108495 research outputs found
Sort by
Akadeemiliste raamatukoguhoidjate vaated infokorratusele ning meedia- ja infopädevuste õpetamisele
Get PDF1000-aastane nuga. Eesti 10. sajandi paksuseljalise võitlusnoa sepistamisest
Get PDFhttps://www.ester.ee/record=b575285
Overview of Ciphers Used by the Czechoslovak "Maffie"
Get PDFThis paper provides an overview of encryption systems and steganographic techniques used by the Czechoslovak Maffie, which was an anti-Austrian underground resistance organization in 1914-1918
Kuidas aitab filmikunst mõista Eesti meeste valikuid II maailmasõjas Elmo Nüganeni “1944” ja Jüri Müüri “Inimesed sõdurisinelis” filmide näitel
No full textModel selection and AIC
No full textThis master thesis investigates the role of Akaike Information Criterion (AIC) in choosing statistical models, combining theoretical foundations with practical simulations to evaluate its effectiveness. The theoretical part of the thesis shows that AIC is based on Kullback-Leibler divergence and cross-entropy, emphasizing its role in minimizing information loss while maintaining a balance between model fit and complexity.
In practical analysis, samples from parametric distributions supported on unit interval are simulated to evaluate the effectiveness of AIC in correctly identifying the true model among various competing alternatives. The results demonstrate that AIC successfully prevents overfitting by penalizing excessive parameters. Moreover, the asymptotic behavior of AIC is also analyzed to see if and how the probability of choosing the correct model converges as the sample size increases. In addition, AIC bias-corrected estimate of the cross-entropy is analyzed and compared with other bias-corrected estimates in order to evaluate its effectiveness in reducing bias. Overall, this thesis demonstrates the importance of AIC in model selection by optimizing the trade-off between model fit and complexity
Kommunikatsioonitööks vajalikud oskused algajate kommunikatsioonispetsialistide vaates ja soovitused kommunikatsiooniõppeks ülikoolis
No full textKäesoleva bakalaureusetöö peaeesmärk oli välja selgitada, milliseid oskusi on noortel kommunikatsioonispetsialistidel vaja, et saada kommunikatsioonitööga hakkama olukorras, kus kommunikatsioonitöötajatele esitatavad nõuded on oluliselt kasvanud. Tulemuste põhjal on võimalik teha soovitusi Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppe ajakohastamiseks.
Noored kommunikatsioonispetsialistid tõdesid, et kommunikatsioonitööd on keeruline ülikoolis õpetada, sest tegu on väga praktilise valdkonnaga. Kommunikatsioonispetsialisti töös on oskusi, mis arenevad ainult töökogemusega. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppe vilistlaste sõnul pole ülikoolis võimalik õpetada töötempot, ajaplaneerimist, julgust ja strateegilisust.
Noored kommunikatsioonispetsialistid pidasid oma töös kõige tähtsamaks kirjutamisoskust, suhtlust ajakirjanikega ja strateegilisust. Kommunikatsioonispetsialistid tundsid, et Tartu Ülikool andis neile kõige tähtsamate oskuste puhul teoreetilise baasi, aga puudu jäi õppetöös praktilistest ja igapäevatööle sarnastest ülesannetest. Vastajad rõhutasid, et üheks kommunikatsioonitöö alustalaks on lai silmaring, mis peab teisi olulisi oskusi toetama.
Kommunikatsioonispetsialistide arvates oli Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõppest mitmeid tähtsaid teemasid puudu, sest kommunikatsioonitöötajatele esitatavad nõuded on oluliselt kasvanud. Tööandjad ootasid noortelt kommunikatsioonispetsialistidelt erinevaid digioskusi. Iseenesestmõistetavaks peeti sotsiaalmeedias erinevatel ühismeedia platvormidel postituste tegemist ning postitustele kujunduse tegemise oskust. Kommunikatsioonispetsialistidel tuli tööl selgitada vanema põlvkonna kolleegidele sotsiaalmeediakommunikatsiooni põhimõtteid. Kommunikatsioonispetsialistidel polnud kogemust ka olukorras, kus peab tegelema teemade või klientidega, kelle väärtused enda omadega kokku ei lähe. Samuti oodati töötajatelt kodulehtede haldamise oskust.
Noored kommunikatsioonispetsialistid pidid tööle minnes toime tulema suure pingega, sest tööandjate ootused olid suured ning eksimusi ei tolereeritud. Nende sõnul polnud Tartu Ülikooli kommunikatsiooniõpe pingeline ehk nad jäid alguses tööpinge talumisega hätta. Pingelisem õpe oleks kommunikatsioonispetsialistid paremini tööeluks ette valmistanud. Kokkuvõttes oskasid noored kommunikatsioonispetsialistid välja tuua mitmeid oskusi, mis on nende töös kõige tähtsamad ning mida ülikoolis õpetatakse ülikoolis liiga vähe või üldse mitte. Intervjueeritavad ei osanud aga anda spetsiifilisi soovitusi, kuidas päriselt ajakohastatud õpet ellu viia ning missugune võiks olla tänapäevase õppe parim formaat ja sisu
Raalmõtlemisoskuse seosed soo ja hinnetega ühe kooli 7. klasside õpilaste näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755321*es
Registripidaja algatusel äriühingu registrist kustutamise piirangud ning võlausaldaja võimalused nõude rahuldamiseks pärast kustutamist
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755617*es
From Words to Action: A National Initiative to Overcome Data Scarcity for the Slovene LLM
No full textLarge Language Models (LLMs) have demonstrated significant potential in natural language processing, but they depend on vast, diverse datasets, creating challenges for languages with limited resources. The paper presents a national initiative that addresses these challenges for Slovene. We outline strategies for large-scale text collection, including the creation of an online platform to engage the broader public in contributing texts and a communication campaign promoting openly accessible and transparently developed LLMs.https://aclanthology.org/2025.resourceful-1.0