõjusad, kuid ühtlasi ka mitte mõjusad. Autori uuringus tuvastati olulisi puudujääke liiklusohutuses ning metsloomadega kokkupõrke ennetamise põhimõtetes. Antud lõputöös teostatud 30. päevase vaatluse käigus uuritud mõju ja effektiivsust metsloomadele on andnud autorile ülevaate, kui tihti uuritud teelõikudel metsloomad liikunud on ning kas helkurreflektorite mõjualas on metsloomi olnud aktiivsuse poole pealt vähem või mitte. Vaatluse käigus on leida probleemaatilistematele teelõikudele lisa lahendusi liikluse turvalisemaks muutmiseks. Liiklusohutus meie teedel ning ka mujal maailmas on olulisel ja tähtsal kohal ning Transpordiameti poolt ka suure luubi alla seatud. Statistikast lähtudes selgub, et teatud teelõigud, kus liiklusõnnetused on jätkuvalt suureks probleemiks ning helkurreflektorite mõjualast ei ole paraku kasu olnud, on autor püüdnud uuringu käigus leida võimalike lahendusi liiklusohutusse turvalisemaks muutmiseks. Autori 30. päevases vaatluses on välja ilmnenud mitmed probleemid, põhiliseks probleemiks on olnud maanteepostide murdumised ning metsloomade liikumised ja ülejooksmised aladelt vahetult enne ja pärast helkurreflektorit. Transpordiametiga suheldes on öeldud, et antud probleemiga tegeletakse ning on välja proovida selgitada antud probleemidele parimad lahendused, millest üks lahendusteks on ka autori poolt välja pakutud lahendusteks. Antud lõputöö uuringu käigus selgunud ja tekkinud probleemidele on autor leidnud kinnitust, et välja kujunenud ning avastatud puudustega tuleb tegeleda ning tõsta teadlikust liikluses osalejatele. Liiklusohutus on võtmesõna ning liiklusohutus ja turvalisus tagab kõikide liiklejate elu ja tervise heaolu
Construction Management Project for the Construction of Main Street Intersections
No full textLõputöös käsitletakse magistraalide ristmike ehituse töökorralduse projekti. Lõputöös annab
käesoleva lõputöö autor ülevaate nelja ristmiku olemasolevast olukorrast, kirjeldatakse Bimap OÜ
poolt koostatud projektlahendust ning arvutatakse välja tööde jaoks vajaliku ajakulu ning tuuakse
välja, milliseid mehhanisme on vaja erinevateks töödeks. Lisaks kirjeldatakse milliseid töid teostab
peatöövõtja ning milliseid töid teostatakse alltöövõtuga.
Lõputöö kirjeldab olemasolevat olukorda, kus probleemideks on jalakäijate ja kergliiklejate ohutus.
Projektiga on ette nähtud kergliiklustee laiendused ning nende eraldamine omavahel jalakäijatest ja
kergliiklejatest. Lisaks kaotatakse üks bussitasku ning üks parempöörde rada ühel ristmikul.
Bussiootealadele on ette nähtud ehitada suunavad piirded. Kirjeldatakse erinevaid töid, mis lähevad
ettevalmistustööde alla ning mis dokumendid on vaja enne ehitustööde algust sõlmida ning
kooskõlastada. Peale ettevalmistustöid kirjeldatakse veel katendite ehitamist, erinevaid kivitöid,
tehnovõrkude töid ning haljastustöid.
Ehituseks ajakulu arvutamiseks ning vajalike mehhanismide leidmiseks on lõputöö autor võtnud
aluseks eelnevate objektide tootlikkused ning ettevõtte varasemaid tootlikkusi. Välja arvutatud
ajakulu ning kalendergraafik ei vasta üksteisega kuna ristmikuid ehitatakse erinevatel aegadel ehk
üks töö ei toimu järjest, vaid erinevatel aegadel.
Lõputöö kirjutamine andis autorile parema nägemuse ehitustööde korraldamiseks. Autor nägi kogu
tööde korraldust laiemalt ning leidis täpsemaid nõudmisi, mis aitasid ajakulu arvutamisel leida
täpsemaid tulemusi.
Kuna lõputöö on koostatud enne ehitustööde algust, siis on raske hinnata tegelike tööde mahtusid
ning ette tulevaid probleeme.The following thesis Construction Management Project for the Construction of Main Street
Intersections provides an overview of the reconstruction project of four intersections designed by
Bimap OÜ. In the thesis, the author analyses the current situation of the intersections and the
designed project and calculates the time and resources needed for the construction of the
intersections.
The thesis is divided into three parts. The first part describes the current situation at the
intersections. The second part describes the project solution. In the third part, the author describes
which documents need to be submitted before the work is to commence and calculates the time and
resources needed for the works.
In order to calculate the amount of time and find the necessary resources, the author of the thesis
was guided by the previous output capacity of prior objects and the productivity of the company.
The calculated time and the schedule do not match as the construction of intersections takes place at
different times, i.e. works are not carried out consecutively, but at different times. As the thesis was
prepared before the commencement of construction works, it is difficult to assess the volume of the
actual works and the issues to be encountered.
Writing the thesis gave the author a better idea of the organisation of construction works
Gender, academic abilities and postsecondary educational choices
No full text
Purpose
Gender inequalities in higher education have attracted interest in the academic literature. The paper aims to discuss this issue.
Design/methodology/approach
The author uses standardized high school final exam results and probit regression analysis to contribute to this highly important discussion.
Findings
Based on secondary, non-survey data, female students tend to outperform males in subjects requiring creativity. Consistent with this comparative advantage, female students also tend to be more affected by their abilities in choosing and preferring the related field of humanities as a higher education. In line with female students’ choices, the results presented in the paper confirm that men are more inclined toward exact and natural sciences, even though they do not prove to have stronger abilities in related subjects. In addition, men are also more influenced by their abilities in obtaining a professional higher education. The choice of social sciences is quite similarly affected by the academic abilities of men and women. The paper also provides evidence that, on average, individuals choose their field of study according to their academic abilities.
Originality/value
For evidence, a data set that makes it possible to relate quantitative measures of very different academic abilities to all major academic disciplines is used in the paper. This unique approach has so far been lacking in the literature due to data limitations. In other words, instead of concentrating on a specific area, such as science, technology, engineering, and mathematics (STEM), the author takes a broader view.
</jats:sec
