191 research outputs found
Purely electronic zero-phonon line as the foundation stone for high-resolution matrix spectroscopy, single-impurity-molecule spectroscopy, and persistent spectral hole burning. Recent developments
No full textA few examples of recent progress in the study and applications of purely electronic zerophonon line (ZPL) and its offshoots are briefly considered: new experimental values of the narrowest ZPL; time-and-space-domain holography in the femtosecond domain, and the realization of a femtosecond Taffoli gate by it; single-impurity-molecule spectroscopy, its relation to single-photon interference and to the realization of quantum computing; the promises of quantum computing compared to what has already been done in holography.The author is grateful to F. Jelezko, A. Rebane, and J. Wrachtrup for discussions (especially to F.J. for information and references on SMS studies on N–V centers in diamond and photosynthetic units); to the A. von Humboldt Foundation for making possible my work at Stuttgart University, and to the World Laboratory and Estonian Science Foundation (grant 4003) for support
Learning from Complex Medical Data Sources
No full textLarge, varied, and time-evolving data sources can be observed across many domains and present a unique challenge for classification problems, in which traditional machine learning approaches must be adapted to accommodate for the complex nature of such data. Across most domains, there is also a need for machine learning models that are both well-performing and interpretable, to help provide explanations of a model's decisions that stakeholders can trust and take appropriate actions with. In the medical domain, complex Electronic Health Record (EHR) data consists of longitudinal records of patient histories spanning structured and unstructured data types. Exploiting such complex medical data is vital as a means of gaining useful medical insights and predictions, and where establishing stakeholder trust through useful explanations is critical. This thesis has focused on producing state-of-the-art classification methods for exploiting the heterogeneity and temporality of complex data; secondly, on developing novel interpretability methods to aid in the understanding of model predictions from such complex data; and finally on ensuring the medical applicability of the developed methods and other novel methods particularly for the medical problem of adverse drug event (ADE) prediction. In the first part of this thesis, several state-of-the-art classification frameworks for exploiting complex medical data are outlined, with their utility demonstrated through comparative empirical evaluations to competing framework approaches. In the second part of this thesis, novel interpretability methods are developed and demonstrated for their applicability across domains. In the third part of this thesis, the applicability of interpretability and explanability methods for complex medical data are investigated, refined, and assessed for validity in connection to the use-case of ADE prediction. Main contributions of this thesis include: two novel classification frameworks, including SMILE, demonstrating significantly improved AUC performance over the main framework competitors and other selected competitor approaches; novel generalised ‘time-series tweaking’ methods delivering optimized counter-factual explanations in the time series domain; and findings that attention-based explanations from interpretable deep learning models and the post-hoc SHAP techniques can be leveraged for medical insight and explanations for ADE predictions
Assessment of Digital Safety Competency of Administrative Personnel in Estonia
No full textAdministrative personnel are more and more inclined towards digital work and thus are expected to have a higher proficiency level also in the field of digital security. For this particular reason, the purpose of this final thesis was to develop a suitable questionnaire for self-evaluation of administrative personnel and test the respondent’s self-evaluation with situational tasks in order to identify, whether theory is being put into practice.
The author based the study on European Commission Digital Competency Framework from 2013 (DigCOMP), which defines five categories for digital competencies. These include digital literacy, communication and cooperation, creation of digital content, digital security and troubleshooting.
In this final thesis, the author deliberately used only knowledge, skills and attitudes of the digital security competency, although all the other digital competencies also contribute to the security field as well.
The author uses digital security competency term as follows: actions of a person in cyberspace and while using information- and communication technology devices in a way, that does not create harm to the person, the environment, the person’s private life and also the organisational security.
The studies conducted in the digital security field have been contributing to student and teacher competencies. In order to apply the aspects of research to administrative personnel, the author asked workers in the field to reply to an electronic questionnaire. The sample size was small (n=45) and thus the results of this research paper are not applicable to the whole population of Estonian administrative workers (n=22000), but questions regarding the suitability of the self-evaluation questionnaire could be answered and tested with situational tasks. The key results of this final thesis are, that in order to develop digital security competencies, there is relevance in the time lapsed between the last training and answering the questionnaire. This puts an emphasis on how organizations should systematically deal with training their own personnel in the ways of digital security. The testing with situational tasks also revealed, that there is possibility for self-evaluated overcompensation in tasks, which require seeking for help from other parties due to the perceived independence and self-control. Due to the fact, that in 2022 a new version of DigCOMP 2.2 model was created, this study should be repeated on a bigger sample and emphasis put on the creation of system specific situational tasks.Eesti on tuntud oma riiklike digilahendustega, mis hõlbustavad elanike ja riigi vahelist suhtlust. Ka tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi (OSKA) 2018. aastal läbiviidud uuringu „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine” väljavõte olulisematest tulemustest juhib tähelepanu, et kõigil uuringus olnud kutsealadel on kasvav vajadus üldiste teadmiste järgi küberturvalisusest. Ühtseid mõõdikuid piisava digipädevuse praktiliseks hindamiseks on aga vaid üksikutes valdkondades (nt kaitseministeeriumi valitsemisalas või õpetajate enesehindamisel). Intensiivselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahenditega tööalaselt kokkupuutuvatel administratiivtöötajatel selline hindamisvahend puudub.
Lõputöö eesmärk on sõnastada DigComp mudeli abil administratiivtöötajatele sobivad väited enesehindamisküsimustiku jaoks digiturvalisuse pädevuse valdkonnas ja testida enesehinnanguid situatsioonülesannetega. Autori hinnangul on administratiivtöö järjest enam liikumas digiruumi ja üha rohkem nõutakse administratiivtöötajatelt digiturvalisuse valdkonnas heade pädevuste omamist
Improving the opportunities for cost accounting system on the example of OÜ Estover Piimatööstus
No full textKäesoleva magistritöö eesmärgiks on lähtudes kulude arvestuse teoreetilistest alustest analüüsida ettevõttes OÜ Estover Piimatööstus kuluarvestuse korraldust ja selgitada võimalused olemasoleva kuluarvestussüsteemi täiustamiseks. Analüüsitava ettevõtte puhul on tegemist tootmisettevõttega, kes tegeleb juustu, kohupiima ja või tootmisega. Töö koostamisel kasutatakse OÜ Estover Piimatööstuse dokumendianalüüsi ning teemaintervjuud finantsjuhiga. Magistritöös on antud ülevaade ettevõtte olemasolevast kuluarvestussüsteemist ning analüüsi käigus on välja toodud süsteemi kitsaskohad. Lähtudes teostatud analüüsist on autor teinud mitmeid ettepanekuid ettevõtte olemasoleva kuluarvestussüsteemi täiustamiseks. Töö autor on teinud ettepanekud täiendada ettevõtte kontoplaani, määratleda olemasolevas kuluarvestussüsteemis põhitegevuse ning tugiteenuste kulukohad, pidada arvestust ühiskulude üle ning kasutada ühiskulude jaotamisel kuluobjektidele eeldatava neto-realiseerimismaksumuse meetodit. Lisaks on autor teinud ettepaneku müügieelarve, ühikulise tootmiseelarve, materjali eelarve ja tööjõueelarve koostamiseks ning esitanud omapoolse nägemuse eelarvete ülesehitusest. Ettevõttes on kaalutud eelarvete koostamist, kuid praktikas pole seda rakendatud. Eelarvestatud finantsaruannetest on autor teinud ettepaneku koostada eelarvestatud jääktulupõhine kasumiaruanne.
Autori ettepanekud võimaldavad muuta ettevõtte olemasolevat kuluarvestussüsteemi täpsemaks, kuna nii kuluobjektide, kulukohtade kui ka kululiikide käsitlemine ei oleks enam nii üldisel tasemel. Juhtidel oleks võimalik süsteemist saada rohkem infot kui seda olemasolevast kuluarvestussüsteemist on võimalik saada. Selleks, et tagada ettevõtte eesmärkide saavutamine, on oluline analüüsi käigus jälgida ning võrrelda ettevõtte tegelikke tulemusi planeeritud tulemustega, st pöörata tähelepanu eelarvestamisele.On the basis of cost accounting theory, the aim of the master’s thesis is to analyze the
arrangement of cost accounting in the OÜ Estover Piimatööstus company and to identify the
opportunities to improve the existing cost accounting system. The company, which is
analyzed in this master’s thesis is a production company, which produces cheese, cottage
cheese and butter. The document analysis of OÜ Estover Piimatööstus and theme interview
with the chief of finance is used to write this thesis. A review of the copmany’s existing cost
accounting system is given in this master’s thesis and during the anaylsis the author has
pointed out the disadvantages of this system. On the basis of the analysis the author has made
several suggestions to improve the cost accounting system in this company. Author’s
suggestions include the supplement of the company’s chart of accounts, designing of cost
centers of principal activities and support services, taking the joint cost into account and
using the estimated net realizable value method in allocating joint costs to cost objects. In
addition, the author has suggested to begin budgeting, especially making sales budget, unit
production budget, direct materials budget and direct labor budget. Because of the fact that
the company OÜ Estover Piimatööstus has not made any budgets before, the projects of these
suggested budgets have been made in this thesis. Further more, the author has made the
suggestion to compose the budgeted contribution statement of income.
Those suggestions that author has made, enable to change the company’s existing cost
accounting system more accurate, detailed and obvious. The improved cost accounting
system provide information that company’s managers need more than existing cost
accounting system enables. In order to achieve the company’s goals, it is very important to
compare continuously the actual results to planned results, in other words, to pay attention to
budgeting
Possibilities of using a chatbot as a customer service tool in a small business on the example of Handies Solutions OÜ
No full textEttevõtluses on oluline kvaliteetse ja kliendilähedase klienditeeninduse osutamine klientidele. Tähtis on see seetõttu, et klientide kasutuskogemus mõjutab kliendi ostukäitumist ja lojaalsust ettevõttele. Selle tagamiseks peavad ettevõtted järjepidevalt investeerima klienditeenindusvahenditesse, mille hulka kuuluvad nii traditsioonilised klienditeenindusvahendid, näiteks klienditeenindus elektroonilise posti teel, klienditeenindus telefoni teel või klienditeenindus ettevõtte esinduses kohapeal. Kuna ühiskonnas on toimunud suured muutused põlvkondade eelistuste osas, siis on üha sagedamini ettevõtted võtmas kasutusele infotehnoloogilisi lahendusi, pakkumaks klientidele kiiret ja operatiivset klienditeeninduskogemust ka distantsilt. Populaarseks klienditeenindusvahendiks on ettevõtluses kujunenud juturobot.
Juturobot viis klienditeeninduse täiesti uuele tasandile, sest juturobot suudab korraga suhelda suure arvu klientidega. Suurettevõtete jaoks on oluline kulude optimeerimine, seda ka klienditeenindusvahendite osas. Seetõttu asendavad juturobotid traditsioonilisi kõnekeskusi. Juturobot ei ole siiski ainult suurettevõtete klienditeenindusvahend. Seda saavad edukalt kasutada ka keskmised ja mikroettevõtted. Lõputöö raames läbi viidud uuringud ja analüüsid viitavad sellele, et juturoboti kasutuselevõtu juures on kõige olulisem arvestada ettevõtte äristrateegiat, visiooni ja valida ettevõtte suurust ning tegevusvaldkonda arvestades optimaalseim lahendus.
Lahenduse valiku juures on oluline arvestada ettevõtte ärinõuetega, aga ka kliendi vaates oluliste funktsioonidega. Kui ettevõtte klient ei saa oma küsimustele ammendavat või operatiivset vastust, siis võib klient ostutehingust loobuda. Selle vältimiseks on ettevõtetel võimalik automatiseerida juturoboti kõnevoogu ehk suhtlust, mille käigus juturobot vastab kliendi päringutele nii täpselt kui see võimalik on. Juturobotit saab kasutada ka e-poe kanalina, Korduma Kippuvate Küsimuste andmebaasina või muul viisil, mis on ettevõtte tegevusvaldkonda arvestades vajalik. Juturoboti platvormide seast võib leida igale ettevõttele sobiva lahenduse.
Sobiva lahenduse valikut mõjutab seejuures juturoboti vastavus ettevõtte ärimudelis määratletud protsessid ehk tegevused. Seetõttu on oluline enne juturoboti kasutuselevõttu viia läbi ärinõuete analüüs, koostada lähteülesanne ja kaardistada ettevõtte lõppkasutajate vaatest funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Juturoboti kasutuselevõttu lihtsustab ettevõtete jaoks see, et tänapäeval ei pea ettevõtted juturobotit iseseisvalt välja arendama, millega kaasneks paratamatult ka suuremad kulud tarkvaraarendusprojekti realiseerimisel. Samas on juturoboti platvormide arendajad arvestanud eri suuruses ettevõtete võimalike vajadustega. Nii saab alustav ettevõte vajadusel võtta kasutusele juturobotit minimaalsete kuludega. Juturoboti platvormid, nagu näiteks Tidio, Zendesk, Wotnot ja ChatBot ja paljud teised on saadaval tasuta prooviversioonina, mis võimaldab ettevõtetel hinnata juturoboti funktsionaalsust ja sobivust ettevõtte klienditeeninduskanalina kasutuselevõtuks. Juturoboti juurutamist mõjutab ettevõtte suurus ja projekti maht.
Suuremale ettevõttele on vaja mahukamat juurutusplaani. Väikeettevõte võib juurutusplaani koostada ka ettevõtte oma meeskonna abil. See eeldab siiski seda, et ettevõtte meeskonnas oleks vastava kompetentsiga inimesed, kes aitaksid välja selgitada ärinõuetest ja muudest nõuetest tulenevad funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded. Lõputöö raames valitud juturoboti tehnilise lahenduse valimine ei olnud lihtne. Kõige suuremaks väljakutseks osutus ärinõuetele vastava juturoboti platvormi valik, kuna paljud juturoboti platvormid omasid sarnaseid funktsioone. FURPS nõuete analüüsi metoodika järgi kõrvutatud juturoboti platvormide analüüsis olid enamus juturoboteid võrdsed. Erinevus kogutud punktide osas oli väga väike. Seetõttu tuli tähelepanu pöörata konkreetsetele funktsioonidele, mida juturobot pakub.
Lõputöö autor esitab ühe ettepanekuna lõputöö näites kasutatud ettevõttel kasutusele võtta Tidio juturobotit, millel on palju ettevõtte ärivajadustega kattuvaid funktsioone ja millel on ka võrdlemisi madalad püsikulud. Teise olulise järeldusena viitab autor asjaolule, et juturoboti arendamine on pidev protsess. Kui ettevõtte teenuste portfell muutub või on soov kasutada juturobotit näiteks turunduslikel eesmärkidel erinevate kampaaniate elluviimisel, siis on vajalik juturoboti vestlusvooge muuta neile vastavaks. Kuigi juturoboti tehniline kasutuselevõtt tundub IT valdkonda mittetundva inimese jaoks olevat keeruline, kompenseerib juturoboti laialdane kohandamisvõimalus võimalikud ebamugavused juurutamise etapis.The thesis title is „Possibilities of using chatbot as a customer service tool in a small business on the example of Handies Solutions OÜ“. The thesis contains 44 pages. The topic of the thesis is related to analysis of the customer service practises, differences in comparison of usage chatbots as customer service tool. The main goal of the thesis is create the terms of reference based on company’s business needs and create a chatbot implementation plan.
For the company Handies Solutions OÜ, which is used as an example of a thesis, customer service is very important. The company's customer base size is about 10000 customers, which means that many customers may need customer service at the same time. The company Handies Solutions OÜ is providing to customers labor mediation service. The company was founded in 2016. Handies Solutions OÜ is a micro-enterprise where 9 employees currently are involved in it’s activity. The company currently develops smart applications for customer service for use with smartphones (both Android and Apple iPhone) for the "Handies Tegija" contractor and the "Handies" for service subscriber. Both smart apps have customer service channels. It is possible to communicate directly in the chat window called "Live customer support", it is possible also to contact via social media channels (Facebook Messenger), it is possible to send an e-mail and also make calls. Based on the background information received from Handies Solutions OÜ, the goal of the thesis is to develop a plan for the implementation and integration of a customized chatbot to use on the company’s official website .
The thesis consists two chapters. In the first chapter author describes different forms of customer service channels and analyzes the differences (pros and cons) of different customer service tools. In the second chapter, the author of the thesis describes the possibilities and advantages of using a chatbot as customer service tool. The author of the dissertation also describes the methodology chosen for the business process modeling visualization and the content of the terms of reference. In the thesis are used two principal analysis tools: BPMN modeling for functionality visualization and FURPS classification for identification of the requirements for chatbot usage. In thesis are written also use cases. Use cases are used as an example for functionality demonstration view points: from the point of view of business requirements side and the point of view of customer side. Requirements analysis is used to compare different chatbot platforms according to the business needs. The author will suggest one chatbot platform to choose and will prepare an implementation plan for chatbot integration in company’s business process. The author of the thesis uses various previously published publications and electronic sources. All sources cited and used throughout the thesis are at the end of the thesis
The implementation of international audit standards for internal audit projects financed by EU structural funds auditing
No full textMagistritöö käsitleb Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud projektide auditeerimist, auditites esitatud tähelepanekuid ning juhtumite detailset analüüsi. Metoodikana on kasutatud magistritöös kvalitatiivsete uuringute põhimõtteid. Valimis oli 106 auditi aruannet, milles olid tehtud olulised finantsmõjuga tähelepanekud. Autor valis nende hulgast 8 juhtumit ning magistritöö kolmandas osas on esitatud tähelepanekute detailne analüüs koos autori ja sõltumatu eksperdi hinnanguga.
Kokkuvõttena on magistritöös välja toodud mitmed puudused audiitorite erialases kompetentsis, auditite tähelepanekute sisu ja tõendusmaterjali piisavuse osas. Eraldi märkimist vajab ametnike vastutuse probleemi tõstatamine. Ametnikud ei teadvusta vastutust oma tegevuse eest ning riigil tuleb seetõttu nende tegevuse tagajärgede eest tasuda kohtu- ja muid kulusid.
Teema vajab edasist käsitlemist nii ametnike vastutuse teemal, kui ka struktuurivahendite kasutamise ja mõjude hindamise osas laiemalt.Master's thesis on the European Union's Structural Funds audit of the funded projects, audits submitted observations and a detailed analysis of cases. Methodology has been used qualitative research thesis principles. Election of 106 audit reports, which were made in significant financial impact on the observations. The author chose among the eight cases and the third part of the thesis is presented with a detailed analysis of the findings of an independent expert and author. In conclusion, the thesis outlined a number of disadvantages in professional
competence of auditors, audit findings, and evidence of the adequacy of the content. Special mention needs to raise the problem of accountability of officials. Officials do not acknowledge responsibility for its actions, and therefore the state should pay for the consequences of their actions, and other court costs. Subject needs further reflection on the responsibility of both officials, as well as the structural funds and the assessment of the wider implications
Digitalization of Production Processes in Estonian Industrial Enterprises
No full textTootmise digitaliseerimine on käesoleva kümnendil tööstusettevõtete suurimaks väljakutseks nii Eestis kui teistes maailma riikides. Digitaliseerimine on Tööstus 4.0 kompleksprogrammi ellu viimise eelduseks. Erinevate organisatsioonide poolt läbiviidud uuringud on näidanud, et Eesti tootmisettevõtted on viimastel aastatel digitaliseerituse taset suutnud tõsta minimaalselt.
Lõputöö eesmärk, kaardistada Eesti töötleva tööstuse ettevõtete näitel tootmise digitaliseerimist mõjutavad tegurid ning teooria ja analüüsi tulemuste alusel kujundada soovitused digitaliseerimise teekonna alguses olevatele ettevõtetele, autori hinnangul saavutati ning kõik uurimisülesanded täideti.
Lõputöö teoreetilise raamistiku loomisel lähtus autor äri- ja toomisprotsesside juhtimise teooriatest ja erinevate autorite praktilistest nõuannetest. Lõputöös kasutati erinevaid publikatsioone mitmetelt autoritelt Eestist ja teistest maailma riikidest. Lõputöö teooria esimese osas vaadeldi äri- ja tootmisprotsesside juhtimise teoreetilisi meetodeid. Vastavalt läbitöötatud kirjandusele võib selle töö raames tõdeda, et äriprotsesside juhtimise oluliseks osaks mitmete teiste hulgas on ka infotehnoloogia ja äriprotsesse toetavad infosüsteemid ning vastupidi edukaks digitaliseerimiseks ja õigete tarkvaravalikute tegemiseks on vaja esmalt ettevõtte äri- ja tootmisprotsessid korrastada. Lõputöö koostamise käigus leidis kinnitust tõdemus, et ainult protsesside juhtimisega ei ole võimalik kaasaegses konkurentsis edukas olla, ettevõtte protsessid sh põhiprotsessid peaks järkjärgult ka digitaliseerima. Lõputöö teooria teises osas leiti vastused küsimusele, miks on tootmise digitaliseerimine oluline, toodi välja erinevaid samme ja võimalusi, millest võiks digitaliseerimise protsessi alustada ja kuidas ellu viia ning missuguseid tarkvara valikuid oleks otstarbekas teha.
Lõputöö uurimisülesannete täitmiseks viis autor läbi küsitluse Eesti töötleva tööstuse ettevõtete hulgas. Uuringus kasutati kaardistusuuringut (Survey). Küsitluses uuriti vastajate hinnanguid äri- ja tootmisprotsesside juhtimise põhimõtete ja meetodite ning digitaliseerimise seoste kohta, hinnanguid ettevõttes kasutatava tarkvarale ja digitaliseerimise tasemele. Uuringu tulemustest selgus, et Eesti tootmisettevõtted ei ole veel juhtimismeetodite parimaid praktikaid piisavalt omaks võtnud ja ettevõtete protsesside korrastamiseks rakendanud. Eesti toomisettevõtetes ollakse teadlikud, et ettevõtte protsesside juhtimine ja digitaliseerimine on omavahel seotud, kuid teoreetiliste seisukohtadega võrreldes esineb siiski mõningaid eriarvamusi. Suurem osa küsitluses osalenud Eesti ettevõtetest on teadlikud Tööstus 4.0 digitaliseerimise kompleksprogrammist ning enamus ettevõtteid asuvad selle esimeste etappide- arvutiseerituse ja ühenduvuse tasemel. Uuringu analüüs näitas, et enamus vastanud ettevõtetest teavad, et tootmistarkvara valikul peab arvestama ettevõtte tulevase arenguga, protsesside korrastamise vajadusega, tarkvarade ühenduvusega ning eelarvega. Analüüsist selgus ka, et mitte kõik ettevõtted ei ole rahul oma senise tarkvara valikuga. Uuring kinnitas, et mõned ettevõtted ei ole veel tootmisprotsessi digitaliseerimisega alustanud või on alles sellel teekonnal esimesi samme tegemas.
Autor koostas teooria ja uuringu tulemuste põhjal soovitused digitaliseerimise protsessi alustavatele tootmisettevõtetele:
• Kaasata ettevõtte ärijuhtimisse kuus kõige olulisemat elementi: strateegiline kavandamine, juhtimistava, meetodid, infotehnoloogia, inimesed ja kultuur.
• Enne digitaliseerimisega alustamist kaardistada kõik ettevõtte protsessid.
• Analüüsida ja korrastada ettevõtte protsesse enne digitaliseerimisega alustamist.
• Valida ettevõttele tarkvara, mis kõige paremini katab ettevõtte tootmis- ja äriprotsesse.
• Arvestada sellega, et nii nagu ettevõtte äriprotsesside arendamine, nii ka ettevõtte protsesside digitaliseerimine on pidev tegevus.
Autor teeb ettepaneku virtuaalse tehnoloogiaturu loomiseks Eestis. Tehnoloogiaturu loomist võiks kaaluda näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit või Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogiate Arenduskeskus.
The title of the thesis is Digitalization of Production Processes in Estonian Industrial Enterprises.
The digitalization of production processes is the biggest challenge for industrial companies in Estonia and other countries of the world in this decade. Digitalization is a prerequisite for the implementation of the integrated program Industry 4.0. Studies carried out by various organisations have shown that Estonian manufacturing companies have increased the level of digitalization by a minimal amount in recent years. One problem companies must overcome when they start planning the digitalization of their production processes is the choice of software used for data collection and data analysis in the production process. Numerous options exist for these companies - some companies use powerful business software, software specifically designed for production, while other companies opted into developing software specifically tailored to their company’s needs. To successfully digitalize a company's processes, it is essential that the processes are managed and mapped correctly. Problems arise when choosing the most practical of several different process management methodologies, therefore, for successful digitalization, it is necessary to know the basics of business and production process management.
This thesis intends to map the factors that influence the digitalization of production and the selection of software by manufacturing companies using Estonian companies as the example. Thus, showing recommendations and suggestions for companies at the beginning of the digitalization journey of the production process.
To achieve this goal, the author set the following tasks:
• to give an overview of the theoretical foundations of business and production processes management;
• to explain options available and their importance when digitalizing the production processes;
• to map the options regarding the management process and digitalization of Estonian manufacturing companies based on the research methodology;
• based on the theory and analysis of the research results, develop recommendations for production companies starting to digitalize;
There are 72 pages, 21 drawings and 11 tables in the thesis. 41 sources were used, of which 14 are in English.
In creating the theoretical framework of the thesis, the author relied on the theories of business and production process management in addition to practical advice from various authors. The thesis used various publications from several authors from Estonia and other countries around the world. The first part of the thesis theory looked at the theoretical methods of business and management of the production process. According to the sources, information technology and information process support systems are an integral part of business process management. To successfully digitalize and make the right software choices the company's business and production processes must first be reorganised. During the preparation of the thesis, the hypothesis was confirmed that it is not possible to be successful in modern competition only with process management; the company's processes, including the main processes, should be gradually digitalized. In the second part of the thesis theory, the answers to the question “why the digitalization of production is important” were found, different steps and possibilities were pointed out. From which, the digitalization process could be started and how to implement it. Additionally, the most expedient software choices were defined.
To complete the research tasks of the thesis, the author conducted a survey amongst Estonian manufacturing companies. A mapping survey was used to examine respondents' assessments of the principles and methods of managing business and production processes and the links between digitalization, assessments of the software used in the company and the level of digitalization. The results of the survey revealed that Estonian manufacturing companies have not yet sufficiently adopted the best practices of management methods and applied them to streamline their processes. Estonian manufacturing companies are aware that the management and digitalization of the company's processes are interrelated, but there are still some differing opinions regarding the theoretical points of view. Most of the Estonian companies that participated in the survey are aware of the integrated program for the digitalization of Industry 4.0, and most of the companies are at the level of computerisation and connectivity in its first stages. The analysis of the survey showed that most of the responding companies know that in the choice of production software must pay attention to the company's future development, the need to streamline processes, software connectivity, and budget. The analysis also showed that not all companies are satisfied with their current choice of software. The study confirmed that some companies have not yet started to digitalize their production process or are still taking their first steps in this direction.
Based on the theory and research results, the author prepared recommendations for manufacturing companies starting the digitalization process:
• Include the six most important elements in a company's business management: strategic planning, management practices, methods, information technology, personnel and culture.
• Map all business processes before digitalizing.
• Analyse and reorganise business processes before digitalizing.
• Choose the software that best covers your company's production and business processes.
• Keep in mind that just like developing a company's business processes, digitalizing a company's processes is an ongoing activity.
In addition to recommendations the author proposes the creation of a web-based technology market in Estonia. The creation of a technology market could be considered, for example, by the Estonian Association of Information Technology and Telecommunications
The expenditure on social protection in the parishes of Tartu County during 2011-2016
No full textMagistritöö
Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekavalStatistika vahendusel on läbi aastate kajastatud sotsiaalse kaitse süsteemi panustatud
kogukulutuste summasid. Samas puudub põhjalikum ülevaade, kui palju ja efektiivselt
sotsiaalse kaitse süsteemi panustatud ressurssidest tegelikult kohalikes omavalitsustes ära
kasutatakse. Magistritöö eesmärk on anda ülevaade Tartu maakonna valdade elanikkonna
sotsiaalse kaitse kuludest perioodil 2011-2016 ja uurida põhjuseid, miks jäävad mõne
sotsiaalse kaitse valdkonna võimalikud ressursid kasutamata. Uurimuse läbiviimiseks on
kasutatud kombineeritud meetodit. Kvantitatiivse analüüsi osas on autor kasutanud
Rahandusministeeriumi andmebaasi, Tartu maakonna valdade majandusaastate aruannetest
eelarve täitmise aruandeid, Eurostati sotsiaalse kaitse kulude andmebaasi ja Eesti
Statistikaameti rahvastikunäitajaid. Andmete kogumiseks on kasutatud kvalitatiivset
poolstruktureeritud individuaalintervjuud. Uuringu tulemusena selgus, et pooled Tartu
maakonna vallad ei ole suutnud sotsiaalse kaitse eelarvelisi ressursse osaliselt kasutada. Töö
autori arvates võiks konkreetset uuringut edasi arendada teemal, milline on elanikkonna
tegelik vajadus sotsiaalsele kaitsele ning tagada selle kaudu elanike ootustele ja vajadustele
vastav ülesannete täitmine ja teenuste osutamine.Throughout the years, statistics have been used to reflect the total amount spent on social
protection system. However, there is no proper overwiev of how much and effectively the
resources are actually being used in local governments. The aim of this Master Thesis is to
give an overview of the expenditure on social protection in the parishes of Tartu County
during 2011-2016. Moreover, to explore the reasons behind why some possible resources are
not being used completely. To conduct the study, a combination of data analysis methods has
been used. For quantitative anlysis, the author has used the database of the Ministry of
Finance, Tartu County budget implementation reports, Eurostat social protection database and
the Statistics Estonia population indicators. Additionally, gualitative semi-structured
individual interviews were carried out with four social worker. As a result of the survey, it
turned out that half of the Tartu County local governments have not been able to fully use
their social protection budget resources. The author believes that a further research is needed
in order to find out the actual needs for social protection amongst population to esnure the
fulfillment of tasks and to provide services that truly meet people’s expectations and needs
Development of monetary resources planning web application
No full textTulenevalt sissetulekute kasvust on suurenenud vajadus eraisikutele ka vastavate rahaplaneerimise ja
rahavoogude jälgimise võimaluste järele. Töö autori arvates on oluline, et loodav veebirakendus oleks
eraisikule tasuta kasutamiseks ja töö autor ei plaani teenida veebirakenduse pealt tulu.
Lõputöö eesmärgiks oli arendada eraisikutele rahaliste vahendite haldamiseks mõeldud veebirakenduse
beetaversioon, teostada kasutajatestimine ja analüüsida kasutajatelt saadud tagasiside.
Veebirakenduse projekti arendamiseks valiti koskmudeli metoodika. Koskmudeli valik põhines selle
selges ja lihtsas ülesehituses, kus kõikidel etappidel on kindel ajakava. Valikut lihtsustas ka asjaolu, et
mudel toimib hästi väiksemate projektide puhul. Veebirakenduse arenduse kulgevuse jälgimiseks loodi
projektile ajagraafik ning veebirakendusele määrati funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded.
Projekti sujuvamaks toimimiseks analüüsiti front-end ja back-end arendustehnoloogiad. Front-end
tehnoloogiatest valiti veebirakenduse arenduseks HTML, BootStrap, SCSS ja Vue lahenduse.
Lahenduste valiku asjaoluks oli, et oleks võimalik koostada üheleheline veebirakendus. Back-end
tehnoloogiatest valiti PHP raamistik Laravel ja MySQL andmebaas, kus valik tugines tänu
tehnoloogiates olemasolevatele front-end tehnoloogia toetamine.
Veebirakenduse arendamisel üritati piirduda määratletud vahenditega, kuid andmete paremaks
kuvamiseks võeti kasutusele ka BootStrapVue lahendus. Keerukamateks kohtadeks oli front-end ja back-end tehnoloogiate ühendamine, millega kuvatakse veebirakendusse andmed andmebaasist. Peamiselt oli
veebirakenduse arendamine sujuv, kuid probleeme esines beetaversiooni ülesseadmisega toodang
keskkonda.
Arendatud veebirakenduse beetaversioon on vastavuses määratletud funktsionaalsete ja
mittefunktsionaalsete nõuetega. Oluliseks funktsionaalseks puudujäägiks oli kasutajale unustatud parooli
saatmine, mida hetkel rakendusse ei implementeeritud. Suureks võiduks oli etteseatud ajagraafikus
püsimine. Töö autori seisukohalt oleks võinud arenduse etapp olla pikem, millega oleks saanud
vähendada kitsaskohti rakenduses.
Veebirakenduse beetaversiooni kasutajatestimisest selgus, et rakendusel on mitmeid arendusvigu.
Peamiselt leidus probleeme veebirakendusesse registreerimise, uute sisestuste tegemise ja alalehtede 62
erinevate komponentide loogikas. Kasutajatestimises osalenutelt küsiti tagasiside testitud
veebirakenduse kohta. Tagasisides toodi välja, et veebirakendusesse tuleks lisada kasutajale
lisafunktsionaalsusi ja muuta alalehtede komponente mugavamaks ning lihtsamini kasutatavaks.
Töö autori arvates ei ole veebirakenduse beetaversioon veel täisversiooni võimekusega. Kindlasti tuleks
eemaldada kasutajatestimises ilmnenud vead, mis muudavad kasutajakogemuse paremaks. Vastavalt
testimises osalenute tagasisidele tuleks muuta alalehed vastavalt soovitustele. Näiteks anda kasutajatele
vabamad käed sisestuste tegemiseks, eemaldades käesoleva kuu piirangu. Olulisel kohal on päringute
alalehe parendamine, mis lihtsustab tulevasel kasutajal enda sisestatud andmete kohta informatsiooni
saamise.
Kuigi veebirakenduse beetaversioon on kasutamiseks valmis ja etteseatud nõuetele suuremal määral
vastav, kuid vajab edasiarendusi parendamaks kasutajakogemust. Veebirakenduse täisversioonini
jõudmisel tuleks juhtida järgnevatel arendustel tähelepanu kasutaja andmete turvalisusele, mis muudab
rakenduse kasutajale usaldusväärsemaks.The subject of the thesis is Development of monetary resources planning web application.
The thesis consists of 82 pages and contains 4 chapters: theoretical framework of project development,
analysis of project development practices, web application beta version development and web application
beta version user testing and feedback. The thesis is based on 89 references. All the references are books
and digital articles written in English and Estonian. The thesis contains 35 figures, 1 table and 9
appendixes.
Due to the increase of Estonians incomes and consumption, the need for individuals to have appropriate
opportunities for money planning and cash flow monitoring has grown. According to the thesis’s author,
it is important that created web application is free to use and the user’s data is kept safe and is not
transferred to a third party.
The aim of the thesis is to develop monetary resources planning web application for private use.
Following tasks are set to fulfill the goal of the thesis.
• To prepare project schedule.
• To describe the web application requirements.
• To analyze the best practices for creating single page applications.
• To describe the development of the web application beta version.
• To describe the deployment of web application beta version to production environment.
• To analyze the results of user testing results.
• To analyze the user feedback to the web application.
• To analyze the possibilities of further development of web application.
Author used the waterfall model for the development framework, on which the project schedule was
based. Author also described web application functional and non-functional requirements. For front-end
development the author used HTML, SCSS, BootStrap and VueJS. PHP framework Laravel and MySQL
database was used for back-end development. Developed web application beta-version was deployed to
the web server on the address http://riko.ee. Black-box methodology and user-acceptance testing were 64
used for testing to verify the integrity of the web application. After testing, participants were able to leave
feedback and make recommendations about the application.
Based on the results of the user testing, the author’s opinion is that the web application is not ready for
the full version release. Developed web application has some flaws regarding user data input and the
logic on how the data is displayed to the user. Although almost all functional requirements were met, the
current beta-version should be improved to enhance the user experience. Also, future developments
should focus on application security and user data protection
Modelling and Analysis of the Electronic Document Management System Workflows of AS Eesti Post
No full textTänasel infoajastul on oluliseks osaks organisatsiooni väärtuseks inimressursi kõrvale tõusnud informatsioon. Kvaliteetsete otsuste tegemiseks on järjest vajalikum olulise info kiire kättesaamine. Infohaldus aitab tõsta organisatsiooni tõhusust, vähendada kulusid ning riske, parendada teenuste ning toodete kvaliteeti ning luua konkurentsieelist. Dokumendihaldus on infohalduse üks oluline osa. Klassikalises tähenduses tegeleb dokumendihaldus organisatsiooni jaoks vajalike teavikute ja dokumentide kogumisega, mille järel omandavad need passiivse seisundi. Elektrooniline dokumendihaldussüsteem on tänapäeval palju enamat kui dokumentide elektrooniline kataloog. Dokumendihaldussüsteem võimaldab dokumentide ja sisu kogumist, töövooge, dokumentide hoidlaid, väljund- ja teabeotsingusüsteeme. Samuti protsesse dokumentide jälgimiseks, säilitamiseks ja kontrollimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2014 aastal antud Eesti dokumendihalduse korraldust ja eripärasid kirjeldav juhis (MoReq2 „nullpeatükk“) on aegunud. Kahjuks on samuti aegunud dokumendihaldussüsteemide näidis- ja miinimumnõuete juhised, mis on soovitavad ka eraettevõtetele. Omniva digitaalse dokumendihalduse osakaal on aastate jooksul tõusnud, mistõttu omab järjest rohkem tähtsust, et ettevõttes kasutusel olev dokumendi- ja infohaldustarkvara Open Text Content Server kataks ettevõtte vajadused. Content Server ühendab endas teadmus- ning dokumendihalduseks vajalikke töövahendeid, selle tarkvara koosneb standardfunktsionaalsuse kogumist ning enam kui 30 lisamoodulist. Kui suurt osa Content Serveri võimekusest ettevõte kasutab, sõltub konkreetsest ettevõttest. Omniva kasutab Content Serveri paindlike töövoogude loomise võimalust, millele autor käesolevas töös keskendus. Käesoleva lõputöö peamine eesmärk kaardistada ja analüüsida rahvusvahelise logistikaettevõtte Omniva elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood ning teha parendusettepanekud töövoogude optimeerimiseks said täidetud. Lõputöös on kajastatud töövoogude tuvastamise ja modelleerimise teooriat. Töö autor kaardistas tänased elektroonilise dokumendihaldussüsteemi töövood kahe eraldi vaatena, AS-IS vaade ja TO-BE vaade, tõi välja AS-IS töövoogude kitsaskohad ning võimalikud parendusettepanekud. Lõputöös kasutas autor lisaks erinevatele allikatele enda teadmisi ja kogemusi, mis on omandatud ettevõttes töötades. Kaardistatud töövoogude peamisteks puudusteks olid puuduvad sammud ehk süsteem ei saada täna kõikide töövoo funktsioonide korral kasutajale vajalikku teavitust. Täiendatud tegevustega töövood loovad töövoogude täitmiseks parendatud tingimused, muutudes kasutajasõbralikumaks nii töövoo algataja kui töövoo täitja suhtes.In today's information age, an important part of an organization's value is information that has risen alongside human resources. Document management is an important part of information management. An electronic document management system today is much more than an electronic catalogue of documents. The document management system enables the collection of documents and content, workflows, document repositories, output and information retrieval systems. Also processes for tracking, storing and controlling documents. The work explains the nature of electronic document management, focused on the workflows of the document management system. The electronic workflow is the best solution for documents that need a controlled and reproducible journey. The aim of the thesis was to model and analyse workflows to archive this aim, the following tasks were set: • provide a theoretical overview of information management and closely related approaches to information management and document management; • define the role of document management and electronic document management system in information management; • provide an overview of the electronic document management system used in Omniva and model the workflows in use today (AS-IS) and their bottlenecks; • make suggestions for improvements to today's workflows (TO-BE). The theory of workflow identification and modelling is reflected in the dissertation. The author of the work mapped today's electronic document management system workflows as two separate views, AS-IS view and TO-BE view, pointed out the bottlenecks of AS-IS workflows and possible suggestions for improvement. The thesis contains 45 pages of text, 3 chapters, 10 figures and 48 sources. In addition to various sources, the author used her own knowledge and experience gained while working in the company
- …
