20 research outputs found
Students’ cross-domain mindset profiles and academic achievement in Finnish lower-secondary education
No full textIntroductionThis study uses a person-centered approach to explore Finnish lower-secondary school students’ (N = 1106) mindsets across intelligence, giftedness, and creativity. It further investigates the relationship between mindsets profiles, school achievement in various subjects, and gender differences, aiming to address the domain-specificity of the three ability domains.MethodsA self-reported questionnaire was used to measure students’ mindsets, with latent profile analysis (LPA) identifying distinct profiles. School achievement was assessed through academic grades in core and arts subjects, while gender differences in profile membership were examined via logistic regression.ResultsFour mindset profiles emerged: Growth, Fixed, Mixed, and Opposing. Most students exhibited consistent “general” mindsets across domains, except those in the Opposing profile, who combined a growth mindset for intelligence and creativity with a fixed mindset for giftedness. Students in the Opposing profile outperformed others in mathematics and foreign languages, while those in the Growth profile excelled across other subjects. The Fixed profile was linked to the lowest achievement, except in reading, foreign languages, and music, where Mixed and Fixed profiles performed similarly. Girls were more likely to belong to the Growth profile, while boys dominated the Fixed and Opposing profiles.DiscussionThe findings highlight the cross-domain nature of mindsets but reveal unique domain-specific variations, particularly for giftedness. These differences influenced academic outcomes, underscoring the nuanced role of mindsets in student achievement. Gender disparities in mindset profiles align with observed differences in school performance.ConclusionBy identifying distinct mindset profiles, this study emphasizes the complexity of students’ beliefs and possible educational implications. Future research should explore qualitative aspects of mindset formation across ability-related constructs, its broader motivational frameworks, and their relation to students’ academic outcomes
Elementary school students’ learning-related mindsets: Associations with physiological processes reflecting attention and vigilance during an arithmetic task
No full textThis doctoral thesis aims to contribute to the understanding of how elementary school students’ mindsets about intelligence and mathematical ability are associated with their reactions as they work on educationally relevant tasks. First, it studies how students’ mindsets are associated with their rapidly unfolding processing of performance information as indicated by neural correlates of error and feedback processing. Second, it examines the development of those links between students’ mindsets and their neural correlates of feedback processing. Third, it investigates how students’ mindsets are associated with the dynamics of their motivational processes as indicated by changes in their physiological arousal while working on a task.
The thesis consists of four studies conducted among second to fourth-grade students in Finland (Studies I–IV). Study I involved the testing of the experimental design for examining associations between mindset and neural correlates of performance monitoring among Finnish lower elementary school students. Study II investigated the associations between third graders’ mindsets and their neural processing of performance feedback during an arithmetic task. Study III extended Study II by using a longitudinal design to inspect the development of associations between elementary school students’ mindsets and the attentional neural processing of performance feedback during an arithmetic task. Study IV investigated how fourth graders’ physiological arousal changed during a task and how these dynamics were associated with their mindset.
The findings suggest that links between students’ mindsets and their psychophysiological processes emerge during the elementary school years (Study III). By the time students are in grade four, holding a more fixed mindset is linked to greater attention allocation to positive and negative performance feedback as indicated by students’ neural correlates of feedback processing (Study III). In addition to associations with the rapidly unfolding processing of feedback, students’ mindset is linked to their motivational processes while they work on a task as indicated by changes in their physiological arousal during the arithmetic task used in the study: students characterized by a more fixed mindset were
more likely to display high physiological arousal at the beginning of the task, with this arousal gradually decreasing throughout the task (Study IV).
Overall, the results of the thesis show that, by the fourth grade, students’ mindsets are associated with physiological processes reflecting attention and vigilance, at least in mathematics. This contributes to the understanding of the relationship between elementary school students’ mindsets and psychophysiological processes in educational settings.Tämä väitöskirja pyrkii lisäämään ymmärrystä siitä, miten alakouluikäisten oppilaiden älykkyyteen ja matematiikan osaamiseen liittyvät ajattelutavat [engl. mindsets] ovat yhteydessä heidän reaktioihinsa annetun tehtävän aikana. Väitöskirjassa tutkitaan, miten oppilaiden ajattelutavat liittyvät virheiden teon ja saadun palautteen käsittelyn synnyttämiin aivovasteisiin. Lisäksi työssä tarkastellaan oppilaiden ajattelutapojen ja palautteen käsittelyn
hermostollisten vasteiden välisten yhteyksien kehittymistä. Väitöskirjan kolmantena aiheena on oppilaiden ajattelutavat ja niiden yhteys motivaatioon liittyvien prosessien dynamiikkaan, joka heijastuu fysiologisen vireystilan muuttumisena tehtävän suorittamisen aikana.
Tämä väitöskirja koostuu neljästä tutkimuksesta, jotka toteutettiin 2.–4. -luokkalaisten lasten keskuudessa Suomessa (tutkimukset I-IV). Tutkimuksessa I suunniteltiin ja testattiin koeasetelma, jonka avulla tutkittiin alakoululaisten ajattelutapojen ja suoritukseen liittyvien aivovasteiden välisiä yhteyksiä. Tutkimuksessa II tarkasteltiin 3.-luokkalaisten ajattelutapojen ja heidän suorituksestaan saamaansa palautteeseen liittyvien aivovasteiden välisiä yhteyksiä aritmeettisen tehtävän aikana. Tutkimuksessa III laajennettiin tutkimusta II käyttämällä pitkittäisasetelmaa. Tavoitteena oli tarkastella alakoululaisten ajattelutapojen ja heidän saamaansa palautteeseen liittyvien aivovasteiden välisten yhteyksien kehittymistä. Tutkimuksessa IV selvitettiin miten 4.-luokkalaisten fysiologinen vireystila muuttuu tehtävän aikana ja miten tämä dynamiikka liittyy heidän ajattelutapaansa.
Tulokset viittaavat siihen, että oppilaiden ajattelutapojen ja heidän psykofysiologisten prosessiensa väliset yhteydet kehittyvät peruskouluvuosien aikana (tutkimus III). Neljännellä luokalla oppilaiden älykkyyteen ja matemaattiseen osaamiseen liittyvä muuttumaton ajattelutapa on yhteydessä suurempaan huomion kiinnittämiseen positiiviseen ja negatiiviseen suorituspalautteeseen aritmeettisen tehtävän aikana, joka näkyy palautteen
käsittelyyn liittyvissä aivovasteissa (tutkimus III). Sen lisäksi, että oppilaiden ajattelutapa on yhteydessä palautteen käsittelyä heijastaviin aivovasteisiin, se on yhteydessä myös motivaatioon liittyviin prosesseihin tehtävän suorituksen aikana. Tämä näkyy fysiologisen vireystilan muutoksina matemaattisen tehtävän aikana: oppilailla, joille on ominaista muuttumaton ajattelutapa, on tehtävän alussa todennäköisemmin korkea fysiologinen vireystila, joka laskee vähitellen tehtävän aikana (tutkimus IV).
Kaiken kaikkiaan tämän väitöskirjan tulokset osoittavat, että neljännellä luokalla oppilaiden ajattelutapa on yhteydessä tarkkaavaisuuteen ja valppauteen liittyviin fysiologisiin prosesseihin, ainakin matematiikassa. Tulokset tuovat uutta tietoa alakouluikäisten oppilaiden ajattelutapojen hermostollisesta pohjasta ja niiden yhteyksistä kehollisiin reaktioihin.ei saavutettav
Tekstirobotid ja laiendatud vaim. Kuidas mõista tehisintellekti rolli akadeemilise teksti loomes?
No full textSiinses artiklis arutlen kahe küsimuse üle: kui õppija kasutab akadeemilise teksti kirjutamisel tekstiroboti abi, siis (1) kuidas võiks mõista tekstiroboti rolli selles protsessis ning (2) kui akadeemilise teksti kirjutamist käsitleda laiendatud kognitiivse protsessina, siis kas tekstirobot laiendab inimvaimu? Artiklis tekstiroboti võimalikke rolle kaaludes selgub, et tekstirobotit ei saa paigutada ühtegi kategooriasse, millega oleme akadeemilise kirjutamise kontekstis seni harjunud: see pole allikas, (kaas)autor, vestluspartner ega pelgalt tööriist. Teise küsimuse üle arutledes võtan aluseks laiendatud vaimu (ingl extended mind) lähenemise, mille järgi laienevad inimese vaimsed protsessid mõnikord väljapoole tema aju ja keha, hõlmates väliseid protsesse või vahendeid kognitiivse süsteemi osana. Artiklis selgitan, et sellest, kuivõrd vastab tekstiroboti kasutusviis usaldusväärse sidususe (ingl reliable coupling) kriteeriumidele, sõltub ka tekstiroboti kasutamise mõju inimvaimule. Arutluskäigust ilmneb, et inimvaimu laiendamiseks on määravaim usalduse kriteerium, mis eeldab kasutaja oskust tekstiroboti väljundit kriitiliselt hinnata. Kui kasutaja usaldab tekstirobotit pimesi ja kasutab väljundit seda kriitiliselt hindamata, siis tekstiroboti kasutamine pigem ahendab inimvaimu, pärssides kasutaja kirjutamis- ja mõtlemisoskuse arengut.
Abstract. Vivian Puusepp: Chatbots and the extended mind. How to under stand the role of artificial intelligence in academic writing? In this article, I discuss two issues: when a learner uses the assistance of a chatbot in academic writing, (1) how could the role of the chatbot be understood in this process? and (2) assuming academic writing is considered an extended cognitive process, does the chatbot extend the human mind? Studying the possible roles of the chatbot shows that the latter cannot be placed into any category that we are accustomed to in the context of academic writing: it is neither a source, a (co-)author, a conversation partner, nor a mere tool. Discussing the second question, I draw on the extended mind approach, which holds that human mental processes sometimes extend beyond the brain and body, in corporating external processes or tools as parts of the cognitive system. I argue that the extent to which the use of a chatbot meets the criteria of reliable coupling also determines its impact on the human mind. In the article, I clarify that the most crucial criterion for extending the human mind is the criterion of trust, which presupposes the user’s ability to critically evaluate the chatbot’s output. If the user blindly trusts the chatbot and relies on its output without any critical reflection, then the use of the chatbot may actually narrow the human mind, hindering the development of the user’s writing and thinking skills
Knowledge of Learning Strategies and Motivation to Use Them: Similarities and Differences between School Levels
No full textStudents’ motivation to learn and the strategies they use during learning are two important factors that affect their learning outcomes. Some learning strategies are more effective, and some are less effective (deep and surface strategies). Both the knowledge of and motivation to use certain learning strategies depend on students’ individual characteristics (prior knowledge) and the context (classroom practices). The aims of the present study were (1) to examine differences between middle and high school students’ perceptions of the effectiveness of specific learning strategies and motivation to use effective strategies and (2) to explore relations between motivation, learning strategies, and grades in these two subgroups. The participants were 6287 middle school students (aged 13–16) and 5476 high school students (aged 17–20 years). The students completed an electronic questionnaire during school hours. Their perceptions of the effectiveness of specific learning strategies in certain learning scenarios and motivational beliefs (self-efficacy, utility, and cost) concerning the use of effective strategies were assessed with rating scales; additionally, students’ self-reported math and history grades were used. A network analysis was used to examine the relations between constructs. The results show small between-group differences in accordance with the theoretical expectations. The findings are discussed in relation to school level and educational context
Boiler Experiments
No full textKäesoleva töö eesmärk oli luua tehnikainstituudi katlalaborisse üliõpilastele mõeldud
katelde katsetamise laboratoorne töö. Töö esimeses osas selgitas töö autor labori vajadusest
ja tutvustas tehnikainstituudi keldrikorruse katlalaborit, selle küttesüsteemi ja kasutatavaid
seadmeid. Töö teises osas tutvustas autor katlaid, katelde koldeid ja kollete tüüpe. Katel ei
võimalda töö tegemist ilma abiseadmeteta, mis suunavad koldesse kütuse, õhu ning
toitevee ja tagavad põlemisproduktide eemaldamise. Kolmandas osas uuriti katla
soojusvahetussüsteemi. Tutvuti kütuspõlemisel tekkivate eriliiki produktidega, mis
saastavad katla küttepindu ning uuriti kuidas oleks neid võimalik vältida ning uuritu kuidas
on efektiivsem küttepindu puhastada. Neljandas osas uuritierinevaid kütusei, nende
kütteväärtuseid ning nende põlemis metoodikaid. Selgitati kütuse koostise parameetreid ja
erinevate elementide tähtsust kütuses. Viiendas osas töötas autor välja katlalabori katelde
katse, kus on vaja leida soojusvõimsus Q ja kasutegur _. Autor tutvustas laboratoorse töö
lähenduskäiku ja kahe teguri leidmise metoodikaid. Töö kuuendas osas tehti viiendas osas
välja töötatud katla katsetus ja arvutati välja soojusvõimsus ja kasutegur.
Arvutuste käigus saadi järgmised tulemused:
1. Valemi 5.2 järgi on saadud puidu kütteväärtuseks 18686,36 kJ/kg.
2. Valemi 5.2 järgi saadud kütteväärtuse järgi on arvutatud 4,0069 kg puidu
koguse kütteväärtuseks 74874,38 kJ/kg.
3. Ühe kraadi temperatuuri tõusuks vajalik soojuse hulk on 1117,53 kJ/°C.
4. Katla võimsuseks on saadud 40,3 kW.
5. Katla kasuteguriks on saadud 76,68%.
Seitsmendas osas koostas autor katlalabori ohutuseeskirjad, mis peaksid tagama ohutu töö.The aim of the bachelor’s thesis is to make a laboratory trial to experiment boilers in an
Estonian University of Life Sciences’s boilers lab that was opened in 2012. In the first part
there is an overview of the importance of the laboratory and a description of the laboratory,
the heat system and the devices. In the second part of the thesis there is an overview of the
boilers that are in the laboratory. In the third part there is an explanation of the heat exchange
in the boilers. In the fourth part the author gives an overview of the fuels and describes the
burning process. In the fifth part the author works out a laboratory trial and in the sixth part of
the thesis the author tries it. In the final, seventh part the author creates occupational safety to
the laboratory to make sure that working in the laboratory is safe enough
Automated warehouse efficiency analyse based on Production Company X
No full textKäesolev lõputöö kirjeldas uuritava tootmisettevõtte laosüsteemi enne ja pärast AS/RS ULS automaatlao kasutusele võtmist. Tehase üldpind on 25000m2 millest ladu hõlmab 4100m2. Uuritav ettevõte kasutas eelnevalt laomudelit, kus riiulite vahel kasutati Toyota kitsavahetõstukeid. Tõstukite eripäraks oli mobiilne liikumine riiulivahest teise vahesse ning viia tõstukijuht kauba juurde ehk juht tõusis koos kabiiniga üles. Mistõttu tuli riiulite vahel teha üleliigseid manöövreid, et oleks võimalik sõita kauba järele. Tootmise õigeaegseks teenindamiseks, esitas tootmine ligikaudu üks tund enne tellimuse soovitud saabumisaega laole tellimuse, kuna komplekteerimine võttis tänu mehitatud laomudelile tavapäraselt rohkem aega. Lisaks eelneva laosüsteemi ebaefektiivsusele oli automaatlao planeerimise ajendiks 2016 aasta viimases kvartalis lõppev tõstukipargi rendileping ning uued suunad tehase optimeerimises ja automatiseerimises. Uuritava ettevõtte automaatlao planeerimine algas 2015. aasta esimeses kvartalis, kui võeti hinnapakkumised kahelt suuremalt automaatladude pakkujalt. Füüsilise paigalduse protsessiga alustati 2016 aasta esimese kvartali alguses, kui tootmisettevõte alustas oma vana lao üleviimist ajutisse lattu, mis paigaldati lühiajaliseks kasutamiseks automaatlao kõrvale. Ehitusega paralleelselt alustati tarkvara ettevalmistuse ja paigaldusega ning alustati protseduuride ja juhendite esmase koostamisega. Ettevõttesiseste andmete analüüsi käigus kogus autor eelnevad mõõtetulemused mehitatud lao ning kitsavahetõstukitega tehtud töö kohta. Ühikuks on nelja kitsavahetõstuki keskmise kaubaaluse liigutamise tsükli ajad sekundites. Ühe tsükli all peab autor silmas noppe– ja paigutuse aegade keskmist ajalist tulemust. Kogu mõõteperioodi keskmiseks mõõdetud tulemuseks kujunes 133,06 sekundit. AS/RS ULS süsteemi kasutusele võtmise hetkest on ettevõttes mõõdetud automaatlao kraanade liikumise kiirust. Enne süsteemi üleandmist kliendile tegid tarnija ja uuritava ettevõtte poolne esindaja testmõõtmised, mis peaks olema kahe kraana keskmised tsükli ajad. Kraanade keskmiseks mõõdetud tulemuseks oli 40 sekundit. Esimestel kuudel on mõõdetud reaalselt töötava süsteemi noppe– ja paigutuse aegu nädalate keskmise põhjal, mille keskmiseks mõõtetulemuseks oli 69,2 sekundit. Autor hindas enne automaatlao süsteemi planeerimist ja rakendamist kokku tõstukijuhtide palgafondid, tõstukite iga aastased rendikulud, remondikulud ja amortisatsioonikulud ning väärkäsitlemisega seotud kulud ja muud kahjud ning võrdles neid tulemusi automaatlao eeldatava maksumusega. Esialgsete andmete prognooside põhjal hinnati tasuvusperioodi kahe ja poole aasta peale. Kuna automaatlao süsteemi rakendamise käigus tekkinud ootamatud lisakulud ja maja eripärast tingitud aspektid andsid indikatsiooni, et tasuvusaeg võib kujuneda oodatust pikemaks, analüüsis autor peale automaatlao püstitamise protsessi selle lõplikke kulusid. Hilisemate prognooside põhjal on hinnatud tasuvusperioodi kolme ja poole aasta peale. Hinnanguliselt tõusis projekti maksumus 17%. Käesoleva lõputöö põhjal järeldas autor, et uuritava tootmisettevõtte näitel, võttes kasutusele traditsioonilise mehitatud lao asemel kaubaaluste automaatlao, saavutas ettevõte tootluse kasvu mitmes valdkonnas. Peamiselt võideti aluste ringluse ajas laosüsteemis pea kaks korda, kuid lisaks saavutati märgatav alusekohtade lisandumine 169 aluse näol ja võideti juurde 300m2 vaba põrandapinda. Üks suurimaid eeliseid mehitatud lao ees on lisaks veel ohutum töökeskkond, kus likvideeriti üheksa ja pool tonni kaaluvate kitsavahe tõstukite liikumine inimestega samas tsoonis. Võrdlusena erinevate automaatlao süsteemide tasuvusperioodides, kirjeldas autor kolme ettevõtet, kus käidi tutvumas reaalselt töötavate automaatladude laomudelitega. Antud lõputöö raames külastati järgnevaid ettevõtteid: Saku Õlletehase AS, A. Le Coq ja Magnum Logistics OÜ. Eelnimetatud ettevõtete esindajad tutvustasid automatiseeritud ladusid, spetsifikatsioone ja saavutatud tulemusi. Saku Õlletehase AS avas 2017 aastal raadiosüstikutega laosüsteemi. Antud poolautomaatse laosüsteemi ehituse tulemusel kasvatas ettevõte oma laovõimekust kaks korda ning parandas oluliselt tööturvalisuse taset. Antud investeerimisotsus võeti vastu aastal 2014, lähtudes pikaajalistest kodu– ja ekspordisuuna tulevikuplaanidest. Kogu investeering jäi ligi kahe miljoni euro ulatusse ning Carlsberg Baltikumi tarneahela projektijuhi hinnangul jääb kogu projekti tasuvusperiood viie aasta sisse. A. Le Coq ettevõtte avas 2007 aastal tootmisüksuse kõrvale uue logistikakeskuse ning 2012 aastal lisati sinna juurde logistikakeskuse laiendus. Ettevõtte arengus on olnud oluliseks etapiks kogu lao ja jaotusvedude kolimine eraldi kõrgtehnoloogial põhinevasse 15000m2 suurusesse ja 5,12 miljonit eurot maksvasse logistikakeskusesse. Valminud keskus on muutnud ettevõtte logistika varasemast tõhusamaks ja võimaldab tootmismahte veelgi suurendada. Üheks suuremaks automatiseeritud saavutuseks loeb A. Le Coq automatiseeritud transpordi lahendust tootmisüksuse ja logistikakeskuse vahel. Logistikakeskuse investeeringu tasuvusperioodi hindas ettevõtte laojuht kolme aasta peale. Magnum Logistics OÜ 2008 aastal avatud kastide automaatladu loeti selle aja tipptehnoloogiaks nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Ka tänapäeval väärib antud laos esiletõstmist kogu laoprotsessi läbimõeldus ja fakt, et kogu süsteem on ehitatud tervikliku lahendusena ühe ettevõtte poolt. Projekti „Valmistoodangu transpordi automatiseerimine“ kogumaksumus oli 2008. aastal 200 miljonit krooni (ehk 12,82 miljonit eurot). Ettevõtte juhatuse liige hindas tasuvusajaks ligikaudu kaheksa aastat. Lõppkokkuvõtteks on autoripoolne hinnang, et automaatlao püstitamine uuritavas ettevõttes tasub ennast ära juba varajases staadiumis ja hinnatud tasuvusperiood on lühem võrreldes teiste ettevõtete automatiseeritud lahendustega. Tasuvusperiood iga ettevõtte puhul on erinev, kuna ettevõtete tegevusvaldkonnad ja vajadused on erinevad. Lisaks mida rohkem sõltub ettevõte uuest automatiseeritud süsteemist, seda paindlikum ollakse tasuvusperioodi suhtes. Tulenevalt ettevõtete vajadustest ning arvestades kaupade ladustamise kiirust, koguseid ja mahtusid, tuleb ettevõtetel valida just enda tingimustele sobivaim tase automatiseerimiseks.Automaatlao efektiivsuse analüüs tootmisettevõtte X näitel - Automated Warehouse Efficiency Analyse based on Production Company X. Continuing trend in cost savings of logistics sector have led many companies, including manufacturing and warehouse industries, think about the measures, which would save time, labor and money. The ideal warehouse would have an optimized storage space usage, correct inventory and ergonomics. This has led companies to look for different solutions to automate certain processes in inventory management (receiving, unpacking, storing and warehouse management software) to ensure accuracy and speed of inventory handling. A universal solution is not possible to implement as corporate background and needs may vary. Each company should choose best automatic solution and ensure its proper implementation based on their business and logistical needs. In the following thesis author describes Production Company warehouse model before and after implementing AS/RS ULS system. The author is in position that efficiency of automated warehouse has not been fully handled and there is no overview of actual recoupment period of new warehouse model. The aim of current thesis is to compare the efficiency of previous man–to–goods warehouse model to new automated AS/RS ULS system and to carry out actual recoupment period analyses of the system. The author has set following research tasks: • Define the warehouse and introduce a variety of automated warehouses; • Identify the automated warehouse related factors, that contribute to more efficient warehouse processes; • To introduce and analyse the effectiveness of the Production Company’s warehouse; • To present the analysis of the Production Company’s automated warehouse analyses and recommendations for automatic inventory planning. AS for the primary data author has selected Production Company’s head of the Inbound Logistics for an unstructured interview. In addition, the author uses observation of various automated warehouse solutions in Estonia. The aim is to evaluate the efficiency of other companies automated inventory systems. Author has obtained secondary data from automated warehouse management program EasyWMS and compares collected data with the previous systems measured results. In this thesis the author concluded that when changing from traditional warehouse model to automated warehouse, the company achieved increase in several areas. Mainly decreasing the circulation time of goods in the system by two times, but in addition a remarkable increase of pallet space inside the racks and free floor space. One of the biggest advantages was to eliminate large manual forklifts from working with the people in the same zone resulting in safer working environment. Preliminary prognoses estimated that estimated payback period would be two and a half years, but later unforeseen processes indicated that it could be higher. After analysing added costs, author has estimated new payback period to three and a half years. Based on gathered results and authors personal experiences, the author brings out suggestions for companies who are thinking of implementing automated solutions: • While planning automated systems, companies should take in advice that additional costs are unavoidable. This includes not only automated solutions, but also build peculiarities and workers ergonomics. • Automated warehouses work mainly with one or two size pallets. These must match precisely to standards or else there could be stops to the entire system due some broken board. • Around the clock running companies should also be at constant readiness for possible stoppages of warehouse. Therefore, it is the author’s side recommendation for such firms to employ their own mechanics for 24/7 support or to put a clause to supplier contract that regulates the response time of their side support for the system. • Companies must take into account as such intensive projects, as building the entire automated warehouse, can have possible delays caused by different parties. • If the location and size of warehouse is finalized, then company should allow the supplier and builder of fully exempted area of works. • In the software development process, a continuous cooperation between supplier and customer is inevitable. Every detail should be finalized by two parties together. • Instructions to employees should be formulated as simple as possible and in their native language, but as well in internationally spoken language (usually English). Writing of instructions should be started parallel with the building of the automated system. For conclusion, it is the author’s assessment that building an automated warehouse in Production Company, will pay off in a very early stage and recoupment period is shorter compared to another automated solutions. The recoupment period for each corporate is different, as the field of activity and needs are different from each other. Moreover, the more the company depends on the new automated system, there will be more flexibility in the recoupment period from that side. Based on corporate needs and considering the speed of goods storage, quantities and volumes, companies must select the most appropriate level for automation
Implementing and evaluating growth mindset pedagogy : A study of Finnish elementary school teachers
No full textThis article presents a study of five teachers at a Finnish elementary school who implemented and evaluated growth mindset pedagogy (GMP). The teachers received GMP training and conducted student interventions in their classrooms. We analyzed the impact of GMP on the teacher's pedagogical thinking and practices and found significant differences between fixed-mindset and growth-mindset teachers in the ways they internalized and applied GMP principles. The most important value of GMP was seen in its impact on emotion regulation through the normalization of hardship in learning. We discuss the dangers of a superficial understanding of growth mindsets in education.Peer reviewe
A mixed-methods study on the effects of a growth mindset program in Finnish elementary schools
No full textThe aim of the present study was to explore the effects of a growth mindset intervention program called I can learn among Finnish elementary school students. Altogether, 116 third-grade students participated in this study, which used both quantitative and qualitative evidence to measure the effects of the intervention program. Even though the quantitative data showed no clear effect for the intervention on students' mindsets and effort beliefs, the qualitative data revealed that students in the intervention group reported more emotional control strategies and effort self-talk as well as less ability self-talk in challenging learning situations compared to the control groups. Nonetheless, these differences between the experimental groups were short-lived, with no differences observed eighteen months after the intervention.Peer reviewe
Changes in physiological arousal during an arithmetic task : profiles of elementary school students and their associations with mindset, task performance and math grade
No full textTask-related change in physiological arousal is suggested to reflect active involvement with the task. While studies often examine such task-related changes in arousal as averaged across the entire task, the present study focused on temporal changes in arousal during a task. More specifically, we investigated changes in elementary school students' physiological arousal during an arithmetic task and associations between these changes and students' mindset, performance on the task, and math grades. We used a person-oriented approach to analyze the tonic electrodermal activity of 86 fourth graders, recorded while they were working on an arithmetic task. With model-based clustering of students' on-task electrodermal activity, we identified three groups of students with differing temporal dynamics of physiological arousal during the task: Increasing Arousal, Decreasing Arousal and Decreasing and Increasing Arousal. The Decreasing Arousal profile contained more students classified as holding a Fixed Mindset Tendency than would be expected if physiological profile membership and mindset tendency were independent. The Increasing Arousal profile performed better on the task than the Decreasing Arousal profile. No association was found with math grades. These results provide a new insight into individual differences in temporal patterns of on-task physiological arousal.Peer reviewe
The Interplay Between Students’ Learning-Related Beliefs, Reading Comprehension Strategies and Academic Success
No full textPeer reviewe
