108495 research outputs found
Sort by
Muutused III kooliastme õpilaste õpihuvis nädalapäevade lõikes tavaõpilaste ja hariduslike erivajadustega õpilaste näitel
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b5755443*es
Munitsipaalpõhikoolide veebilehtede vastavus õigusaktide nõuetele ja infojuhtimise põhifunktsioonidele
Get PDF
Õuevahetunni ja koolihoovi võimaluste ning lapsevanemate roll 9–13-aastaste õpilaste kehalise aktiivsuse toetamisel koolis
Get PDFVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneEbapiisav kehaline aktiivsus (KA) on üha suurenev probleem laste ja noorte seas. Ülemaailmselt kõigest kolmandik lastest täidab Maailma Terviseorganisatsiooni kehalise aktiivsuse soovitust olla igapäevaselt keskmiselt vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega KA (MTKA) (43% Eesti lastest ja noortest). Selle probleemi lahendamiseks on oluline roll koolikeskkonnal. Õuevahetundide kasutamine on näidanud positiivset mõju õpilaste KA-le, kuid Eestis ei ole see tavapärane osa koolipäevast. Paljud koolid alles alustamas selle lisamisega enda päevakavva. Samuti on viimaste aastate jooksul mitmeid koolihoove uuendatud, et muuta need õpilaste jaoks huvitavamaks ning liikuma kutsuvamaks.
Sellest tulenevalt oli käesoleva doktoritöö eesmärk kaardistada koolihoovide võimalusi, mõõta õpilaste KA erinevates vahetundides ning hinnata, kuidas mõjutab õuevahetunni olemasolu õpilaste ja nende vanemate hoiakuid KA suhtes. Uuringus osales 15 kooli üle Eesti ning nendest koolidest võttis uuringust osa 967 õpilast 3.–6. klassist ning üks nende vanematest. Uuringu raames kaardistati koolihoovide võimalusi, vaadeldi õuevahetunde, mõõdeti õpilaste KA vahetunnis ning küsimustiku abil hinnati õpilaste ja vanemate hoiakuid õuevahetunni ja liikumisvõimaluste kohta koolis. Vahetunni võimaluste alusel jagati õpilased kolme gruppi: 1) igapäevane õuevahetund; 2) ebaregulaarne õuevahetund; 3) sisevahetund.
Doktoritöö tulemustest selgus, et enim toetasid õpilaste KA koolihoovis, suuremad ja looduslikumad koolihoovid. Õuevahetunni vaatlusest selgus, et looduslikud ala, kiiged ning erinevad ronimisvõimalused olid enim kasutatavad alas, kuid spordiväljakud, eriti kui õpilastel polnud võimalik kasutada erinevaid väikevahendeid olid kõige vähem kasutatud alad õuevahetunnis. Samuti leiti, et igapäevase õuevahetunniga õpilased olid vahetunni jooksul aktiivsemad ning nende MTKA vahetunnis ei vähenenud vanuse kasvades võrreldes õpilastega kahes teises grupis. Nii õpilastel kui ka lapsevanematel „igapäevase õuevahetunni“ grupis olid oluliselt positiivsemad hoiakud õuevahetunni, selle kasude ning liikumisvõimaluste kohta koolis võrreldes õpilaste ja lapsevanematega kahes teises grupis.
Antud töö tulemused tõstavad esile õuevahetunni kooli päevakavva lisamise olulisust ning rõhutavad õuevahetunni suurt potentsiaali õpilaste KA toetamisel ning tavapärase KA languse vähendamisel vanuse kasvades. Samuti pakuvad koolihoovi võimaluste ja õuevahetunni tegevuste kaardistamise tulemused praktilist informatsiooni uute koolihoovide ehitamiseks ning vanemate koolihoovide uuendamiseksInsufficient physical activity (PA) is a growing health concern for children and adolescents globally, with only one-third meeting the World Health Organization's recommendation of 60 minutes of moderate to vigorous PA (MVPA) daily (43% in Estonia). Consequently, it is important to find solutions to support the daily PA of children and adolescents. Schools offer a crucial setting to address this issue, particularly through outdoor recess, which has shown positive effects on student PA. Outdoor recess is a common part of the school day in many countries worldwide, but in Estonia, many schools are only in the beginning of the implementation phase. Additionally, in recent years, several schoolyards have been renovated to make them more interesting and activity-promoting for students.
This dissertation aimed to map schoolyard opportunities, measure student PA during various recess types, and assess how outdoor recess influences attitudes towards PA among students and parents. The study involved 15 schools across Estonia, which varied in size and recess types. From these schools, 967 students in grades 3–6 and one of their parents participated in the study. Data collection involved mapping schoolyard features, observing outdoor recess, using accelerometers to measure PA during recess, and questionnaires to assess attitudes about PA. Based on recess types, students were divided into three groups: 1) daily outdoor recess, 2) irregular outdoor recess, and 3) indoor recess.
The research revealed that larger, more natural schoolyards, often found in rural areas, best supported student PA. During outdoor recess, natural areas, swings, and climbing structures were most utilized, while sports fields were less used, especially without small equipment. Students with daily outdoor recess were more physically active during recess, and their MVPA levels did not decline with age, unlike other groups. Both students and parents in the “daily outdoor recess” group held significantly more positive attitudes towards outdoor recess, its benefits, and school PA opportunities.
The results of this work highlight the importance of including outdoor recess in the school day schedule and emphasize the significant potential of outdoor recess in supporting students’ PA and reducing the typical decline in PA with increasing age. Additionally, the findings from mapping schoolyard opportunities and outdoor recess activities provide practical information for the construction of new schoolyards and the renovation of older ones.https://www.ester.ee/record=b575495
Parukameistrid ja parukate valmistamine Eesti teatrites Ugala teatri parukalao leidude näitel
Get PDFThe topic of this master's thesis was "Wigmakers and wig making in Estonian theatres based on the findings of the wig warehouse of the Ugala theatre". The main goals were to identify and compile a single list of wig makers in Estonian theatres and to describe and compare the working methods, materials and tools of different wig makers.https://www.ester.ee/record=b575238
Kierkegaardlik haridusteoloogia
No full textKuivõrd saab tõde õppida? See küsimus on vaevanud filosoofe ja teolooge lääne mõttemaailma algusaegadest peale.
Uurimus kierkegaardlikust haridusteoloogiast kutsub ümber mõtestama hariduse ja teoloogia seost – teologiseerima haridust. Selle keskmes on suured küsimused: kas haridus saab olla midagi enamat kui teadmiste edasiandmine? Kas see võiks olla eksistentsiaalne teekond? Kas haridus võib olla Jumal?
Doktoritöös vaadeldakse uut arusaama Jumalast ja haridusest Søren Kierkegaardi teoloogia kolmikjaotuse kaudu: objektiivne teoloogia, subjektiivne teoloogia ja eksistentsi-kommunikatsioon. Sidudes Nigel Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooria teoloogilise mõtlemisega, pannakse kokku uus hariduslik loogika ning nihutatakse selle kaudu teoloogia piire. Kaasaegsest metafüüsikast inspireerunud hariduslik loogika väidab, et tõde ei leidu objektis ega subjektis, vaid suhtes (relation).
Selle tõestamiseks käsitleb väitekiri Søren Kierkegaardi pseudonüümi Johannes Climacuse nime all avaldatud teost „Filosoofilised pudemed“ sokraatliku, climakusliku ja tubbsiliku tõlgenduse kaudu. Need kolm lähenemist näitavad viise, kuidas luuakse Jumala ja inimese suhet, mis peegeldub õpetaja ja õpilase suhtes. Seda suhet vaadeldakse uuesti inkarnatsiooni paradigma kaudu, mis oli puudu Tubbsi kaasaegse metafüüsika teooriast. Inkarnatsiooni paradigmas pole Jumal enam abstraktne, vaid kehastunud Jeesus Kristusena. Inkarnatsiooni aspekt toob esile ühe eristuva hariduse teoloogia elemendi – kogemuse Jumal-õpetajast, mida uuritakse inimese-õpilase suhte teoreetilise vaatluse kaudu. Selle lähenemise kaudu seatakse kahtluse alla Kierkegaardi uuringutes valitsev vaade, mis jagab Kierkegaardi haridusteooria “Filosoofilistes pudemetes” kaheks – jumalikuks ja inimlikuks õpetamiseks. Seevastu esitab väitekiri uue kierkegaardliku haridusteooria, kus Jumal on haridus.
Väitekiri seab küsimuse alla haridusteoloogia lähenemise, mis jagab teoloogia tegemise ja uurimise kaheks kaasaegses sekulaarses ülikoolis lepitamatuks sfääriks. Väitekirja ainulaadne panus haridusteoloogia valdkonda seisneb mõttesuuna ja haridus(kogemuse) taasavastamises, mis on loomulikult olemas teoloogia distsipliinis eneses, samal ajal mõistes teoloogia ülesannet eksistentsi-kommunikatsioonina.Can the truth be learned? This question has troubled philosophers and theologians since the dawn of Western philosophical tradition. Kierkegaardian Theology of Education invites us to reconsider the relationship between education and theology. At its core are bold questions: Can education be more than the transmission of knowledge? Could it be an existential journey? Is God education?
The thesis explores a new understanding of God and education through Kierkegaard’s division of theology into objective, subjective, and existence-communication. Through this lens, the boundaries of theology are expanded, incorporating Nigel Tubbs’s contemporary metaphysical theory into theological thinking to construct a new educational logic. This new educational logic, inspired by modern metaphysics, argues that truth is found neither in the object nor the subject but in the relation.
To demonstrate this, the thesis examines Søren Kierkegaard’s pseudonymous work, Philosophical Fragments through the perspectives of the “Socratic,” “Climacian,” and “Tubbsian” readings. These three readings reveal how the relationship between God and humanity, mirrored in the relation between teacher and student, is established. This relationship is revisited through the paradigm of the Incarnation, which was missing from Tubbs' theory of modern metaphysics. In the incarnational paradigm, God is no longer abstract but embodied in Jesus Christ. The aspect of incarnation highlights a distinctive element of the theology of education – the experience of God as a teacher, explored through the theoretical study of the relationship within the educational context. This approach challenges the view prevalent in Kierkegaard studies, which separates Kierkegaard’s educational theory in Fragments into divine and human teaching. Instead, the thesis presents a new Kierkegaardian educational theory, where God is education.
The thesis challenges the perspective in the theology of education that separates the practice and study of theology into two irreconcilable spheres within modern secular universities. The thesis’ unique contribution to the field of the theology of education lies in the rediscovery of a way of theological thinking that serves as an educational experience inherently present within the discipline of theology itself when theology's task is understood as existence-communication.https://www.ester.ee/record=b574346
Opportunities and risks arising from green transition and ESG regulations in the construction and real estate sector
Get PDFMigration and EU enlargement attitudes: analysis of public opinion
No full textThe European Union's consideration of further enlargement has reemerged as a significant geopolitical question following Russia's 2022 invasion of Ukraine, raising questions about the factors that influence public support for admitting new member states. This study investigates the relationship between public attitudes toward migration and support for EU enlargement, examining whether negative perceptions of migration correlate with lower willingness to expand the Union. The research employs multilevel logistic regression analysis utilizing Standard Eurobarometer survey data from all 27 EU member states, examining three dimensions of migration attitudes: perceptions of intra-EU mobility, attitudes toward immigration from outside the EU, and beliefs about immigrants' societal contributions. The empirical analysis confirms a significant relationship between migration attitudes and enlargement support, with attitudes toward external immigration demonstrating a stronger association with enlargement preferences than perceptions of immigrant contributions. Pronounced regional variation emerged in this relationship, revealing an East-West divide where Western European countries displayed strong positive correlations between favorable views of external immigration and enlargement support. In contrast, Central and Eastern European nations exhibited weaker or even negative correlations. The findings indicate that while addressing migration concerns is necessary for building enlargement support, broader attitudes toward European governance and integration play a more determinative role in shaping citizens' preferences regarding the Union's expansion. These results contribute significantly to post-functionalist integration theory by demonstrating how cultural and identity considerations increasingly structure European integration attitudes, providing crucial insights for policymakers navigating the complex terrain of public opinion as they consider the EU's future institutional boundaries.https://www.ester.ee/record=b5753354*es
Tugevate inimtekkeliste pilvehäirituste ajalise arengu uurimine aitab paremini mõista aerosoolide mõju pilvedele
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneMaa kliima sõltub kliimasüsteemis neelduva päikesekiirguse ja atmosfäärist lahkuva soojuskiirguse vahelisest tasakaalust. Pilved mängivad selles võrrandis olulist rolli - nad hajutavad päikesekiirgust tagasi kosmosesse, enne kui see üldse maapinnani jõuab, neelavad päikesekiirgust ja neelavad ning emiteerivad soojuskiirgust. Pilvi endid mõjutavad aga õhus hõljuvad pisikesed vedelas ja tahkes faasis õhusaasteosakesed, mida nimetatakse aerosooliosakesteks. Aerosooliosakesed käituvad pilvepiiskade tekkeks vajalike kondensatsioonituumadena, määrates ühtlasi ära pilvede omadused, nagu näiteks pilvepiiskade suuruse, pilvede paksuse, nende hulga ning eluea.
Käesolev töö uurib, kuidas mõjutavad pilvede omadusi tööstuslikud õhusaasteosakesed. Satelliidipiltidelt uuriti silmaga nähtavaid pilvehäiringuid, mis tekivad tugevatest tööstusallikatest allatuult. Tööstuslikud õhusaaste allikad paiskavad atmosfääri lisakoguse kondensatsioonituumasid, mistõttu moodustuvad pilved rohkematest, kuid pisematest veepiiskadest. Pisemad pilvepiisad muudavad saastunud pilveosa ümbritsevast saastumata pilvest heledamaks ning satelliitpiltidel paistavad saastunud pilved välja heledate triipudena.
Kõrge ajalise lahutusvõimega geostatsionaarseid satelliidiandmeid kasutades saadi uusi tulemusi saastunud pilvede omaduste ajaliste muutuste kohta. Mitmetes saastejälgedes tuvastastati pilve veehulga kasv pärastlõunasel ajal, mis viitab sademete tekke pärssimisele. Teisalt nähti, et satelliitmõõtmiste abil on saastunud pilved saastumata pilvedest eristatavad mitme järjestikuse päeva jooksul ehk saastejäljed võivad järjest püsida mitu päeva. Suhteliselt pikk eluiga viitab, et saastunud pilved jõuavad kohastuda suurenenud aerosooliosakeste hulgaga ja taolisi saastejälgi saab kasutada uurimaks aerosooliosakeste põhjuslikku mõju pilvede omadustele.
Kõige uudsem osa väitekirjast on avastus, et inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju ei piirdu ainult veepilvedega. Teatud tüüpi tööstuslik õhusaaste võib käituda ka jäätekketuumadena. Sellised aerosooliosakesed tekitavad alla 0 ℃ jahtunud vedelas faasis pilvepiiskadest jääkristallid, mis hakkavad Wegener-Bergeron-Findeiseni protsessi tõttu kasvama. Aerosoolide poolt algatatud veepilvede jäätumisprotsess käivitab järgnevad protsessid, kus tekkinud jääkristallid sajavad alla lumena ja seetõttu saastunud alades pilvede hulk väheneb. On oluline märkida, et tööstuslike õhusaasteallikate poolt emiteeritav soojus ja veeaur võivad samuti mängida olulist rolli avastatud veepilvede jäätumisel.
Kokkuvõttes aitab doktoritöö paremini mõista inimtekkelise aerosoolse õhusaaste mõju pilvedele. Töös keskenduti inimtekkeliste aerosoolide tekitatud pilvehäirituste ajalisele arengule, parandades arusaama mitmetest füüsikalistest protsessidest pilvedes. Parem teadmine aerosoolide ja pilvede vastastikmõjust aitab loodetavasti suurendada tulevikukliima projektsioonide täpsust ja usaldusväärsust.The Earth’s climate depends on a delicate balance between absorbed solar radiation and the thermal radiation leaving our atmosphere. Clouds play a crucial role in this equation, scattering solar radiation back to space before it even reaches the ground, absorbing solar radiation, and absorbing and emitting thermal radiation. Clouds themselves are affected by tiny air pollution particles in the air called aerosols. Aerosols change cloud properties like the size of cloud droplets, cloud thickness, cloud amount, and cloud lifetime. This research examines how industrial pollution modifies cloud properties and leads to so-called aerosol-polluted cloud tracks - line-shaped cloud disturbances visually identifiable in satellite images in cloud decks downwind of strong industrial air pollution sources.
Aerosol particles act as condensation sites for water vapour. When anthropogenic pollution adds more aerosols into the atmosphere, the clouds form with more numerous but smaller water droplets. Smaller cloud droplets mean the polluted clouds are brighter than the surrounding unpolluted clouds. The polluted cloud tracks can be observed in satellite images, and this research focuses on the temporal evolution of aerosol-induced changes in cloud properties, using high temporal resolution geostationary satellite data. In some cases, we found an increase in cloud water in the afternoon, suggesting suppression of precipitation formation in the aerosol-polluted clouds. In addition, we saw that cloud tracks polluted by industrial aerosols can persist for multiple consecutive days, allowing for the clouds to adjust to aerosol perturbations. This indicates that such aerosol-polluted cloud tracks can be used to study the causal impacts of aerosols on clouds.
The most novel part of this thesis was the discovery of direct observational evidence that the impact of man-made aerosol pollution is not limited only to changing the properties of liquid-water clouds, but industrial aerosols can also act as ice-seeding particles. These particles transform supercooled liquid water cloud droplets into ice crystals, which are prone to growing larger through the Wegener-Bergeron-Findeisen process. Such a glaciation process initiates a sequence of processes where the ice crystal formation leads to snowfall, which results in reduced cloud cover downwind of large industrial sites. It is important to note that the emission of heat and water vapour may also play a role in the observed glaciation events.
In conclusion, the dissertation advances the understanding of how anthropogenic aerosols alter cloud properties. This was achieved by analysing the temporal evolution of cloud perturbations caused by industrial aerosols, as multiple insights into the relevant physical processes at play were established. The improved understanding of aerosol impacts on clouds could ultimately lead to more reliable climate projections.https://www.ester.ee/record=b574794
Motivatsioon ja rahulolu professionaalsete vabatahtlike töös
No full textKäesolev bakalaureusetöö keskendus professionaalsete vabatahtlike heaolu ja seda mõjutavate tegurite analüüsimisele. Uurimuse eesmärgiks on välja selgitada Eesti professionaalsete vabatahtlike motivatsiooni nende erialadel ning sealt tulenevate erisuste põhjuseid. Uuringu viisin läbi kvalitatiivse meetodiga, toetudes viiele poolstruktureeritud intervjuule. Vastajateks olid abipolitseinik, vabatahtlik päästja, naiskodukaitsja ning kaks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi vabatahtlikut.
Tulemused näitasid, et vabatahtlike isiklik motivatsioon on tugev, kuid seda tuleb toetada selgete juhtimispraktikate ja tugeva organisatsiooni sisese toega. Vabatahtlike motivatsioon ja pühendumus sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas kogukonda panustamisest, enesearengust ja töökorralduse paindlikkusest. Organisatsioonid, kes investeerivad oma vabatahtlikesse läbi koolituste, tagasiside ja piisava toetuse pakkumise, suurendavad nende pikaajalist pühendumust. Takistusteks toodi välja ebakvaliteetne kommunikatsioon ning vähene teadlikust organisatsiooni siseasjadest. Samuti toodi välja transpordikulude toetuste vähesus. Järelduseks võib öelda, et kvaliteetne kommunikatsioon ja võimalus ühiskonna midagi jaoks ära teha, on suurimateks motiveerivateks teguriteks professionaalsete vabatahtlike töös.https://www.ester.ee/record=b5759360*es