108495 research outputs found
Sort by
Stigmatiseerimise mõju kinnises lasteasutuses viibinud noorte edasisele elule: spetsialistide hinnangud Tartu näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755892*es
Kolme põlvkonna arusaamad privaatsusest andmestunud ühiskonnas
No full textOma lõputöös käsitlesin meediastumist, andmestumist, platvormistumist ning platvormide kasutamisega seotud privaatsuse teemasid. Tuginedes projekti PlatFAMs (vt Opermann jt, 2025) intervjuude andmetele, uurisin, milline on intervjueeritud pereliikmete arusaam privaatsusest andmestunud ühiskonnas. Alaküsimustena uurisin, millised on pereliikmete (n=33) arusaamad omavahelise suhtluse, institutsionaalsest ning kommertslikust privaatsusest. Samuti huvitas mind see, kas lapsevanemad tunnetavad seoses platvormidel käitumisega ohtu laste privaatsusele.
Tulemustest selgus suhtumine, et ohtu oma tegevustega lapsevanemad või vanavanemad lastele ei tekita. Küll aga on tekitanud jälgimisplatvormide kasutamine ebamugavaid olukordi ning tundunud äppide kasutamisel piiravana. Internetis turvalisest tegutsemisest olid intervjueeritud perekonna liikmed teadlikud ja pereliikmete vahel toimub koostöö, kui on oht privaatsusriivele. Noorimate seas leidub kõige vähem isikliku info jagamist sotsiaalmeedias, vanemate ja vanavanemate seas rohkem.
Hariduse, panganduse ning tervisega seonduvate platvormide osas väga palju intervjuudest ei selgunud. Haridusäppe kasutatakse enim ning seda selleks, et lapsevanemad saaksid olla kursis koolis toimuvaga. Panganduse äppide kasutamisega ilmnes vanema põlvkonna seas kartus maksete tegemise ja rahast ilmajäämise osas. Terviseäppe kasutavad pigem keskmise põlvkonna pereliikmed ning jälgivad sealseid trende ja võrdlevad teiste liikumisharjumustega.
Algoritmide olemasolust ollakse teadlikud ning pidevaid soovitusi ja reklaame tuleb kõigi kolme generatsiooni sotsiaalmeediaplatvormidel ette. Andmete kogumisest ollakse teadlikud, kuid kes ja mil viisil neid täpsemalt töötlevad, on vähem selge.
Suhtumine andmekorjesse on neutraalne, aktsepteeritakse seda, et andmeid kogutakse ning see on paratamatu platvormidest osa saamiseks. Teisipidi kardetakse, et andmete jagamisega võib olla oht turvalisusele ja ei tea iial, mida kõigi andmetega teha võidakse.
Käesolev magistritöö andis kvalitatiivse ülevaate: valim oli sihipärane, kuid tulemusi ei saa üldistada populatsioonile
Proceedings of the 8th International Conference on Historical Cryptology (HistoCrypt 2025)
No full textKujundav hindamine klassiõpetajate pilgu läbi: arusaamad ja ettepanekud õpetajakoolitusele
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5751730*es
Understanding Construction Exclusion Zone Violations by Private Landowners: A Behavioral Perspective to Inform Intervention Design
No full textVeekogude kallastele seatud ehituskeeluvööndi eesmärk on kaitsta veekogu kahjuliku inimmõju eest, toetada bioloogilist mitmekesisust ning hoida rannad ja kaldad looduslike ja ligipääsetavatena. Avalike huvide kaitseks seatud piirangud põrkuvad aga eraomaniku huvidega: tema soovi ja ootusega, et oma maal saab asju ise enda käe järgi seada. Keskkonnaameti järelevalve kogemus näitab, et ehituskeeluvööndi rikkumised ei piirdu Eestis üksikjuhtumitega ning toovad kaasa kumuleeruva keskkonnariski.
Tõhusate sekkumisvõimaluste kavandamiseks viisin läbi kvalitatiivse uurimuse, et leida ja analüüsida ehituskeeluvööndiga seotud valikuid mõjutavaid tegureid. Kokku 13 intervjuust kogusin COM-B käitumist mõtestavale mudelile toetudes vaatenurki nii keskkonnakaitsega tegelevatelt ametnikelt kui maaomanikelt, sealhulgas nii eeskujulikult nõuded täitnud kui ka reeglite vastu eksinud ja selle eest karistatud inimestelt.
Empiiriliste leidude käitumisteaduslik analüüs ning peegeldus varasemate uurimustega viis järelduseni, et rikkumisi võivad põhjustada vähesed teadmised regulatsioonist; uskumus, et veekogu kaldale ehitamisel puudub negatiivne tagajärg ning kahtlused regulatsiooni legitiimsuses. Põhjused ja neid mõjutavad tegurid on omavahel tihedalt seotud: regulatsiooni vabatahtlikuks täitmiseks vajalikku legitiimsust kahjustavad nii normi vähene tuntus kui ka rikkumise raskesti hoomatav kahju keskkonnale.
Tõhus sekkumine peaks lisaks informeerimisele kombineerima maaomaniku uue teadmise konstrueerimist kaldale ehitamise keskkonnamõjust, näitama regulatsiooni rakendamist õiglasena ning andma käitumissoovituse positiivset minapilti ja autonoomset motivatsiooni toetava retoorika kaudu. Karistamine reegli rikkumise eest, mille vajadusest inimene aru ei ole saanud, võib aga võimendada vastureaktsiooni, kahjustada maaomaniku loodushoidlikku minapilti ja sisemist motivatsiooni keskkonnareeglite järgimiseks; nõrgestada nii piirangu kui piirangu seadja legitiimsust ning seeläbi ehituskeeluvööndisse ehitamise probleemi nii vahetult kui kaudselt hoopis süvendada.
Seetõttu tuleks mistahes sekkumise väljatöötamisel pöörata erilist tähelepanu maaomaniku autonoomiat ja valikuvabadusi ning õiglase kohtlemise taju toetavatele praktikatele
Geopolitics on the streets: the symbolic connections between Northern Ireland, Palestine, and Israel in murals and flags
No full textThis thesis examines how murals and flags in Northern Ireland express symbolic solidarity with the Israel–Palestine conflict, revealing how visual culture is used to construct and perform geopolitical identity in a post-conflict setting. Drawing on critical and popular geopolitics, as well as theories of space, memory, and representation, the study investigates how Catholic/Republican and Protestant/Unionist communities visually align themselves with Palestine and Israel, respectively. Using visual discourse analysis, it analyses a dataset of murals and flags photographed in Belfast and Derry/Londonderry in 2024, supplemented by archival material.
The findings show that Republican communities primarily express solidarity through murals that link Irish anti-colonial narratives to the Palestinian struggle, using visual tropes such as martyrdom, resistance, and shared historical grievance. In contrast, Unionist communities more often use flags to signal allegiance with Israel, reflecting themes of religious identification, statehood, and ideological continuity. These differences reflect deeper cultural and strategic choices in visual communication, shaped by the historical development of each community's representational practices. The thesis concludes that murals and flags are not merely reflective of identity, but are active tools in the ongoing spatial production of post-conflict political meaning, embedding local narratives within global frameworks of solidarity and opposition.https://www.ester.ee/record=b5755801*es
Ida-Viru põlevkivi aherainepuistangute geokeemiline ja mineraloogiline iseloomustus ning väärindamise potentsiaal teisese toormena
No full textBakalaureusetöö pakub ülevaate olulisest tööstusjäätmest. Töö eesmärk on valitud aherainepuistangute (Edise, Kohtla, Sompa) geokeemilise ja mineraloogilise iseloomustamise kaudu mõista materjali koostiselist heterogeensust. Töö annab ülevaate aheraine potentsiaalsetest kasutusvõimalustest teedeehituses, põllumajanduses, plastides täiteainena ja betooni 3D-printimisel, tuginedes teaduskirjandusele. Kokkuvõttes rõhutab töö aheraine väärtust teisese toormena ja selle potentsiaali keskkonnaprobleemide leevendamisel Ida-Virumaal. Käesoleva bakalaureusetöö raames teostatud kirjanduse ülevaade ja aheraine väärindamise potentsiaali hindamine tugineb valdavalt Eesti ülikoolides (nt Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool) kaitstud magistritöödele ning teistele kohalikele teadusuuringutele ja aruannetele
3. klassi õpilaste kirjutamisoskus ja peenmotoorsed oskused ühe Tartu linna kooli näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755808*es
