108495 research outputs found
Sort by
Alaealiste riskikäitumise ennetamise formaalsed ja mitteformaalsed meetmed Balti riikide alkoholipolitiika näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5755594*es
Juhtide läbipõlemise eripärad ja vaimne heaolu Pärnumaa mikro- ja väikeettevõtete näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5764033*es
Automatic Identifying and Cleaning of Treatment Trajectories
No full textThe goal of this Bachelor’s thesis is to create a method to find treatment trajectories that are specific to a certain sample that is generated from a health data database following the structure of OMOP CDM. To achieve this goal, R packages Trajectories and CohortContrast will be used. This work is divided into two parts, the first one will describe a uniform health data model, used data and packages, and the second one will cover the created method and gathered results.Selle bakalaureusetöö eesmärk on luua lahendus millega andmemudeli OMOP CDM kujul raviandmetest leida uuritavale valimile spetsiifilisi ravitrajektoore. Eesmärgi saavutamiseks kasutatakse R programmeerimiskeelele loodud pakette Trajectories ja CohortContrast. Käesolev töö jaotub teoreetiliseks ja praktiliseks osaks, esimeses tutvustatakse ühtset raviandmete mudelit, kasutatavaid andmeid ja pakette, ning teises osas autori loodud lahendust ja sellega saadud tulemusi
Creating a Kose lasteaed PäevaLill learning course to diversify learning and educational activities
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576864
Lasteaiaõpetajate arvamused lugemishuvi toetamisest ja lugemispesa raamatuvaliku mõjust 5-6aastaste laste lugemishuvile
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5759894*es
Automaatsalvestuse varjatud kulu: energiakasutuse mõõtmine tekstiredaktorites
No full textSoftware energy consumption is an increasingly important but underexplored aspect of global energy usage. With the increasing usage of portable devices, ICT solutions are expected to become a significant contributor to global energy consumption. However, developers currently have limited guidance on how to mitigate this impact. Background processes in software are easy to overlook, and developers may unknowingly choose energy-inefficient implementations of such features. This thesis looks into one such process: Autosaving in the case of desktop text editors. An empirical investigation was carried out to explore the real-world impact of overlooked energy inefficiencies. Common autosave operations (such as basic write, change tracking, and logging) were extracted and implemented from three open source text editing applications written in Python (novelWriter, Mu, and Leo). Using the Linux tool Perf, 900 measurements were carried out across 30 test scenarios, tested under different file sizes (Empty, 5KB, 50KB). Statistical analysis revealed that certain implementations produce a considerable energy overhead. Specific built-in features and write methods increase energy usage marginally. However, the most substantial energy savings were observed in the case of reducing save frequency, with one application showing potential to reduce its energy consumption by 83%. Based on these insights, four practical guidelines were proposed to help developers reduce the environmental impact of their software. The results highlight how small design choices can yield meaningful improvements in energy efficiency, supporting the broader goals of green software development.Tarkvara energiatarbimine on kiiresti kasvava olulisusega, kuid vähe uuritud osa ülemaailmsest energiakasutusest. Kuna kaasaskantavate seadmete kasutamine on kasvamas, siis prognoositakse, et tarkvara lahendused hakkavad tulevikus mängima märkimisväärset rolli maailma energiatarbimises. Arendajatel on praegu vähe juhiseid, kuidas seda mõju vähendada. Taustaprotsesside energiamõju tarkvaras on lihtne tähelepanuta jätta ja arendajad võivad teadmatult valida energiamahukamad lahendused enda programmidesse. Käesolev magistritöö keskendub ühele sellisele protsessile: automaatsalvestamine lauaarvuti tekstiredaktorites. Töö eesmärk oli uurida, milline mõju on energiatõhususel sellel protsessil reaalsetes kasutusstsenaariumites. Levinud automaatsalvestuse toiminguid (nagu faili kirjutamine, muudatuste jälgimine ja logimine) eraldati ja rakendati ümber kolmest avatud lähtekoodiga Püütonis kirjutatud tekstiredaktori rakendusest (novelWriter, Mu ja Leo). Linuxi tööriista Perf abil viidi 30 teststsenaariumis läbi 900 kontrollitud katset ja seda erinevate failisuuruste põhjal (tühi, 5KB, 50KB). Katsete statistiline analüüs näitas, et teatud lahendused lisasid programmidele märkimisväärse energiakulu. Leiti mõnedel juhtudel, et sisseehitatud funktsioonid ja faili-kirjutamise meetodid suurendavad energiatarbimist mõõdukalt. Kõige suurem potentsiaal energiasäästmisele eksisteerib aga salvestussageduste vähendamisel, näiteks sai ainult sagedust muutes vähendada rakenduse Mu puhul energiatarbimist 83%. Nende tulemuste põhjal pakuti töös välja neli praktilist soovitust, mille eesmärk on aidata arendajatel vähendada tarkvara keskkonamõju. Kokkuvõttes, käesolev töö tõestab et väikesed rakendulikud otsused võivad mõjutada energiakulutust märkimisväärselt, ning läbi nende saab liikuda rohelisema tarkvaraarenduse poole
Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi tegevus aastatel 1955-1966: abipakkide saatmine puudustkannatavatele kaasmaalastele Nõukogude Liidus
No full textUurimus käsitleb Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi tegevust Rootsis aastatel 1955–1966. Uuritakse, mis eesmärkidel loodi Eesti Punase Risti Sihtasutus Ühisabi ning kuidas oli korraldatud organisatsiooni üks põhitegevus ehk pakkide saatmine Nõukogude Eestisse ning Siberi töö- ja vangilaagritesse. Töös kasutatud peamisteks allikateks on ajalehtede artiklid, sihtasutuse aastakokkuvõtted, põhikirjad, protokollid ja kirjavahetus pakkide saatmise asjus, mis asuvad Rahvusarhiivi fondis Ühing Eesti Ühisabi Rootsis. Selgub, kuidas väliseestlased aitasid puudustkannatavaid kaasmaalasi Nõukogude Liidus
Protseduuriline gaasihiiglaste genereerimine
No full textThis thesis presents a new way to procedurally generate gas giants. First, real life gas giants are briefly studied as well as previous work on the topic assessed. Then an algorithm is developed to improve upon previous work by first mapping textures on a sphere. The simulation is then brought to life by giving it movement based on velocity vecors. Then the previously studied visuals of gas giants are added using different methods of implementation. Finally configuration is added to be able to export the simulation as well a demonstration application to show the algorithm at work.Lõputöö kirjeldab uut viisi kuidas protseduuriliselt gaasihiiglasi genereerida. Esimesena uuritakse lühidalt tegelikke gaasihiglasi ja hinnatakse varasemalt tehtud töid. Seejärel luuakse uus algoritm, mille eesmärk on varasemaid töid parendada. Seda tehakse esmaselt tekstuure sfäärile vastendades. Seejäral tuuakse simulatioon ellu, andes sellele kiirusvektoritel põhineva liikumise. Järgmisena lisatakse gaasihiiglastel leiduvad visuaalid. Lõpuks lisatakse konfiguratsioon simulatsiooni tekstuuri salvestamiseks ja näidisrakendus algoritmi demonstreerimiseks
Hapete happelisuse määramine dimetüülformamiidi keskkonnas
No full textTöös määrati 30 aine pKa väärtused dimetüülformamiidis (DMF), millest 15 olid karboküülhapped, 6 fenoolid, 6 CH- ja 3 NH-happed. Selle tulemusel saadi kooskõlaline pKa väärtuste skaala vahemikus 6,10 kuni 14,8 pKa ühikut, mis ankurdati 2,4-(NO2)2-fenooli pKa väärtuse külge. Ainete puhul, millel olid ka varasemalt avaldatud pKa väärtused DMF keskkonnas, langesid käesolevas töös määratud pKa väärtused kirjanduses avaldatutega enamasti hästi kokku, kuid karboksüülhapetel oli näha 12-st kõrgemate pKa väärtuste juures süstemaatilist langust mõõdetud pKa väärtuste suhtes DMF keskkonnas. Lisaks koostati ka korrelatsioon DMF keskkonnas mõõdetud pKa väärtuste ja kirjandusest leitud MeCN keskkonnas mõõdetud pKa väärtuste vahel. Eri aineklassidele leiti tugevad korrelatsioonid, kus karboksüülhapetel on DMF ja MeCN mõõdetud pKa väärtuste vahe keskmiselt 9, fenoolidel 10, CH-hapetel 11 ning NH-hapetel samuti 11. Uurides ainete struktuur-happelisus sõltuvusi leiti, et kõik mõõdetud pKa väärtused vastasid üldistele keemilistele teadmistele
Suve- ja talvekultuuride tuvastamine Sentinel-2 andmete ja masinõppe abil
No full textTöö eesmärk oli hinnata Sentinel-2 andmete ja otsustusmetsa algoritmi sobivust suvi- ja taliviljade eristamiseks varakevadel. Uurimispiirkonnaks oli Tatra org Lõuna-Eestis. Kasutati Google Earth Engine’i keskkonda, kus viidi läbi andmetöötlus, treening ja klassifitseerimine. Mudeli koostamiseks kasutati spektraalindekseid ning välitöödel kogutud proovipunkte.
Treeningandmetel saavutati kuni 86% täpsus, punktipõhisel valideerimisel 78% ja pikslipõhisel hindamisel 67%. Peamised eksimused esinesid taliviljade ja küntud maa vahel, mis viitab spektraalsele kattuvusele kevadel. Visuaalne analüüs näitas, et vigu leidus põllumassiivide kesk- ja servaaladel, kuid esines ka täpselt klassifitseeritud põlde.
Järelduseks kinnitab töö, et Sentinel-2 andmed võimaldavad usaldusväärset klassifitseerimist kevadistes tingimustes. Tulemusi parandaks mitme sensori andmete kasutamine ning aegridade kaasamine