108495 research outputs found
Sort by
El lenguaje inclusivo y no binario en la práctica: un estudio de conversaciones digitales en reddit
No full textEste trabajo se centra en el uso de lenguaje inclusivo y no binario a través de un estudio de caso basado en publicaciones de Reddit. De un corpus de 2091 comentarios, la mitad relacionados con temas LGBTQ+ y la mitad no, se identificaron 24 casos de lenguaje inclusivo o no binario. Estos casos se localizaron únicamente en contextos relacionados con la comunidad LGBTQ+, lo cual sugiere que estas formas lingüísticas mantienen una fuerte vinculación con espacios identitarios y cumplen una función social
Kiriku ja religiooni kajastamine ajalehes "Rahva Sõna" 1930. aastatel
No full text20. sajandi alguse Euroopa sotsialismi oli olulisel määral kujundanud oma olemuselt ateistlik marksism kui üks selle allharusid. Käesolevas töös on uuritud, milline nägi välja Eesti Sotsialistliku Töölispartei (ESTP) suhe ristiusuga 1930. aastatel. Täpsemalt on nende suhet uuritud partei häälekandja „Rahva Sõna“ artiklitest koosneva juhuvalimi põhjal, millega vastatakse küsimustele lehe üldisest suhtumisest religiooni ja kirikusse, kas ja kuidas lehe retoorika muutus ning kuidas käsitleti Eesti kirikumaastiku killustatust. Häälekandjast ilmneb, kuidas omavahel eristatakse usku ja kirikut kui institutsiooni, suhtumine esimesse on positiivsem kui teise ja kuidas uskkondade vahel saab näha teatud eelistusjärjekorda.
Vaadeldud on ka sotsialismi ja usu suhte küsimuse rahvusvahelist konteksti
Pseudomonas putida profaag 3 kodeerib kahte faagikaitse süsteemi
No full textPseudomonas putida on gramnegatiivne mullabakter, mida kasutatakse laialdaselt näiteks bioremediatsioonis ja biotehnoloogias. Bakteri efektiivseks kasutamiseks on oluline, et see oleks resistentne faaginakkustele. Kuigi on teada, et profaagid kaitsevad oma peremeesbakterit sekundaarse faaginakkuse eest, ei ole P. putida profaagide kodeeritud kaitsemehhanisme sügavalt uuritud. Antud töös soovisin leida geene, mis vastutavad P. putida kolmandast profaagist sõltuva faagikaitse eest ja selgitada nende toimemehhanismi. Katsed erinevate P. putida deletsioontüvedega näitasid, et P. putida profaag 3 kodeerib kahte erinevat ühest geenist koosnevat faagikaitsemehhanismi: PP_5516 ja PP_2277
The prevalence of anabolic-androgenic steroids and the attitude towards them among strength training practitioners in Estonia
No full textEesmärk: Töö eesmärgiks oli välja selgitada androgeense toimega anaboolsete steroidide
(edaspidi AAS) levimus ja hoiakud nende suhtes jõutreeningu harrastajate seas Eestis, millega
leida kinnitust autori hüpoteesile, et huvi AASide kasutamise vastu on Eesti jõutreeningu
harrastajate seas tähelepanuväärselt suur.
Metoodika: Käesoleva uuringu valimi moodustasid 110 täisealist jõutreeningu harrastajat
Eestis, kes on tegelenud järjepidevalt jõutreeninguga vähemalt ühe aasta ning stabiilselt
vähemalt kahel korral nädalas. Uuringus osalejad täitsid veebi teel anonüümse ankeetküsitluse
oma soo, vanuse, AASide kasutamise/mittekasutamise, kasutamise alustamise vanuse ja nende
kohta käiva info saamise allikate, samuti AASide kasutamise kaalumise kohta. Eesti
jõutreeningu harrastajate vastuste alusel esitati töös kirjeldavad andmed.
Tulemused: Uuringus osalenud 110 uuritavast 8 (7,3%) tunnistas AASide kasutamist. Kõik
need 8 uuritavat oli mehed, moodustades 64st uuringus osalenud mehest osakaaluks 12,5%.
AASe mittetarvitavate, kuid nende tarvitamist kaalunud uuritavate osakaaluks oli 37,3%.
Meeste seas oli AASide tarvitamist kaalunud uuritavate arv 27 ehk 48,2% uuritavatest meestest,
kes ei tunnistanud AASide tarvitamist. Ükski uuringus osalenud naine AASide tarvitamist ei
tunnistanud. Naiste seas oli AASide tarvitamist kaalunud uuritavate arv kokku 11 ehk 23,9%
uuritavatest naistest.
Kokkuvõte: Käesoleva uuringu raames tuvastati ligi kahekordne AASide kasutamise osakaal
võrreldes varasemalt teostatud globaalsete uuringutega. Samuti on AASide tarvitamist
kaalunud uuringus osalejate osakaal tähelepanuväärne. Sellest lähtudes vajaks AASide teema
laiemat kõlapinda, täpsemaid uuringuid ning ennetustööd Eestis
Er naturen en god hjelper? Om Askeladden og økokritikken
No full textKäesolev bakalaureusetöö pealkirjaga «Kas loodus on hea abiline? Askeladden’ist ja ökokriitikast» uurib looduse rolli norra muinasjuttudes Askeladden’ist. Töö teoreetilise alusena kasutatakse ökokriitilisi mõisteid nagu antroptsentrism, ökotsentrism ja pastoraalne, ning analüüsimeetodina rakendatakse Greimasi aktantmudelit. Allikmaterjaliks on 1995. aastal ilmunud klassikaline kaheköiteline norra rahvamuinasjuttude kogumik. Töö esimeses osas käsitletakse muinasjuttude olemust, valikukriteeriume ning teooria ja meetodi põhialuseid. Teises osas analüüsitakse looduse mõju süžeele ja tegelastele, samuti seda, kuidas tegelased loodust tajuvad ja sellega suhestuvad. Greimasi mudeli abil kogutakse statistikat looduse rollide kohta ning võrreldakse võluväeliste ja tavapäraste looduspaikade esinemissagedust
An analysis of linguistic features of American football
No full textThis thesis looks at the linguistic features that are used within American football whilst also comparing how such characteristics have been used before. A total of nine transcripts were taken and analysed to see if gridiron football commentary has gone through any major changes or if it has not really changed much over the years.
The first part covers the language used in sports and their characteristics while also introducing the roles of the commentators and the differences between radio and television broadcasts that were used in the second part. Additionally, the first half of the paper takes a brief look at previous studies covering this topic. The second half of the paper compares several aspects, which were identified by previous studies and books on this topic
Kehasuuruse fülogeneetilis-võrdlevad uurimused putukatel ja ämblikulaadsetel: ennustustest rakendusteni
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKehasuurus on üks olulisemaid loomade tunnuseid. Kehasuurus määrab, kuidas loom saab liikuda ja millised on ta vastasmõjud keskkonnaga, sageli sõltub kehasuurusest ka paljunemisedukus. Ometi on paljude lülijalgsete puhul kehasuurust raske vahetult mõõta. Üks võimalus lihtsustada kehasuuruse määramist on kasutada allomeetrilisi võrrandeid, mis seovad kehasuurust hõlpsasti vaadeldavate kehaosade mõõtmetega. Sellise lähenemise abil saab hinnata kehasuurust ka vanade, halvasti või ainult osaliselt säilinud isendite ning isegi fossiilide puhul. Oma doktoritöös arendasin allomeetrilisi mudeleid kehasuuruse prognoosimiseks vaksiklaste (Geometridae) ja skorpionide sugukonna Buthidae jaoks. Fülogeneesipõhiseid meetodeid paljusid liike hõlmavatel andmestikel rakendades tuvastasin, millised lihtsasti määratavad mõõdud prognoosivad kehasuurust kõige paremini. Järgnevalt kasutasin vastavaid võrrandeid ökoloogiliste ja evolutsiooniliste küsimuste uurimiseks. Vaksiklastel oli tiibade siruulatus parim üksik kuivmassi ennustaja, kuid mudelid olid siiski täpsemad, kui neisse kaasati ka tagakeha laius. Kehasuuruse prognoose võrdlev-fülogeneetilistesse analüüsidesse kaasates selgus, et suuremad vaksikuliigid kalduvad talvituma röövikuna ja nende röövikutel on keskmisest laiem toitumisspekter. Skorpionide puhul prognoosis “saba” viienda lüli pikkus kõige täpsemini kogu keha pikkust, samas kui telsoni (lüli, mis kannab astelt) pikkus oli parim seljakilbi pikkuse ennustaja. Mudelid toimisid sõltumata soost ja neid saab rakendada ka väljaspool uuritud sugukonda. Samuti selgus, et skorpionide seas on emasloomad üldiselt suuremad, kuid isastel on sageli suhteliselt suuremad sigimisega seotud struktuurid. Doktoritöö näitab, et fülogeneesile tuginevad allomeetrilised mudelid on igati sobivad vahendid selgrootute kehasuuruse hindamiseks. Need avavad ukse uurimaks ökoloogilisi ja evolutsioonilisi küsimusi rühmades, kus kehasuuruse otsene mõõtmine on sageli ebapraktiline või suisa võimatu.Body size is one of the most important traits in animals, influencing how they move, reproduce, and interact with their environment. Yet, for many arthropods like insects and arachnids, body size can be difficult to measure directly, especially when dealing with hundreds of individuals, or when the specimens are damaged. One way to facilitate the measuring is to use allometry, which defines the mathematical relationships that link body size to simpler measurements of body parts, such as wingspan in a flying insect or the size of a body segment in an arachnid. With this approach, scientists can reliably estimate body size from specimens that are old, poorly preserved or incomplete, and even from fossils. In my doctoral research, I developed and tested allometric models to predict body size in two diverse groups: geometrid moths and buthid scorpions. By combining phylogenetic methods with large datasets, I identified which measurements best predict body size and then applied these predictions to study ecological and evolutionary aspects in each group. For moths, maximum wingspan was the best predictor of dry body mass, and models were more accurate when combined with measurements of abdomen width. Based on body size predictions, I found that larger moths generally overwinter as larvae and have broader diets. In scorpions, the length of the fifth “tail” segment predicted total length most effectively, while telson length (the segment that carries the sting) best predicted carapace length. These models worked across sexes and even beyond the studied family. I also found that in Neotropical buthids, females tend to be larger, but males often have proportionally bigger structures linked to reproduction. This work shows that phylogenetically informed allometric models are powerful tools for estimating body size in invertebrates. They open the door to studying ecological and evolutionary aspects in groups where direct measurements are often impractical or even impossible.https://www.ester.ee/record=b576248
Inglise keele õpetajate tõekspidamised ja tegevused teise kooliastme õpilaste suulise eneseväljendusoskuse arendamisel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5758755*es
British and American accent features in the pronunciation of Estonian learners of English
No full textThis thesis examines how Estonian learners of English produce five phonetic features associated with Standard Southern British (SSB) and general American (GenAm). The features are rhoticity, t-voicing, and three vowel contrasts (PALM/TRAP, LOT/PALM, THOUGHT/PALM). The study also considers how students’ self-reported accent preferences align with their actual pronunciation. Fifteen first-year students at the University of Tartu were analysed through recordings of Arthur the Rat. Findings show that while students often favour one variety, their speech blends features from both. Rhoticity was the most consistently realised feature, while vowel contrasts showed the most variation.
Keywords: pronunciation, phonetics, British English, American Englis
Aktiivsus- ja tähelepanuhäirele omase sümptomaatikaga laste vanemate kogemused tugiteenuste kättesaadavusest Harjumaal
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576842