108495 research outputs found
Sort by
The semantics, information structure, and word order of Estonian -des, -mata, and -maks converb constructions
No full textVäitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneDoktoritöö kuulub eesti keele morfosüntaksi uurimise valdkonda, kirjeldades des-, mata- ja maks- konverbitarindit kasutuspõhises raamistikus, korpusanalüüsi meetodil ning kolmest, semantika, infostruktuuri ja sõnajärje küljest.
Semantiliselt väljendab konverbitarind sündmust, mis on ühtlasi teise sündmuse asjaolu: AEG (Koju jõudes viskas ta pikali), PÕHJUS (Jõudmata enam seista, viskas ta korraks pikali), OTSTARVE (Ta läks koju, nägemaks ema ja isa), VIIS, KAASNEV sündmus, VAHEND, TULEMUS, TINGIMUS, MÖÖNDUS, VASTANDUS või TÄPSUSTUS. Sellele lisaks võib konverbitarind väljendada korraga mitut asjaolu, näiteks nii VIISI kui ka TULEMUST (Ta põrutas pori pritsides kodu poole) või nii VAHENDIT, TINGIMUST kui ka MÖÖNDUST.
Infotasandil väljendab konverbitarind mõnd idee osa või teise ideega seotud ideed. Tarind võib väljendada: idee keskset infokildu, toimides fookusena (Alguseks jõuaksime ainult joostes); fookust teisejärgulisena täiendavat infokildu, toimides reema taustaosana (Ta läks taarudes kodu poole), idees teisena esile tõusvat infokildu, toimides prominentse elemendina (Nüüd ei jõuaks enam isegi joostes enne keskööd); ülejäänud ideed kontekstiga seostavat infokildu, toimides raamina (Joostes tundis ta kannas valu); ning omaette ideed, toimides infoüksusena (Ta jooksis kodu poole, igatsedes näha tuttavaid nägusid).
Konverbitarindi semantika ja infostruktuur on seotud: erinevad semantilised asjaolud kalduvad väljenduma idee eri osadena. AEGA väljendavad tarindid toimivad sageli raamina ning VIISI väljendavad tarindid fookusena ja reema taustaosana. Tarindid, mis ei väljenda AEGA ega VIISI, toimivad tavaliselt infoüksusena. Tarindid, mis väljendavad MÖÖNDUST, toimivad sageli prominentse elemendina.
Konverbitarindi põhjal on iseseisvunud keelendeid, mille tõlgendus erineb millegi poolest mõnest konverbisündmusest. Iseseisvunud keelend võib väljendada lausesündmuse kvalitatiivset asjaolu (Läksin kogemata vale ukse taha), lausesündmuse isikuta seost mõne nähtusega (Hoolimata väsimusest läksime jooksuga) või keelekasutaja suhet raamlausega (Kokkuvõttes jäime elama; See on kahtlemata tore).
Doktoritöö käsitleb konverbitarindi põhjal uuenduslikult grammatika, semantika ja infostruktuuri seoseid, millega saab arvestada ka teiste keelendite käsitlemisel.This doctoral thesis belongs to the field of research in Estonian morphosyntax, describing converb constructions in a usage-based framework using corpus analysis methods. The thesis focuses on the semantics and information structure of des-, mata-, and maks-converb constructions. Semantically, a converb construction expresses an event that is a circumstance of another event: TIME, CAUSE, PURPOSE, MANNER, CONCOMITANCE, MEANS, RESULT, CONDITION, CONCESSION, CONTRAST, or SPECIFICATION. Additionally, a converb construction may simultaneously express several circumstances, for example, MANNER and RESULT, or MEANS, CONDITION, and CONCESSION. The semantics of converb constructions is diverse in its manifestations.
From the perspective of information structure, a converb construction helps to express ideas or parts of ideas. The converb construction may express the new piece of information at the core of the idea, functioning as the focus; a secondary new piece of information, functioning as the background part of the comment; a secondary piece of information that stands out in the idea, functioning as the prominent element; a piece of information that connects the rest of the idea to the context, functioning as the frame; and an idea of its own, functioning as an information unit.
The semantics and information structure of converb constructions are interconnected. Constructions expressing TIME often function as frames, while constructions expressing MANNER typically serve as focus or background of the comment. Constructions that do not express TIME or MANNER usually function as information units. Constructions that express CONCESSION relatively often function as prominent elements. Thus, converb usage reveals how different circumstances tend to manifest either as distinct components of an idea or as an independent idea.
A number of lexically independent expressions originate from converb constructions. Their difference from regular converb constructions manifests in the reduction of the eventiveness of the converb event and in various types of change. In relation to the marked event, an independent converb construction may indicate a non-eventive circumstance, a grammatical relationship with a particular circumstance, or a pragmatic status linked to the speaker and/or other contextual factors.
This dissertation offers a novel perspective on the relationship between grammar, semantics, and information structure in converb-based constructions. These insights can be applied to the analysis of other linguistic expressions, particularly other non-finite constructions and subordinate clauses.https://www.ester.ee/record=b575658
Garlieb Merkeli poliitiline mõte: Balti vaade valgustusele
No full textGarlieb Merkel (1769–1850) on üks Balti valgustuse vastuolulisemaid autoreid, kelle teosed on alates nende avaldamisest saatnud terav poleemika. Kriitikud leiavad, et Merkel oli võimetu arvestama mõne regiooni või ajaloolise situatsiooni eripärasid, samas kui teised kiidavad teda visionäärina, kes ühendas lahendusi otsides varem eraldi käsitletud teemad. Antud töö eesmärgiks on analüüsida Merkeli poliitilisi visioone ja filosoofilisi ideid nende loomise kontekstis, et tema arvamusavaldusi ja kavatsusi paremini mõista. Doktoritöö näitab, kuidas Merkel proovis näidata teed inimese täiustumise suunas otsides ühisosa universaalsete väärtuste, üldkehtivate seaduspärade ning konkreetsest olukorrast lähtuvate eripärade vahel. Lähema vaatluse all on viisid, kuidas Merkel end oma lugejatele esitles, kuid ka seni varju jäänud ebaõnnestunud katsed kirjutada „inimsuse ja inimkonna ajalugu.“ Eraldi tähelepanu on pööratud Merkeli käsitlusele revolutsioonist ja progressist, aga ka tema Balti pärisorjuse kriitika kahele tuumõistele: alglepingule ehk iga poliitilise ühenduse alusele ning ühishüvele, mis peaks olema toimiva ühiskonna eesmärk. Dissertatsioon rekonstrueerib Merkeli kriitika Balti rahvavalgustusele ning eestlaste ja lätlaste saksastamisele. Töö analüüsib seda, kuidas Merkeli suhestus Euroopas toimuvate debattidega imperialismist, inimõigustest ja ühiskondlikust sidususest ning tema idee seoseid Johann Gottfried Herderi, Jean-Jacques Rousseau, David Hume’i ja teiste Euroopa valgustusfilosoofide ideedega. Töö uurib ka Merkeli arusaama Euroopast, sealhulgas Venemaast, tema põhjuseid vastanduda Napoleonile ning arusaama Euroopast pärast Viini kongressi.Garlieb Merkel (1769–1850) is one of the most controversial authors of the Baltic Enlightenment. Ever since his works were published, they have caused polemics. Critics have argued that Merkel failed to grasp the particularities of certain regions or historical situations, while others have praised him as a visionary integrating previously distinct topics to devise solutions. This dissertation analyzes Merkel’s political visions and philosophical ideas in the context of their creation to better understand his opinions and intentions. It shows that Merkel sought to promote human perfectibility by seeking common ground between universal values, general laws, and nuances of a specific context. The focus is not only on the ways Merkel presented himself to his readers (his professional persona) but also on his failed, and largely forgotten, attempts to write a “history of humanity and humankind.” Special attention is given to Merkel’s theories of revolution and progress, as well as his critique of Baltic serfdom, which emphasized the original contract underlying every polity and the common good as the goal of all functioning societies. Furthermore, the dissertation reconstructs Merkel’s critique of the Baltic Popular Enlightenment and the Germanization of Estonians and Latvians after the abolition of serfdom. It discusses Merkel’s relationship to the debates in Europe about imperialism, human rights, and how to support social cohesion, as well as how his ideas were connected with those of Johann Gottfried Herder, Jean-Jacques Rousseau, David Hume, and other European Enlightenment philosophers. Lastly, Merkel’s view of Europe, including Russia; his reasons for opposing Napoleon; and his understanding of Europe after the Congress of Vienna are examined.https://www.ester.ee/record=b574975
Patsiendikindlustuse kindlustusandja täitmise kohustus
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752295*es
Constructing athletic identity in American leagues: a semiotic analysis of professional sports
No full textAktiivsus- ja tähelepanuhäirega õpilaste õppetöö korraldamine Tartumaa üldhariduskoolide näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755641*es
Isikunäitus "Vaade ja imesta" Jan Kausi teose "Vaade" põhjal
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5753051*es
Kodune hospiitsravi: efektiivsus, kulutõhusus ja eelarve mõju Eestis: tervisetehnoloogia hindamise raport TTH76
No full textReport in Estonian, summary in Englishhttps://www.ester.ee/record=b5750310*es
Sise- ja väliskohakäände valik vähetuntud kohanimede puhul
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752757*es
Õpetajat abistavate töötajate arvamused oma pädevustest seoses erivajadustega laste ja nende kaasamisega lasteaia rühma
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755705*es