108495 research outputs found
Sort by
SpheraSense: Vähirakkudest moodustunud sferoidide mikroskoopiapiltide analüüsi automatiseerimise ja standardiseerimise tarkvara
No full textIn modern data-intensive biological research, making high-throughput image analysis more automated and standardized can improve key aspects of experimental work – reproducibility
of results, time cost and expenses. The initiative is particularly beneficial in the research of spheroids, which simulate in vivo conditions better than the classical cell culturing model. This
thesis presents SpheraSense, a software solution which introduces automation to the analysis of spheroid microscopy images, and includes the application of the software on three cancer spheroid experiments involving small cell lung cancer, head and neck cancer, and glioblastoma. SpheraSense successfully captures significant findings in experimental data, matches manual
evaluation variability and reduces analysis time considerably. This thesis streamlines the analysis of spheroid experiments, contributing to more efficient and reproducible research practices
Elurikkus ja looduse hüved põllumajandusmaastike hekkides ja põõsaribades
No full textPõllumajanduse intensiivistumise tõttu on põllumajandusmaastikes peale teist maailmasõda toimunud poollooduslike alade vähenemine. See on vähendanud põllumajandusmaastiku pakutavat elurikkust ja looduse hüvesid. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade hekkide ja põõsaribade erinevate omaduste ja hooldusvõtete positiivsetest ja negatiivsetest külgedest nende pakutavatele looduse hüvedele. Samuti analüüsida, kas ja milliseid hekke ja põõsaribasid võiks Eesti põllumajandusmaastikke elurikkuse ja looduse hüvede soodustamiseks rajada ning kuidas oleks neid kõige parem hooldada.
Põllumajandusmaastike ökoloogiline ja funktsionaalne väärtus sõltub suuresti maastikuelementide, nagu põõsaribad, olemasolust ja mitmekesisusest, sest need suurendavad elupaikade vaheldusrikkust, maastiku sidusust ja looduse hüvede pakkumist. Eestis on põõsaribadel suur potentsiaal põllumajandusmaastikesse elurikkust juurde tuua, kui neid elurikkust soodustavalt hooldada ning uusi juurde luua. Põõsaribad ja hekid pakuvad põllumajandusmaastikes mitmeid olulisi looduse hüvesid, nt tolmeldamine, looduslik kahjuritõrje, kliimaregulatsioon, elupaiga ja puidu pakkumine ning esteetiline loodusmaastik.
Põõsariba laius, kõrgus ja pikkus mõjutavad oluliselt selle elupaiga kvaliteeti ja liigirikkust. Suuremad ja ilma katkestusteta põõsaribad pakuvad stabiilsemat mikrokliimat ja rohkem toitu, varju ning pesitsusvõimalusi. Puude esinemine põõsaribas loob mikroelupaiku, suurendab struktuurset mitmekesisust, reguleerib temperatuuri ja niiskust ning pakub elupaiku erinevatele liikidele. Samas võivad suured mõõtmed ja tihe struktuur varjutada põllukultuure ja olla ebasobiv elupaik avamaastike liikidele. Rohtsed puhverribad põõsariba ja põllu vahel kaitsevad põõsariba mehaaniliste häirete ja agrokeemia eest, samas kui õierohked puhverribad võivad soodustada ka mesilaste ja teiste elusolendite esinemist, suurendada liigirikkust ning vähendada kahjulike umbrohtude hulka. Põõsaribade omavaheline ja metsaga ühendatus lihtsustab liikide liikumist ja levimist ning mitmeliigiline põõsariba pakkub rohkelt erinevaid nišše. Põõsaribade hooldamine mõjutab oluliselt nende elurikkust ja pakutavaid looduse hüvesid.
Heki pügamise ajastus mõjutab oluliselt hekis elavate liikide elupaika. Pügamine on vajalik heki struktuuri kujundamiseks, kuid liiga sagedane pügamine võib mõjuda elurikkust vähendavalt. Põimitud põõsastara kujundamine on traditsiooniline heki hooldusvõte, millega luuakse tugev ja stabiilne heki struktuur, mis toimib ka tarana. Heki noorendamine muudab drastiliselt heki struktuuri ja tihedust, nii et mõnda aega pärast noorendamist on hekkides vähem varju ja pelgupaiku.
Põõsariba planeerimisel tuleb arvestada erinevate liikide vajadustega ja vaadata ümbritsevat maastikku tervikuna. Tuleks rajada erinevate mõõtmetega põõsaribasid, mis sobiksid elupaigaks nii avamaastiku liikidele kui ka metsaspetsialistidele. Samuti peaks põõsaribas esindatud olema mitu erinevat põõsastaime liiki, mis võiksid eelistatult olla Eestis esinevad looduslikud liigid. Ka ei ole põõsaribade jaoks ühtset soovitust hooldamise osas. Põõsariba hooldus tuleb valida nii põõsastaimedest kui ka seal elavatest liikidest lähtuvalt, kuid enamasti pole vajalik iga-aastane pügamine. Eestis üldiselt, aga eriti viljaka põllumullaga intensiivselt majandavates piirkondades, on suur potentsiaal suurendada põllumajandusmaastiku elurikkust ja pakutavaid looduse hüvesid, rajades sinna erinevate omadustega hekke ja põõsaribasid.
The intensification of agriculture since the Second World War has led to a decline in semi-natural habitats within agricultural landscapes, resulting in reduced biodiversity and a loss of ecosystem services. The aim of this bachelor thesis is to provide an overview of the positive and negative aspects of different hedge and hedgerow characteristics and management techniques, particularly in terms of the ecosystem services they provide. Additionally, this thesis seeks to analyze which types of hedges and hedgerows would be most beneficial for biodiversity and ecosystem services in Estonian agricultural landscapes and how they should be maintained.
The ecological and functional value of agricultural landscapes largely depends on the presence and diversity of landscape elements, such as hedgerows, which enhance habitat variety, landscape coherence, and the provision of ecosystem services. In Estonia, hedgerows have significant potential to improve biodiversity in agricultural landscapes, provided they are managed in a biodiversity-friendly manner and new ones are established. Hedges and hedgerows offer essential ecosystem services, including pollination, natural pest control, climate regulation, provision of habitat and wood, and the enhancement of the aesthetic value of the landscape.
The width, height, and length of a hedgerow significantly influence the quality and species richness of the habitat. Larger dimensions contribute to a more stable microclimate and offer greater food, shade, and nesting opportunities. Similarly, continuous hedgerows can have the same positive effects. The presence of trees within a hedgerow creates microhabitats, increases structural diversity, regulates temperature and humidity, and provides habitats for a variety of species. However, large dimensions and dense structures may also overshadow crops and be less suitable for species typically found in open landscapes. Herbaceous buffer strips between hedgerows and fields protect the hedgerows from mechanical disturbances and agrochemicals. Wildflower-rich buffer strips can also support pollinators, increase species richness, and reduce the prevalence of harmful weeds. The interconnectedness of hedgerows with forests facilitates species movement and dispersal, while a hedgerow rich in woody species offers diverse niches for various organisms.
The management of hedgerows plays a crucial role in their biodiversity and the ecosystem services they offer. The timing of hedge cutting affects the species that inhabit the hedgerow. While cutting is necessary to maintain the structure of the hedge, excessive or frequent cutting can negatively impact biodiversity. Hedge laying is a traditional maintenance technique that creates a strong, stable structure, which can also function as a fence. However, rejuvenating a hedge drastically alters its structure and density, resulting in reduced shade and refuge immediately after rejuvenation.
When planning a hedgerow, it is essential to consider the habitat requirements of various species and assess the surrounding landscape as a whole. Hedgerows of different sizes should be established to accommodate species from both open habitats and forest specialists. A diverse range of woody species, preferably native to Estonia, should be included in the hedgerow. There is no one-size-fits-all approach to hedgerow management. The management strategy should be based on the specific woody species present and the species inhabiting the hedgerow. In general, however, annual cutting is not necessary. In Estonia, especially in intensively managed areas with high soil fertility, there is substantial potential to enhance biodiversity and ecosystem services by establishing and maintaining hedges and hedgerows
Avatud finantseerimise mõju finantstoodete innovatsioonile
No full textThe aim of this study is to explore and better understand the potential impact of open finance on financial product innovation. To achieve this goal, it is important to understand what drives innovation in the financial ecosystem, what are consumer opportunities, how this impacts the consumer journey, and what challenges they face in the process. Bringing out the industry perspective, it is also necessary to understand the opportunities and challenges for financial institutions, how these impact their business processes, and the industry’s readiness and acceptance of open finance. To explore the research objectives, I conducted semi-structured qualitative interviews with 12 experts from different fields, which were recorded and later transcribed for thematic analysis. The analysis involved coding the transcripts based on pre-defined themes and sub-themes. The results highlight that open finance is catalyzing a new wave of innovation in financial products with a multifaceted impact. The main themes of our findings include customer-centric personalization, ease of product switching and contextual innovation, the role of trust and decision-making, market disruptions, and operational and strategic challenges for service providers. As a result, the thesis provides an overview of how companies can benefit from open finance in terms of product range, business process improvements, and the challenges of implementing the new directive. The contribution of this thesis will be useful for organizations and individuals seeking to understand where innovation is most likely to occur in financial products and what barriers need to be addressed in terms of open finance.Selle uuringu eesmärk oli uurida ja paremini mõista avatud finantseerimise potentsiaalset mõju finantstoodete innovatsioonile. Selle eesmärgi saavutamiseks tahtsime mõista, mis soodustab innovatsiooni finantsökosüsteemis, millised on tarbijate võimalused, kuidas see mõjutab tarbija teekonda ja milliste väljakutsetega nad protsessi käigus silmitsi seisavad. Tööstusharu perspektiivi arendamise kaudu pidime mõistma ka finantsasutuste võimalusi ja väljakutseid, kuidas need mõjutavad äriprotsesse ning valdkonna valmisolekut ja aktsepteerimist avatud finantseerimisele. Uurimiseesmärkide uurimiseks viisime läbi poolstruktureeritud kvalitatiivseid intervjuusid 12 eri valdkondade eksperdiga, mis salvestati ja hiljem transkribeeriti temaatiliseks analüüsiks. Analüüs hõlmas transkriptide kodeerimist eelnevalt määratletud teemade ja alateemade alusel B2B ja B2C kontekstis. Tulemused rõhutavad, et avatud finantseerimine katalüüsib uut innovatsioonilaine finantstoodetes, millel on mitmetahuline mõju. Meie järelduste peamised teemad hõlmavad kliendikeskset isikupärastamist, tootevahetuse lihtsust ja kontekstuaalset innovatsiooni, usalduse ja otsuste tegemise rolli, turuhäireid ning teenusepakkujate tegevusalaseid ja strateegilisi väljakutseid. Seetõttu annab lõputöö ülevaate sellest, kuidas ettevõtted saavad avatud finantseerimisest kasu tootevaliku, äriprotsesside täiustamise ja uue direktiivi rakendamisega seotud väljakutsete osas. Selle lõputöö panus on kasulik organisatsioonidele ja üksikisikutele, kes soovivad mõista, kus finantstoodetes on innovatsiooni kõige tõenäolisem esineda ja milliseid takistusi tuleb avatud finantseerimise osas lahendada
Erihoolekandeteenuste roll ja arenguvõimalused sõltuvushäirega inimese toetamisel AS Hoolekandeteenused näitel
No full texthttps://www.ester.ee/record=b5762991*es
From accommodation to confrontation: European Union’s approach to Russian aggression from 1994 to 2024 – developmentalism perspective
No full textf, as Vaclav Havel observed in 2008, Russia’s status anxiety and blurred sense of borders fuel its force projection, why did the European Union keep speaking the language of partnership, reform, and shared progress in the face of repeated force projections—and what finally broke that inertia?
This study proposes that the answer lies in the EU's adoption of what can be termed developmentalist worldview — a vision in which Russia was seen as a state in transition, capable of transformation and integration into a shared European future. In this sense, the following paper traces how the European Union’s institutional discourse evolved in response to Russian aggression between 1994 and 2024, and how that evolution reflected, reinforced, or disrupted a developmentalist worldview.
To this end, it introduces the Developmentalism-Aggression Response Index (DARI), a novel interpretive and qualitative framework that assesses the EU's discursive responses to Russian aggression across five key episodes between 1994 and 2024 (Chechnya I; Chechnya II; Georgia 2008; Crimea/Donbas 2014; 2022–2024) and in-between “peace periods”. In particular, the DARI breaks this transformation into five analytically distinct dimensions and 11 sub-indicators. Each dimension captures a different layer of the EU’s discourse: how it frames aggression, what goals it pursues, the tone it adopts, the instruments it deploys, and the worldview that underpins its decisions. As a result, the DARI enables a multilayered, historically grounded, and theory-informed analysis of change over time.
Read through DARI, the five dimensions do not tell five stories. They resolve into one. Framing hardened faster than objectives because legal labels were the least costly way to acknowledge reality. Tone swung because it had to carry the burden of unity while instruments lagged. Objectives clung to conditional engagement well into the sanctions period because conditionality outsourced the hardest admission: that the horizon of renewed partnership had collapsed. What finally moved all four together was collapse of developmentalism. Developmentalism collapsed under a coevolutionary dynamic: EU signals of openness elicited countermoves that normalised accommodation and turned engagement into a tool. The full-scale invasion in 2022 exposed the limits of this logic and forced a securitised response.
The forecoming analysis makes three main contributions: First, it explains the variation over time of the attitudes with which the European Union has approached Russia from accommodation to confrontation. Second, a reinterpretation through developmentalism that reveals both the strengths and blind spots of an approach grounded in liberal teleologies. Third, a methodological innovation—DARI—that connects words to tools and makes change over time comparable. Ultimately, this is research about the slow erosion of perceptions. It is about how discourse constructs worldviews, and how the EU, for too long, built one around a partner that was never coming or was never there in the first place
LAK-õppe rakendamist toetavate õppematerjalide kasutamine I ja IV klassis
No full texthttps://www.ester.ee/record=b576561
Kuressaare raad omavalitsusorganina Taani (1569-1645) ja Rootsi (1645-1710) võimuperioodil
No full textBakalaureusetöös uuriti Kuressaare rae kui institutsiooni funktsiooni, tegevust ja koosseisu 16. ja 17. sajandil ning linna tulude-kulude jaotumist 17. sajandi lõpul. Kuressaare raad sai alguse Taani võimuperioodil. Taani-aegset rae koosseisu on teada peamiselt kohtudokumentatsioonist ja rae tegevuse on lähemalt teada Ojamaa kaubakompanii loomise ajast. Rootsi võimuperioodist uuriti Kuressaare rae arveraamatuid, kus on kirjeldatud ja fikseeritud sissetulekud ning väljaminekud koos kirjeldustega aastatel 1690–1705. Kuressaare rae koosseisu aastatel 1690–1705 oli võimalik täiendada senistest uurimustest välja jäänud materjali kasutades. Rae sissetulekud ja väljaminekud näitlikustavad rae ülesandeid ja tegevust konkreetsete näidete abil
Experiences of Patients and Mental Health Professionals with the Diagnosis and Treatment of Attention-Deficit/Hyperactivity Disorder and the Consideration of Trauma in This Process
Get PDFAktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) on täiskasvanutel diagnoositud viimastel aastatel üha rohkem. Diagnoosimiste kasvamisel on üha olulisem, et diagnoosimise ja sekkumiste protsess oleks tõhus. ATH esineb sageli komorbiidselt mõne teise häirega, sealhulgas posttraumaatilise stressihäirega (PTSH). Eestis puudub seni ülevaade, kuidas ATH diagnoosimise ja sekkumise protsess on praktikas korraldatud ning kuidas arvestatakse traumakogemustega. Uurimistöö eesmärk oli seda lünka täita. Kasutasin kombineeritud meetodit: spetsialistidega tegin poolstruktureeritud intervjuud, patsiendid täitsid küsimustiku ning kasutasin Tervise Arengu Instituudi Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi. Selgus, et täiskasvanutel on oluliselt kasvanud ATH diagnoosimine: meestel on diagnoositud viimastel aastatel 1358,5% rohkem ATH-d kui varasemal perioodil keskmiselt ja naiste seas on diagnooside hulk kasvanud lausa 5790,6%. Tulemustest ilmnesid mitmed kitsaskohad ATH diagnoosimise ja sekkumiste protsessis. Diagnoosimisprotsessis esines ebakõlasid: spetsialistid rõhutasid lähedaste kaasamise olulisust, kuid vastajad raporteerisid seda vaid ligi 10% juhtudest ning QbTesti kasutati järjepidevalt, kuigi meetod ei kuulu ravijuhendi soovituste hulka. Ravimravi osas leiti üldine hea vastavus ravijuhendile, kuid ilmnesid erisused ravijuhise ja soodusravimite tingimuste vahel. Lisaks selgus, et ATH hindamisel trauma anamneesi sageli ei koguta, kuid PTSH sümptomid olid seotud madalama ravimraviga rahuloluga. Tulemused viitavad vajadusele standardiseerida hindamisprotsessi ning tõsta teadlikkust komorbiidsuse olulisusest ravi planeerimisel
Tiibade läbipaistvuse ökoloogiline roll liblikatel
Get PDFEnamiku liblikaliste (Lepidoptera) tiivad on kaetud arvukate värviliste ja silmapaistvate soomustega. Vaatamata sellele leidub palju Lepidoptera seltsi esindajaid, kellele on iseloomulik peaaegu täielikult läbipaistvate tiibade olemasolu. Liblikaliste tiibade läbipaistvus põhineb spetsiifilistel geneetilistel mehhanismidel, mis reguleerivad soomuste arengut tiibade pinnal. Tiibade läbipaistvus saavutatakse mitmete struktuuriliste iseärasuste kaudu, mille hulka kuuluvad soomuste hõre paiknemine, nende modifitseeritud kuju ning valguse peegeldumist vähendavate nanostruktuuride olemasolu. Need morfoloogilised omadused on tekkinud sõltumatult erinevates liblikate sugukondades, viidates läbipaistvuse kõrgele kohastumuslikule väärtusele. Ökoloogilisest vaatenurgast aitavad läbipaistvad tiivad vähendada röövloomade poolt märkamise tõenäosust ning annavad liblikatele täiendavaid eeliseid kohastumisel ümbritseva keskkonnaga
Kortermajade renoveerimise piirkondlikud erinevused Eestis
Get PDFKäesoleva magistritöö eesmärk on selgitada välja, millised on kortermajade renoveerimise piirkondlikud erinevused Eestis ning kuidas need seonduvad elanike sotsiaaldemograafilise koosseisuga. Töös kasutatakse Eesti Statistikaameti statistilise registri individuaalandmeid ja eluruumiandmeid, mille põhjal on võimalik grupeerida renoveerimata, renoveeritud ja uued kortermajad ning renoveerimise puhul keskendutakse perioodil 1946-1999 ehitatud kortermajadele. Andmete põhjal kaardistatakse renoveeritud kortermajade ja nende elanike paiknemise piirkondlikud erinevused ning multinomiaalse regressioonimudeliga leitakse analüüsialuste piirkondade kortermajade sotsiaaldemograafilised erinevused. Lisaks eristati kortermajade puhul suuri ja väikseid kortermaju. Töö tulemustest selgus, et renoveerimise määr ja sotsiaaldemograafilised koosseisud on piirkonniti väga erinevad. Kuna vähekindlustatud elanikud on koondunud renoveerimata kortermajadesse, siis see soodustab energiavaesuse süvenemist ja vähendab kortermajade renoveerimise tõenäosust