108495 research outputs found
Sort by
Navigeerimine välistingimustes mudelautoga
No full textThe development of autonomous vehicles is primarily focused on cars operating on roads. The goal of this bachelor’s thesis was to develop a vehicle to navigate in off-road environments. The Donkey Car S1 platform was used as a base, to which custom-designed and 3D-printed frames were added to mount a GNSS device and a LiDAR sensor. Necessary functionality was developed to the Donkey Car project to enable waypoint-based navigation. To evaluate the self-driving capability, various tests were conducted both on asphalt and in a park environment. Navigation between waypoints was successful, even when the waypoint was behind the car. Both GNSS and LiDAR worked as expected, with the GNSS evaluated to the accuracy of 2 cm and LiDAR achieving a measurement accuracy within 5 cm. However, obstacle avoidance proved to be ineffective and the possible reasons for this were analyzed. It was also found that the frame of the chosen platform was not suitable for off-road driving. This thesis concludes with recommendations for further development and suggestions for avoiding similar issues in future implementations
Erinevate referentspaneelide mõju ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute tulemustele
No full textLevinud metoodikaks genoomsetes uuringutes on andmete imputatsioon, kus imputeerimise täpsus sõltub suuresti õigesti valitud referentspaneelist. Ülegenoomsetes assotsiatsiooniuuringutes imputatsioonivead võivad viia valepositiivsete seosteni. Käesoleva töö eesmärk oli võrrelda Eesti-põhise EstREF ja rahvusvahelise HRC referentspaneelide valiku tähtsust imputeerimisel. Referentspaneelide täpsust võrreldi ülegenoomsete uuringute efektisuuruste hinnangute kaudu, kasutades selle jaoks PheMED metoodikat. Valimiks kasutati üle 200 000 Eesti Biopanga doonorite geeniandmeid ja kümmet erinevat peakomponenti.
Kahe referentspaneeli võrdlus näitas, et Eesti-põhisel EstREF referentspaneelil imputeeritud andmed ei erinenud statistiliselt rahvusvahelise HRC referentspaneelil imputeeritud andmetest. Antud töö demonstreerib PheMED metoodika kasulikkust ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute metaanalüüsis. Bakalaureusetöö oli teostatud Tartu Ülikooli Genoomika instituudi geneetilise epidemioloogia uurimisgrupis
Conceptual framing of Donald Trump in the context of climate change in The Guardian and The Sun
No full textClimate change-related debates are ongoing in the UK media. The (re)election of Donald Trump as the US president motivated a rigorous critique of his views on climate change by the left-leaning UK media. Studying such debates is crucial as they influence people's perception of climate change. So far, there is little research on how left-leaning UK newspapers respond to Donald Trump’s sceptical views on climate change. Discourse metaphors provide a useful framework for studying climate change-related debates in the media, as they are often used as rhetorical tools, allowing an author to conceptually frame an issue in a preferred way. This thesis aims to contribute to the research on climate change representation in the UK media by analysing discourse metaphors used to conceptually frame Donald Trump in the leading UK newspapers.
Relying on the Conceptual Metaphors Theory (Lakoff and Johnson 1980) and the work by Zinken et al (2008) on discourse metaphors, this thesis analyses metaphors used to conceptually frame Donald Trump in the context of climate change in the UK newspapers The Guardian and The Sun. Articles published in the period from Donald Trump’s presidential victory to his inauguration were read. Metaphorical expressions in the articles conceptually framing Donald Trump were identified and analysed using Critical Metaphors Analysis (Charteris-Black 2004). This thesis is divided into two sections. Section one establishes the theoretical background, defines relevant terminology, reviews relevant studies, and introduces the implications for this thesis. Section two provides a detailed description of the methodology used, reports the number and purposes of the metaphors analysed and discusses the findings
Tervitussõnade kasutuse varieerumine eestikeelses suulises suhtluses
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5752856*es
Understanding the relationship between political trust and populism. Evidence from 26 European countries, 2020-2022
No full textA comparative analysis of 26 European democracies between 2020 and 2022 examines how populist ideology and institutional trust interact under varying conditions of political power. Drawing on Cass Mudde’s thin-centred definition of populism and Pippa Norris’s multidimensional model of political trust, the work disaggregates two pathways: one in which low trust precedes populist support, and another in which populist success reshapes citizens’ confidence in state institutions. Harmonised data from the European Social Survey, PopuList, and ParlGov are used to construct an index of trust in parliament, the judiciary, and political parties, alongside a binary indicator of populist voting and measures of cabinet participation and parliamentary seat share. Fixed-effects OLS regressions with clustered standard errors and controls for demographic and socioeconomic covariates reveal a “power-contingent trust cycle.” In countries where populists remain in opposition, supporters exhibit significantly lower trust (over one point on a 0–10 scale), whereas in those where populists govern, support is associated with a modest trust boost. Seat-share magnitude exerts no consistent additional effect. These findings underscore that populism’s impact on democratic legitimacy is highly context-dependent: exclusion amplifies scepticism, while inclusion can restore or even elevate confidence among its electorate.https://www.ester.ee/record=b5753330*es
The Associations Between Sensory Sensitivity and Symptoms of Eating Disorders and Avoidant/Restrictive Food Intake Disorder in Estonian youth and adults
No full textSensoorne tundlikkus on konstrukt, mida on Eestis vähe uuritud. Teaduskirjanduses on aga kirjeldatud sensoorse tundlikkuse mõju inimeste igapäevaelule, muuhulgas nende söömiskäitumisele. Selle töö eesmärk oli uurida sensoorse tundlikkuse seoseid söömishäirete sümptomite ja vältiva/piirava toitumishäirega (ARFID). Valim koosnes 209 inimesest vanuses 16–65, kes täitsid enesekohased küsimustikud sensoorse tundlikkuse, söömishäirete, toitumishäirete, ärevuse ja depressiooni sümptomite kohta ning kellega viidi läbi vältiva/piirava toitumishäire diagnostiline intervjuu (EDE-ARFID). Et uurida sensoorse tundlikkuse potentsiaalset ennustavat ja vahendavat mõju söömishäirete sümptomitele ja ARFID-ile, kasutasin korrelatsioon-, regressioon- ja medieerimisanalüüse. Tulemustest selgus, et sensoorsel tundlikkusel on vältiva/piirava toitumishäirega seoses oluline roll. Sensoorne tundlikkus ennustas statistiliselt olulisel määral ARFID-i sümptomeid (β = 0,59, p < 0,001) ning vahendas püsiärevuse ja ARFID-i diagnostiliste kriteeriumite (vahendav efekt β = 0,12, p = 0,023) ning depressiooni ja ARFID-i diagnostiliste kriteeriumite seoseid (vahendav efekt β = 0,15, p = 0,004). Söömishäirete ja sensoorse tundlikkuse vahelised seosed olid vastuolulisemad. Sensoorne tundlikkus ennustas söömishäirete sümptomeid (β = 0,29, p < 0,001), kuid ei vahendanud püsiärevuse ja söömishäirete sümptomite ega depressiooni ja söömishäirete sümptomite vahelist seost. Saadud tulemused osutavad sensoorse tundlikkuse olulisusele vältiva/piirava toitumishäire etioloogias ning viitavad keerulisematele seostele söömishäiretega seoses
Tehisintellekti kasutamine koolis õpetajate kogemuste näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5756946*es
Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju Eesti eluasemepoliitikale ja eluasemete kättesaadavusele ning taskukohasusele rahvusvahelise kogemuse taustal
No full textKäesolev magistritöö uurib Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivide mõju eluasemepoliitikale, eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele Eesti näitel. Töö analüüsib, kuidas Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivid mõjutavad Eesti eluasemepoliitikat, keskendudes eriti nende mõjule eluasemete taskukohasusele ja kättesaadavusele. Rahvusvahelise kogemuse kontekstina käsitletakse ka teiste liikmesriikide (Iirimaa, Taani, Portugal ja Sloveenia) kogemusi, mis võimaldavad mõista Eesti lähenemisviisi laiemas Euroopa raamistikus.
Uurimistöö käsitleb järgmist küsimust: Milline mõju on Euroopa Liidu energiatõhususe direktiividel eluasemepoliitikatele ja eluasemete kättasaadavusele ning taskukohasusele Eestis? Kasutades intervjuudele põhinevat juhtumiuuringut, hinnatakse riiklike poliitikate reageeringuid, finantstoetusmehhanisme ning tasakaalu kestlikkuse ja sotsiaalse võrdsuse vahel.
Uuringu tulemused näitavad, et kuigi energiatõhususe direktiivid aitavad kaasa pikaajaliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele, põhjustavad need sageli lühiajalisi taskukohasuse probleeme, mis mõjutavad ebaproportsionaalselt madalama sissetulekuga rühmi. Riigid, kus on hästi kavandatud finantstoetusskeemid ja järkjärguline poliitikate rakendamine, suudavad neid negatiivseid mõjusid tõhusamalt leevendada.
Analüüsi põhjal pakub magistritöö poliitikasoovitusi, et parandada energiatõhususe nõuete integreerimist, säilitades samal ajal eluaseme taskukohasuse. Soovitused hõlmavad, maapoliitika ümbermõtestamist, sihitud toetusi, järk-järgulisi renoveerimisstrateegiaid ja tugevamaid sotsiaalseid kaitsemeetmeid, et vältida soovimatuid sotsiaal-majanduslikke ebavõrdsusi.https://www.ester.ee/record=b5753487*es
